KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamise kuupäev Kohtu videoistungist osa võtnud menetlusosalised Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 15.veebruaril 2011.a. Tallinnas 3-10-2204 V.B.i kaebus Tallinna Vanglalt varalise kahju hüvitamiseks 7.02.2011.a. videokonverentsi teel Tallinna Vanglas viibiv kaebaja V.B., kohtu istungisaalis vastustaja Tallinna Vangla esindaja Angela HeinsaarTalimaa RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o. hiljemalt 17.märtsil 2011.a. Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 2.06.2010.a. esitas Tallinna Vangla kinnipeetav V.B. Tallinna Vangla direktorile avalduse vanglaametnike poolt tema kambris 28.05.2010.a. teostatud läbiotsimise käigus lõhutud prillide hüvitamiseks summas 5000 kr. 11.08.2010.a. kirjaga nr 1-13/26860 jättis Tallinna Vangla direktor V.B. kahju hüvitamise nõude rahuldamata, kuid nõustus parandama prille vangla kulul, milleks palus prillid üle anda inspektor-kontaktisikule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub hüvitada vangla töötajate poolt temale prillide lõhkumisega tekitatud kahju. Prillid ostis kaebajale tema praeguseks surnud abikaasa, kes ütles, et maksis nende eest 4700-4800 kr. Prilliraamid olid metallist, halli värvi, kruvid prilliklaase ümbritseva raamiosa avamiseks puudusid. Klaasid olid kitsad, neljakandilise kujuga ning justkui keevitatud raami sisse. 28.
- 2010.a. lõunale minnes jättis kaebaja prillid kambris nr 53 oma voodile. Lõuna ajal teostati kambris läbiotsimist. Kambrisse naastes olid prillid endiselt voodi peal, kuid vasak prilliklaas oli raamist väljas. Kaebaja pöördus kohe kontaktisiku Tanel Teppe poole palvega, et tema prillid parandataks või antaks talle teised, seejärel pöördus kirjaliku avaldusega vangla direktori poole. Kahe kuu möö- dudes sai kaebaja vanglalt vastuse, milles paluti esitada prillide soetamise tšekk ning kontrollimise akt, mida kaebaja ka tegi. Kaebaja püüdis prilliklaasi ise tagasi raami sisse panna, kuid see ei õnnestunud. Kuna katkiste prillide esitamist ei nõutud ning nende järele puudus nende kasutamise ja parandamise võimatuse tõttu vajadus, viskas kaebaja prillid ära. Need prillid, mida T.Teppe kaebaja kambris augustikuus nägi, olid laenatud kambrikaaslaselt, et kaebaja saaks kirjutada. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Riigivastutuse seaduse(RVS) § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi poleks rikutud. RVS § 7 lg 4 järgi kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Võlaõigusseaduse(VÕS) § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Vaidlust pole selles, et 28.05.2010.a. toimus kambris nr 53 kinnipeetavate lõunasöögi ajal läbiotsimine ja varsti pärast lõunasöögilt vangistussektsiooni saabumist kutsus üks kambri nr 53 kinnipeetavatest inspektor-kontaktisiku T.Teppe kambrisse läbiotsimise jälgi vaatama. Seal näitas kaebaja T.Teppele oma prille, millel vasaku okulaari klaas oli raamist väljas. Seega olid prillid küll katki, kuid parandatavad. Julgeolekuosakonna spetsialistid R.Toom ja J.Lebedev väidavad, et läbiotsimise käigus kambris nr 53 mingeid prille ei puudutatud ega lõhutud. Vastustaja ei saa siiski välistada, et prillide klaas võis eralduda läbiotsimise käigus. Varalise kahju suurust saab hinnata prillide parandamise kuluna, mis seisneb vasaku okulaari klaasi raami tagasi kinnitamises. Lähtudes VÕS §-st 132 lg 3 ja arvestades, et kinnipeetaval on komplitseeritud ise prillide parandamist korraldada, pakkus vangla 11.08.2010.a. vastuses kaebajale võimalust parandada katkiläinud prille vangla kulul. Põhjendamatu on kaebaja poolt seose loomine tema poolt väidetava prillide äraviskamise ja puuduste kõrvaldamise kirjas prillide esitamise nõude puudumise vahel. Kaebaja on nõudnud vanglalt kahju hüvitamist summas 5000 kr, esitamata ühtki prillide väärtust tõendavat tõendit. Ostukviitungit polnud laos kaebaja isiklike asjade juures, samuti pole kaebaja esitanud ostutšekki, mis võib alles olla tema sugulastel, kes prillide eest maksid. Kaebajal pole esitada katkiläinud prille, et saaks vahetult kahju ulatust hinnata. Kuna raamist oli lahti ainult üks prilliklaas, mis oli seejuures terve, poleks põhjendatud nõuda vanglalt kahjuhüvitisena prillide ostuhinda ka siis, kui prillid oleksid alles ning dokumentidega oleks nende hind tuvastatav. Vastustaja on väljendanud nõusolekut prillide parandamiseks vangla kulul, kuid kaebajast sõltuval põhjusel pole kaebaja kinnitusel prille enam alles. Prillide äraviskamisega on kaebaja ise teinud võimatuks tema suhtes positiivse lahenduse. Kaebaja selgitused on vastuolulised - ütles, et viskas katkised prillid minema, kuid riigikeele kursustel käis edasi prillidega. Kui selle kohta aru päriti, kirjutas seletuskirjas, et tal oli 2 paari prille, millest ühe viskas minema. Kohtuistungil aga väitis, et laenas teiselt kinnipeetavalt prille. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebus jääb rahuldamata, kuna kaebaja prillide lõhkumine ja sellega kaebajale varalise kahju tekitamine Tallinna Vangla ametnike poolt 28.05.2010.a. kambris nr 53 teostatud läbiotsimise käigus pole kohtumenetluses tõendamist leidnud. Kohtuistungil tunnistajatena üle kuulatud Tallinna Vangla julgeolekuosakonna spetsialistid Rait Toom ja Jevgeni Lebedev kinnitasid, et kõnealuse läbiotsimise käigus nad küll tegid seina sisse 1-2 auku(R.Toom) või suurendasid seinas juba olevat peidikuava, et näha, mis seal sees on (J.Lebedev), kuid mingeid prille ühegi madratsi peal ei näinud ja katki ei teinud, samuti ei kuulnud ka pärast läbiotsimist, et kaebaja prillid oleksid katki läinud. Kaebaja ise on kõnealuse nõudega seoses esitanud eri aegadel erinevaid selgitusi ja väiteid. Nii kinnitas kaebaja 23.08.2010.a. kohtule esitatud kaebuses, et näitas 28.05.2010.a. T.Teppele oma lõhutud prille ja palus, et need parandataks või antaks talle teised, 7.02.2011.a. kohtuistungil väitis, et palus vanglal prillid parandada või hüvitada kahju. Tegelikult aga taotles kaebaja 2.
- 2010.a. vangla direktorile esitatud avalduses üksnes prillide hinna 5000 kr hüvitamist ning T.Teppe 2 kinnitab oma 24.09.2010.a. seletuskirjas, et kaebaja näitas talle küll prille, mille üks klaas oli raamist väljas, kuid ei palunud vanglal neid parandada, vaid rääkis üksnes koos kambrikaaslastega, et ametnike poolt pole ilus kambriseinu lõhkuda. Alles mitu kuud hiljem puhkuselt tulles kuulis T.Teppe, et kaebaja on esitanud kahjunõude. Peale selle uudise kuulmist läks T.Teppe kambrisse nr 53, kus nägi riiulil terveid musta raami ja väiksemate kandiliste klaasidega prille, mis meenutasid kaebaja prille. Kaebaja selgitas kohtuistungil, et need prillid, mida T.Teppe tema kambris nägi, polnud kaebaja omad, vaid laenatud kambrikaaslaselt kirja kirjutamiseks. Samas on kaebaja 26.11.2010.a. seletuskirjas kirjutanud, et tal oli kaks paari prille, millest ühe paari viskas septembris minema, kuna need olid katki ja ta ei saanud neid parandada. Selline põhjendus jääb kohtule täiesti arusaamatuks, sest vangladirektor oli ju oma 11.08.2010.a. vastuses palunud kaebajal anda prillid parandamiseks kohe inspektor-kontaktisiku kätte. Kohtule 23.08.2010.a. esitatud kaebusest nähtuvalt olid prillid aga juba kaebuse esitamise ajaks ära visatud. Avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra sätestab RVS(§ 1 lg 1). Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega(§ 7 lg 1). Selles sättes sisaldub ka põhjusliku seose nõue teo ja sellega tekitatud kahju vahel, mis tähendab, et tegu pidi tekitama kahju vahetult ja vältimatult. Vaidlust pole selles, et 28.05.2010.a. oli kaebaja prillidel üks klaas raamist väljas, kuid klaas ise oli terve. Puuduvad igasugused tõendid, et klaas oleks raamist eraldunud vanglaametnike tegevuse tagajärjel. Kuivõrd kaebaja selgitused ja väited on omavahel vastuolus, samuti vastuolus tunnistajate ütlustega ja T.Teppe seletuskirjaga, ei pea kohus neid usaldusväärseteks. Seega puudub põhjuslik seos vanglaametnike tegevuse ja katkiste prillidega kaebajale väidetavalt tekitatud 5000 kr suuruse kahju vahel. Peale selle pole tõendamist leidnud, et kaebajale üldse oleks kahju tekkinudki. Kohus ei pea usutavaks, et prilliklaase ümbritsevaid metallraame polnud võimalik avada, et raamist väljatulnud prilliklaasi tagasi raami sisse paigutada. Tavaliselt on kõik sellised raamid ümber klaasi kinnitatud kruvidega, mida lahti keerates saab prilliklaasi raamist välja võtta ja tagasi panna. Sellisest raamist väljatulnud klaasi raami sisse tagasipanemine ei nõua aga mingeid rahalisi kulutusi. Tõepärane ei tundu ka kaebaja väide, et ta viskas katkised prillid minema. Kaebaja, kes juba 2.06.2010.a. avalduses hoiatas vangla direktorit, et pöördub halduskohtusse, kui vangla tema 5000-krooniseid prille kinni ei maksa, ja kordas seda hoiatust 26.07.2010.a. avalduses, pidi kindlasti teadma, et kahju tõendamiseks tuleb lõhutud prillid alles hoida. Seda enam, et kaebaja pole ei vastustajale ega ka kohtule esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et väidetavalt lõhutud prillid maksid 5000 kr. Kohtuistungil ütles kaebaja, et naise sõnul maksid prillid 4700-4800 kr, seega soovis kaebaja vanglalt saada veel suuremat summat, kui prillid väidetavalt üldse maksidki. Kohtunik: D.Maastik 3