← Eesti

3-11-550/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märtsil 2011.a. Tallinnas Haldusasja number 3-11-550 Haldusasi OÜ „Mentonix“ kaebus Maanteeameti Põhja regiooni liiklusregistrile ettekirjutuse tegemiseks RESOLUTSIOON
  2. Jätta ennistamata kaebuse esitamise tähtaeg.
  3. Menetlus asjas lõpetada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul. 7.03.2011.a. kohtule esitatud kaebuses palub kaebaja kohustada liiklusregistrit registreerima OÜ „Mentonix“ vallasasja, veoauto VOLVO F10 6X2, omanikuks. Kohus leidis, et kaebaja on ületanud kohustamiskaebuse esitamiseks ettenähtud 30-päevast tähtaega – liiklusregister keeldus kaebaja soovitud kande tegemisest 9.09.2010.a., kaebaja on kohtusse pöördunud aga alles 7.03.2011.a. Kohus andis kaebajale aega kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. 16.03.2011.a. kohtule esitatud tähtaja ennistamise taotluses on kaebaja põhjendanud tähtaja möödalaskmist enda heauskse lootusega, et asja lahendamine on võimalik ilma kohtu sekkumiseta läbirääkimiste teel Maanteeametiga, et piisavate tõendusmaterjalide esitamisega, mis tõendavad kaebaja omanikustaatust vallasasjale, on võimalik saavutada Maanteeametiga kompromiss. Läbirääkimised ja tõendite kogumine võttis aega kauem kui 30 päeva. Vaatamata liiklusregistrile saadetud tõenditele, keelduti veoauto ümberregistreerimisest registreerimistunnistuse A-osa puudumise tõttu. Samuti toob kaebaja tähtaja möödalaskmise põhjusena välja kaasuse komplekssuse, asjaolude keerulisuse ning kohtualluvuse ebaselguse. Kaebaja märgib, et on pöördunud Harju Maakohtu poole ja viitab 20.01.2011.a. tehtud määrusele, mida aga kaebusele lisatud pole. Vastustaja palub jätta tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. HKMS § 9 lg 2 kohaselt võib juhul, kui haldusorgan on keeldunud haldusakti väljaandmisest või toimingu sooritamisest, kaebuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kohustamiseks esitada 30 päeva jooksul. HKMS § 12 lg 3 kohaselt rahuldab kohus tähtaja ennistamise taotluse üksnes 1 siis, kui tähtaja möödalaskmiseks on mõjuv põhjus. Kaebus on esitatud 179 päeva pärast toimingust keeldumisest teadasaamist ning mõjuvaid põhjusi kaebetähtaja ennistamiseks esitatud pole. Kohtupraktikas loetakse mõjuvaks põhjuseks objektiivseid asjaolusid, mis takistavad kaebajal oma kaebeõigust õigeaegselt realiseerida. Kaebaja poolt ennistamise taotluses märgitud tähtaja möödalaskmise põhjuseid ei saa pidada objektiivseteks ega seega mõjuvaks. Haldusorgani kõnealune toimingu sooritamisest keeldumine oli õiguspärane, seetõttu ei saa tähtaja ületamise põhjenduseks tuua lootust, et haldusorgan sooritab õigusvastase toimingu. Läbirääkimiste pidamine ja kompromissi saavutamise lootus ei mõjuta seadusest tulenevat kaebuse esitamise tähtaega. Kaebaja viide pöördumisele Harju Maakohtusse ja 20.01.2011.a kohtumäärusele pole tõendatud, määrust pole taotlusele lisatud ja kohtulahendite infosüsteemist vastustaja seda ei leidnud. Kaebaja pöördumine maakohtusse pole seotud halduskohtusse kaebuse esitamise hilinemisega. Teadmatusest vale kohtu poole pöördumine ei saa olla tähtaja möödalaskmist õigustavaks asjaoluks. Kaasuse komplekssus ja asjaolude keerulisus, mis kaebaja väitel tingisid kohtusse pöördumise viivituse, on subjektiivsed asjaolud, mis ei saa olla tähtaja ennistamise aluseks. Kaebaja on tähtaja möödalaskmist põhjendanud üksnes subjektiivsete asjaoludega, kuid mõjuvaks saab lugeda ainult objektiivseid asjaolusid. Riigikohtu lahendis 3-3-159-00 on mõjuva põhjusena välja toodud üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistavad kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine on küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kohus leiab, et kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt HKMS §-le 12 lg 3 rahuldab halduskohus tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse tähtaegset esitamist. Kaebaja taotleb tähtaja ennistamist põhjusel, et lootis heauskselt asja lahendada ilma kohtupoolse sekkumiseta läbirääkimiste teel, ning asjaolude keerulisuse ja kohtualluvuse ebaselgusega. Selles, kas vaidlustatud otsus rikkus kaebaja õigusi ja huve või mitte, pidi kaebaja selgusele jõudma HKMS §-s 9 lg 2 sätestatud 30päevase tähtaja jooksul, arvates liiklusregistri registrikande muutmisest keeldumise otsusest teadasaamisest. Kui otsuse adressaat seaduses ettenähtud tähtaja jooksul oma õiguste rikkumises selgusele ei jõua ning otsust ei vaidlusta, on otsuse hilisem vaidlustamine võimalik ainult siis, kui kohus kaebaja taotlusel ennistab mõjuvate põhjuste olemasolul kaebuse esitamise tähtaja. Kaebus saabus kohtusse 7.03.2011.a., seega peaaegu 5 kuud peale kohustamiskaebuse esitamise tähtaja möödumist. Kaebaja pole selgitanud, mis taotlusega konkreetselt ta pöördus Harju Maakohtu poole ega ole ka esitanud viidatud maakohtu määrust, kuid isegi kui kaebaja pöördus käsitletava vaidluse lahendamiseks ekslikult halduskohtu asemel maakohtu poole, ei saa seda käsitada mõjuva põhjusena kaebetähtaja ennistamiseks, sest halduskohtusse esitas kaebaja kaebuse alles 46 päeva peale kohtumääruse teatavakstegemist. Kaebaja soov lahendada asja läbirääkimiste teel ilma kohtusse pöördumiseta ei lükka kaebuse esitamise tähtaega kulgemise algust edasi. Kirjavahetust või läbirääkimisi väljaspool seaduses ettenähtud õiguskaitsemenetlust ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks, mis võimaldaks kohtul kaebetähtaega ennistada. Riigikohtu on korduvalt, sealhulgas lahendis nr 3-3-1-65-09 rõhutanud, et kaebetähtaja ennistamiseks peab kaebajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks, milleks saab olla üksnes adressaadist sõltumatu, mitte temast olenev põhjus. Seega pole põhjendatud ka kaebaja väide asjaolude keerulisuse ja kohtualluvuse ebaselguse osas. Kaebaja oleks pidanud tegutsema piisava aktiivsusega, et kaitsta oma huve ja pöörduma vajadusel professionaalse õigusabi osutaja poole. Kohtunik: D. Maastik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.