KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-58190 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.09.2009, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Reet Allikvere, Urmas Reinola T

) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida

§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal

§ 61lg.

1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Riigikohus on leidnud tsiviilasjas nr. 3-2-1-5704, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab ülalpidamist ebapiisavalt. Tulenevalt

§ 61

lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Kohus märgib, et tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61

järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.

§ 61

lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja esitas 09.09.2008 hagi Harju Maakohtu 30.05.2006 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-05-22332 kostjalt välja mõistetud igakuise elatusraha 1500 krooni suurendamiseks ja palus kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 3000 krooni + 21% (3000 krooni + 21%, mis on 630 krooni) tütre S. V. ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni tütre täisealiseks saamiseni. Kohus leiab, et hageja näidatud kulutused 15 aastase tütre ülalpidamiseks ja arengu toetamiseks, kes õpib üheaegselt nii G. 9. klassis (põhikooli osa lõpuklassis) kui ka G. muusikakooli XXXXXXXXXXX ja võtab osa T. vilistlaste kandleansambli „K.“ tegevusest, millega kaasneb ka kontserttegevus, on põhjendatud ja tõendatud ning kulutustega ei ole liialdatud. Hageja on esitanud kviitungeid lapse kulutuste kohta (t lk 12, 41) ja tõendid lapse õppimise kohta G. 9. klassis kui ka G. muusikakoolis XXXXX klassis (t lk 38-39, 42)

§ 61

lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Mõlemad vanemad on esitanud oma töötasu tõendid, millede kohaselt nende töötasud on enam vähem võrdsed. Hageja esitas oma töötasutõendi, mille kohaselt tema keskmine töötasu Soome Vabariigis töötades on 17 000 krooni (t lk10, 35). Kostja keskmine töötasu on 17 000 krooni kuus. Mõlemad pooled on esitanud oma kulude ja kohustuste tõendid, milledest nähtub, et hageja kulutab enamuse oma töötasust tütre kahes koolis õpingute ja tütre muusikalise arengu täiendamiseks. Samuti on kostja hulgaliselt esitanud tõendeid oma kinnistu, sellel asuva eramu ja auto ülalpidamiskulutuste 3 kohta, mis on iseenesest mõistetavalt oluliselt suuremad kui väikese korteriomandi ülalpidamiskulud. Hagejale kuulub korteriomand, mis on koormatud hüpoteegiga summas 638 000 krooni ning hageja tasub igakuiseid laenumakseid (t lk 11) ja kommunaalkulusid (t lk 34, 36-37). Hageja esitas laenulepingu nr. 0015808226 sülearvuti hinnaga 8550 krooni ostmise kohta (t lk 32). Kostja on Harjumaal, XXXXXXX vallas, XXXXXXX alevikus asuva kinnistu omanik, mis on kostja poolt kahel korral (2005 ja 2006) koormatud hüpoteekidega kogusummas 894 000 krooni ja mille aluseks on laenuleping sihtotstarbega: kinnistu ostmine, ehitamine ja siseviimistlus. Kostja tasub igakuiselt laenu 4000 krooni. Kohus ei jäta tähelepanuta, et kostja ülalpidamisel on veel 2 alaealist last:

1. klassis õppiv 8-aastane poeg R. ja 5-aastane lasteaiaealine tütar T., kes vajavad ülalpidamist. Kuid nendel lastel on ka ema, kellel on samuti koos kostjaga laste ülalpidamiskohustus ja kelle sissetulekute ning vara või selle puudumise kohta ei ole kostja tõendeid esitanud. Kostja lapsed R. ja T. on väikesed ja nende ülalpidamiskulutused on oluliselt väiksemad kui 15- aastase üheaegselt kahes koolis õppiva lapse ülalpidamiskulutused. Kostja ei ole tõendanud oma osa tütar S. kasvatamisest osavõtust peale elatusraha maksmise. Kostja ei ole tõendanud, et tal kulub oma ema hooldamisele 1500 krooni kuus. Kostja ema on sellises eas, et eeldatavalt saab ta ise ka väljateenitud pensioni, mis aitab kostja emal tema haigusest tingitud kulusid katta. Kohus arvestab sellega, et hageja on kohustatud tasuma kohtuotsusega saadavalt elatiselt tulumaksu, mille kostja saab järgneval aastal tulumaksu deklaratsiooni esitades tagasi. Kohus rahuldab elatise nõude 3000 krooni, millele lisandub 21% tulumaksu 630 krooni. Apellatsioonkaebus
2. Kostja palub maakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnormi ja rikkunud menetlusõigusnormi. Kohus on kaldunud kõrvale Riigikohtu lahendites 3-2-1-21-07 ja 3-2-1-65-07 väljendatud põhimõttest, et kui kohustatud isikul on ka teisi ülalpeetavaid, ei tohi nende seisund olla halvem kui lapsel, kelle kasuks ei ole elatist välja mõistetud. Maakohus on kaldunud sellest põhimõttest kõrvale ja jätnud kostja teised lapsed halvemasse olukorda. Kohus on asunud kõrvalekaldumist õigustama seisukohaga, et kostja ei hooli oma lapsest ja teised lapsed kasvavad õnnelikus ja armastavas peres. Elatise asjas ei ole õige klaarida poolte omavahelisi suhteid. Kohus ei ole arvestanud kostja poolt esitatud tõenditega ja on kohaldanud seetõttu

§ 61ebaõigesti.

Hageja juhib tähelepanu ülemaailmsele majanduskriisile, mistõttu ei ole kellelgi võimalik lubada endale seda, millega on aastaid harjutud või mis meeldib. Kostja on võimeline maksma 2500 krooni kuus. Kirjalik vastus 5. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Maakohus on õigesti kohaldanud asjas

§ 61

lg-t 3, mille kohaselt võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohus on põhjalikult analüüsinud poolte majanduslikku olukorda ja tuvastanud, et poolte töötasud on enam-vähem võrdsed. Kui arvestada apellatsioonkaebusele lisatud kostja abikaasa töötasutõendit, on ilmne, et kostja pere majanduslik olukord on parem kohtuotsuses toodust, sest kostja peres on kaks töötavat isikut, mitte üks, millega kohus on otsuses arvestanud. Tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-2-1-66-08 peab kohus arvestama, kumma vanema juures laps elab ja kui palju suhtleb laps lahuselava vanemaga. Seega ei ole kohtu põhjendused õigustavad, nagu on arvanud kostja. 4 Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 6. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi, nõustub nendega ja ei põhjenda TsMS § 654 lg 6 alusel otsust. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

§ 60

lg 1 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last.

§ 61

lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus elatise suurust muuta. Maakohus on õigesti tuvastanud ja lugenud tõendatuks lapse vajaduste suurenemise võrreldes Harju Maakohtu 30.05.2006 otsuse tegemise ajaga ja piisavalt põhjendanud hagi rahuldamist. Maakohus on põhjendanud lapse vajaduste suurenemist. Kulutuste suurust ei ole kostja apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Kostja ei ole vaidlustanud, et temalt Harju Maakohtu 30.05.2006 otsusega väljamõistetud elatis 1500 krooni kuus ei katnud poolt lapse ülapidamiskulusid. Tõendatud on, et kostjal on võimalused maksta elatist hageja poolt nõutud ulatuses. Ekslik on apellandi seisukoht, et elatise väljamõistmisega kohtuotsuses märgitud suuruses jäävad kostja uues peres kasvavad lapsed halvemasse olukorda. Kohus on elatise suuruse määramisel arvestanud laste vanust ja neile tehtavaid kulutusi- nii lasteaias käivale lapsele, algklassis õppivale lapsele, kui ka põhikooli viimases klassis ja samal ajal muusikakoolis õppivale lapsele. Ilmselgelt ei ole nende laste vajadused ühesuurused. Kohus on õigesti mõistnud kostjalt välja poole lapsele tehtavate kulutuste suurusest. Ringkonnakohus leiab, et pooled peavad panustama võrdses osas lapse ülapidamisse. Apellandi väide, et tema on võimeline maksma elatist 2500 krooni kuus, tähendab, et ta soovib lapse ülalpidamiskuludest suurema osa jätta hageja kanda. Ringkonnakohus leiab, et apellandi soov, et hageja peaks kandma suuremat osa lapse ülalpidamiskohustusest kui kostja, ei ole õige. Maakohus on õigesti arvestanud asjaoluga, et kohtuotsuse alusel lapsele elatist saav vanem peab tulumaksuseaduse järgi tasuma saadud elatiselt ka tulumaksu (Riigikohtu otsus 3-2-1-93-08 p 17). Menetlusnormide rikkumist, mis tooks kaasa otsuse tühistamise ja asja saatmise maakohtule uueks läbivaatamiseks, ringkonnakohus ei tuvastanud. Maakohus on tõendeid hinnanud kooskõlas menetlusnormidega ja kohtuotsus vastab TsMS § 442 lg 8 nõuetele ning on põhjendatud ja seaduslik. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. U.Loonurm R.Allikvere U.Reinola 5