2-10-9332/8

Tsiviilasi nr 2-10-9332 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Annemarie Gerassimov Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 24.märtsil 2011,;Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-9332 Tsiviilasi AS xxxxxxxxxxxxxx hagi I. K. vastu 4503,15 euro (70 459 krooni) nõudes Tsiviilasja hind 3242,75 euro/50 738 krooni hageja AS xxxxxxxxxxxxxx (RK xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx, x); Menetlusosalised ja nende esindajad kostja I. K. (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kuna kostja võttis hagi õigeks täies ulatuses ning pooled ei ole soovinud asja arutamist kohtuistungil, lahendab kohus TsMS §403 alusel asja kirjalikus menetluse. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS xxxxxxxxxxxxxx hagi I. K. vastu 4503,15 euro (70 459 krooni) nõudes.
2. Välja mõista I. K. AS-i xxxxxxxxxxxxxx kasuks 4503,15 eurot (70 459 krooni), millest moodustab põhinõue 3242,75 eurot (50 738 krooni) ja intress 1260,40 eurot (19 721 krooni).
3. Välja mõista I. K. AS-i xxxxxxxxxxxxxx kasuks menetluskulu 543,25 eurot (8 500 krooni) . Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (24.03.2011a..). Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGEJA NÕUE Poolte vahel on sõlmitud 18.11.2005.a. ja 04.01.2006.a. laenulepingud nr x/xxxx ja x/xxxx, mille alusel kostja võttis hagejalt laenu kokku 73 145 krooni (4674,82 eurot). Vastavalt laenulepingute p.1.3 kohustus kostja tagastama laenu ja tasuma intressi. Kostja pole oma kohustusi hageja ees täitnud. 17.02.2010.a. seisuga on kostjal võlgnevus hageja ees 3242,75 eurot (50 738 kooni) . Tulenevalt eeltoodust on ettevõttele tekitatud varalist kahju 3242,75 eurot (50 738 krooni), millele lisandub lepingu punktis 2 sätestatud intress seisuga 1260,40 eurot (19 721 krooni). Hageja palub kostja välja mõista tagastamata laen summas 3241,75 eurot (50 738 krooni) ja intress 1260,40 eurot (19 721 krooni) ning menetluskuludena hageja poolt tasutud riigilõiv 543,25 eurot (8 500 krooni). KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS Kohus kohustas kostjat 26.02.2010.a. hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 12-14). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale 03.03.
4. a. Kostja on kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses võtnud hagi õigeks täies ulatuses /tl. 15/. Kostja soovis hakata tasuma võlgnevust osamaksetena 127,82 eurot (2000 krooni) kuus 36 kuu jooksul /tl.15/. Samas ei ole hageja nõustunud kostjaga kompromissi sõlmima, kuna ei pea 127,82 euro (2000 kroonise) osamaksega tasumist mõistlikuks, sest kostja on pikema aja jooksul jätnud oma võlgnevuse tasumata /tl.19/. Hageja pole kohtule teatanud, et kostja oleks asunud oma võlgnevust likvideerima. Kuna kostja on kohtule teatanud, et võtab hagi õigeks, lahendab kohus TsMS § 404 asja kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule laenulepingud, võlgnevuse arvestuse (tl 6-10). maksegraafiku, Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS §-de 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ja intressi lepingus määratud suuruses. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2