KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht
- november 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-1753 Haldusasi Oleg Bortniku kaebus Tallinna Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud lahend Tallinna Halduskohtu 23.01.2009 otsus Menetluse alus ringkonnakoh- Oleg Bortniku apellatsioonkaebus tus Kirjalik menetlus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Oleg Bortnik Vastustaja – Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Jätta Oleg Bortniku apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
- jaanuari 2009 otsus haldusasjas nr 3-08-1753 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole halduskohtumenetluse seadustiku § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- 01.06.2008 esitas kinnipeetav Oleg Bortnik Tallinna Vangla direktorile kaebuse, milles teatas, et tal on vanglast vabanemiseni jäänud veel 7,5 aastat. Talle väljastati 29.05.2008 kulumiseni ärapestud ja kellegi poolt vanaks kantud vanglariided. Sellest, et riided on kulumiseni ärakantud ja -pestud, sai O. Bortnik aru alles tund aega peale riiete saamist. O. Bortnik palus direktoril anda korraldus talle kahe uue vanglariiete kompekti väljastamiseks. 10.06.2008 vastuses selgitas Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja O. Bortnikule, et vangistusseaduse (VangS) § 46 lg 1 kohaselt kannab kinnipeetav isik vanglariietust, kui sama 3-08-1753 seadus ei sätesta teisiti. Vangla väljastas O. Bortnikule korrektse vanglariietuse, millel ei ole mingeid puudusi. Õigusaktid ei kohusta vanglat väljastama uut vanglariietust. Justiitsministeeriumile esitatud vaides märkis O. Bortnik, et 29.05.2008 väljastati talle vanad, ärakantud ja läbipestud vanglariided. Ta ei märganud nendes kohe auku ja et riided polnud uued. Kellegi poolt kantud tööriiete kandmine alandab tema eneseväärikust. O. Bortnik palus tunnistada vangla vastuse kehtetuks ja kohustada vanglat väljastama talle uued vanglariided. Justiitsministeeriumi 04.08.2008 vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata. Märgukirjale vastamine pole haldusakt ja seetõttu ei saa seda kehtetuks tunnistada. VangS-st ei tulene, et vangla peaks kinnipeetavale väljastama uue riietuse. Riided võivad olla kasutatud, kuid peavad olema puhtad ja korrektsed. Vaidemenetluses ei ole tuvastatud, et O. Bortnikule väljastatud riided oleksid ebakorrektsed või määrdunud.
- O. Bortnik palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla tegevuse, mis seisnes temale 29.05.2008 vana, pikaks ja põlvedest välja veninud, kellegi kantud ja auguga säärel vormiriietuse väljastamises eesmärgiga kaebajat alandada, kiusata ja tekitada kahju tema psüühilisele tervisele. Sellega sunniti kaebajat kannatama, mis on käsitatav piinamisena ÜRO
- a Piinamise ja teiste julmade, ebainimlike ja inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooni § 1 lg 1 järgi. Põhiseaduse § 18 lg 1 ja Inimõiguste konventsiooni § 3 keelavad piinamise ja inimväärikust alandava kohtlemise ja karistused. Kaebaja palus vangladirektoril anda talle uus vormiriietus, kuna kaebaja peab veel 7,5 aastat kandma karistust. Vangla vastas 10.06.2008 keeldumisega. Justiitsministeerium jättis 04.08.2008 otsusega kaebaja vaide rahuldamata. Samuti palus kaebaja kohustada vanglat lõpetama tema piinamine ja väljastama kaebajale uus vormiriietus.
- Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata, märkides, et selgitas 10.06.2008 vastuses O. Bortniku 01.06.2008 kaebusele, et VangS § 46 lg 1 kohaselt kannab kinni peetav isik vanglariietust. Vangla väljastas kinnipeetavale kaks korrektset komplekti vanglariietust. Õigusaktid ei kohusta vanglat väljastama uut vanglariietust. Tallinna Vangla direktori 14.05.2008 käskkirja nr 21 p 3 kohaselt on vanglariietuse kandmine kohustuslik väljaspool vanglasektsiooni ning eelvangistushoone tugevdatud järelevalvet ja julgeoleku meetmeid vajavate kinni peetavate isikute majutamiseks mõeldud osakonda ja lukustatud kambrit, sealhulgas saatmisel jalutuskäigule, sööklasse, isnpektor-kontaktisiku vastuvõtule. Vanglariietust ei pea kandma spordiüritustel. Tallinna Vanglas väljastatakse kinni peetavale isikule laost 2 komplekti vanglariietust. Riided võivad olla kantud teiste kinni peetavate isikute poolt, kuid on puhtaks pestud ja terved. Kui laos pole sobilikku suurust riietust, siis see tellitakse.
- Tallinna Halduskohtu 23.01.2009 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) VangS § 46 sätestab, et kui samast seadusest ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla riietust (lg 1); vangla direktor võib lubada kanda kinnipeetaval isiklikku riietust, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega riietuse puhastuse, korrashoiu ning reeglipärase vahetuse (lg 2); justiitsminister võib määrusega kindlaks määrata vangla või selle osa, kus kinnipeetavad kannavad isiklikku riietust (lg 3). VangS ega justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud vangla sisekorraeeskiri ei kohusta vanglat väljastama kinnipeetavale uut vanglariietust. Väljastatav riietus peab kindlasti olema puhas ja terve ning sellise riietuse kandmine ei saa kedagi alandada ega piinata. 2) Kaebaja kinnitusel oli temale väljastatud riietus puhtaks pestud, kuid kantud ja säärel oli väike auk (dõrka). Et riided on kantud, avastas kaebaja väidetavalt alles tund aega peale riietuse kättesaamist. Vastustaja selgituse kohaselt oli kõnealune riietus korrektne ja ilma puudusteta, kaebaja pole vastupidist tõendanud. Kaebaja väide, et tema riiete säärel oli auk, on palja2
(4)3-08-1753 sõnaline. Riietust kontrollima ja puuduste kohta pretensioone esitama pidanuks kaebaja kohe riiete väljastamise ajal. Asjaolu, et kaebaja alles tund aega peale riiete kättesaamist avastas, et need polegi uued, kinnitab vastustaja väidet, et kaebajale väljastatud riietus oli korrektne. MENETUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- O. Bortniku apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada uue otsusega kaebus järgmistel põhjendustel: 1) kohus hindas vääralt tõendeid ja tegi otsuse vangla kasuks, eirates kohtumenetluse norme, mis sätestavad, et kaebuse läbivaatamine peab olema õiglane ja erapooletu. Kaebajal, kes on pidevalt sunnitud kandma teiste poolt juba kantud riideid, ei olnud võimalik esitada kohtule tõendusmaterjalina vangla väljastatud riietust ega tõendada kohtule augu olemasolu riietes. Kuna kuus inimest said kiirkorras riided, ei tulnud kaebajale mõttessegi riideid kontrollida ja ta märkas seda, et riided on juba kantud, alles tund aega hiljem asju ümber paigutama hakates; 2) kohtu järeldus, et kellegi poolt juba kantud riiete kandmine ei saa alandada ega tuua kannatusi, on ekslik ja paljasõnaline; 3) rikutud on VangS § 41 lg 1 ja Euroopa vangistuseeskirju.
- Tallinna Vangla kirjalikus vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on jätnud kaebuse põhjendatult rahuldamata ning apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub kohtuotsuse põhjendustega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Kaebaja taotles Tallinna Vangla kohustamist väljastama talle kasutatud vanglariietuse asemel uus vanglariietus. Toimingu sooritamiseks kohustamisele suunatud nõude rahuldamise eelduseks on, et avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama ja kaebuse esitajal on õigus toimingu sooritamist nõuda. Kohustus toiming sooritada ja sellele vastav õigus nõuda toimingut võib tuleneda seadusest, muust õigustloovast aktist või haldusaktist. Halduskohus leidis õigesti, et VangS §-st 46 (mis reguleerib kinnipeetava riietust) ega justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud vangla sisekorraeeskirjast ei tulene vanglale kohustust väljastada kinnipeetavale uus vanglariietus ega kinnipeetavale õigust nõuda uue vanglariietuse väljastamist. Halduskohus järeldas põhjendatult, et kinnipeetavale väljastatav riietus peab kindlasti olema puhas ja terve ning sellise riietuse kandmine ei saa kedagi alandada ega piinata.
- Kaebaja selgitas halduskohtule esitatud kirjalikus kaebuses, millised puudused olid vangla poolt talle 28.05.2008 väljastatud riietel ja millal ta väidetavad puudused riietel avastas, millisel eesmärgil vangla kaebaja arvates sellised riided talle väljastas ja mida selliste riiete saamine kaebajale tekitas. Arvestades asja lahendamist kirjalikus menetluses, sai kohus kaebuse läbivaatamisel hinnata vaid kaebaja kaebuses toodut ja vastustaja poolt esitatud kirjalikke dokumente ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus tõendite hindamisel eksinud. 3
(4)3-08-1753 Kaebaja väitis 01.06.2008 Tallinna Vangla direktorile esitatud kaebuses, et talle väljastati vanglariided 29.05.2008 ning ta sai tund aega pärast vanglariiete saamist aru, et talle anti vanad, kulumiseni ärapestud ja kellegi poolt vanaks kantud vanglariided. 13.06.2008 esitatud vaides märkis kaebaja muuhulgas järgmist: „ma ei märganud kohe selles auku ja et vanglariided pole uued. Ma pöördusin vangla direktori poole, et mulle väljastatakse uued riided“. Nii kaebusest kui ka vaidest nähtub selgelt kaebaja soov saada endale uued vanglariided. Kuivõrd kaebaja esitas kaebuse vangla direktorile kolmandal päeval pärast vanglariiete saamist, siis pidi ta selleks ajaks olema kindlasti märganud ka väidetavat auku vanglariietes ja selle esiletoomine alles vaides tekitab põhjendatud kahtluse kaebaja väite õigsuses.
- Kaebaja väide halduskohtu poolt otsuse tegemisest vangla kasuks, kohtumenetluse norme eirates, on alusetu.
- Rikutud ei ole ka VangS § 41 lg-t 1, mille kohaselt koheldakse kinnipeetavat, karistusjärgselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine, karistusjärgne kinnipidamine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Vanglariietuse (sealhulgas ka kasutatud, kuid puhta ja terve vanglariietuse) kandmist saabki pidada üheks selliseks ebameeldivuseks, mis kaasneb paratamatult vanglas kinnipidamisega.
- Neil põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma 4
(4)