← Eesti

3-10-1790/19

Obsah (4)§ 19§ 24§ 2§ 22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 10.veebruar 2011.a Tallinn Haldusasja number 3-10-1790 Haldusasi Nordic Service Group OÜ ka

) § 24 lg 1 p 1, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 30 lg 1 p 3, Haapsalu põhimääruse § 35 lg 1 p 3 ja haldusmenetluse seadus (HMS).

  1. 08.07.2010 esitas Nordic Service Group OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse Haapsalu Linnavalitsuse 11.06.2010 korralduse nr 364 tühistamiseks ning ehitusloa väljastamiseks otsuse tegemiseks. 19.08.2010 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta, paludes kaebuse esitajal oma nõudeid täpsustada. 23.08.2010 esitatud kaebuse täienduses kaebaja täpsustas oma nõudeid ning esitas taotlused Haapsalu Linnavalitsuse 11.06.2010 korralduse nr 364 tühistamiseks ning Haapsalu Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks kaebuse esitaja ehitusloa taotluse uueks otsustamiseks (tl 24). 26.08.2010 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 20.01.2011 määrusega määras kohus asja kirjalikku menetlusse. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
  2. Kaebuse esitaja taotleb Haapsalu linnavalitsuse 11.06.2010 korralduse nr 364 tühistamist ja linnavalitsusele ettekirjutuse tegemist kaebuse esitaja ehitusloa taotluse uueks otsustamiseks.
  3. Kaebuse kohaselt kinnitas Haapsalu Linnavalitsus kaebuse esitaja 07.03.2008 taotluse alusel 19.03.2008 korraldusega nr 222 Mihkli tn 12 elamu juurdeehituse ja remondiprojekti projekteerimistingimused. Kinnistu ehitusõigus tingimuste punktis 5 lubas elamu maksimaalseks kõrguseks 8,0 m ning suurimaks lubatud ehitusaluseks pinnaks 160 m
  4. Kaebaja koostas elamu juurdeehituse ja remondiprojekti kooskõlas kehtiva õigusega ning täitis kõik Haapsalu Linnavalitsuse 19.03.2008 korraldusega nr 222 esitatud tingimused. Vaatamata sellele, et esitatud projekt jätab elamu katuseharja linnavalitsuse lubatust maksimaalsest kõrgusest enam kui meetri võrra madalamaks ning hoone ehitusalune pind jääb 68 m väiksemaks linnavalitsuse lubatud suurimast ehitusalusest pinnast, jättis naaberkinnistu omanik kaebaja projektile kirjaliku positiivse kooskõlastuse andmata. Naaber 2 selgitas kohtumisel, et elamu katuseharja tõstmiseks tema kaebajale oma nõusolekut ei anna ning märkis, et muus osas teda projekt ei huvita.
  5. 15.03.2010 vastuvõtul edastas kaebuse esitaja naaberkinnistu omaniku seisukoha projekti kohta linna muinsuskaitsespetsialistile. Linnaametniku jaoks oli naabri seisukoht ilmselt ootamatu, sest ta hoiatas, et on kaebaja naaberkinnistu omaniku hea tuttav ning ilma naabri nõusolekuta linn kaebajale ehitusluba ei väljasta. 17.03.2010 e-kirjaga palus kaebuse esitaja ametnikul kirjalikult põhjendada, miks tema linna muinsuskaitsespetsialistina projekti ei kooskõlasta vaatamata sellele, et projekt vastab muinsuskaitse eritingimustele, hoonel ei ole muinsuskaitse väärtust ning see on teiste piirkonnas paiknevate eluhoonetega võrreldes üks väiksemaid. 17.03.2010 e-kirjaga saatis hr Padu kaebajale oma hinnangu, et üldjoontes on projekt koostatud piisavas mahus ja vastab muinsuskaitse eritingimustele. Vaatamata sellele, et ametnik oli koostanud tähelepanekud Mihkli tn 10 elamu projekti kohta, tegi kaebuse esitaja oma projektis tema soovidele vastavad muudatused. 17.03.2010 kirjaga nr 7-2.15/1277 sekkus enne ehitusloa taotluse esitamist mõnevõrra ootamatult menetlusse Haapsalu aselinnapea, kes samuti nõudis naaberkinnistu omaniku kooskõlastust.
  6. 19.03.2010 esitas kaebuse esitaja linnale ehitusloa taotluse koos kaaskirjaga. Kantseleitöötaja kutsel tuli muinsuskaitsespetsialist ja vaatas kohapeal dokumendid ja neisse tehtud muudatused üle. Ametnik oli ilmselgelt pettunud, et kaebuse esitaja jõudis ehitusloa taotluse esitada tähtaegselt. Ametnik avaldas, et tal on kahju, et linn ei nõudnud kaebajalt detailplaneeringu kehtestamist, sest siis saanuks nad naaberkinnistu omaniku huvisid tunduvalt paremini kaitsta ning menetlust olnuks võimalik venitada ka maavanema protsessi kaasamisega. Vaatamata sellele, et ta projektis enam puudusi ei leidnud, kinnitas ta, et naabri nõusolekuta linn kaebajale ehitusluba ei anna. Vestlusest jäi mulje, et ta oli emotsionaalsetel kaalutlustel meelevaldselt keelanud kaebajal projekti kooskõlastamise käigus ka katuseakende paigaldamise. Kaebuse esitaja selgitas, et vaatamata sellele, et kehtiv õigus ning linna kehtiv ehitusmäärus ei nõua enam lisaks Päästeametile naabrite kooskõlastust, leiab kaebaja, et on omalt poolt kooskõlastusnõude täitnud ning naabri seisukoha linnale edastanud. Päästeseaduse § 21 lg 9 nõue on samuti täidetud. Samuti selgitas kaebuse esitaja, et peab naabri keeldumist põhjendamatuks, kuivõrd on veendunud, et naabri kinnistu valgustingimused olulisel määral ei halvene, seda enam, et naabri maja paikneb akende ja fassaadiga tänava poole ning kaebaja elamu paikneb selle otsaseinastki piisavalt kaugel. Samuti selgitas kaebaja, et naabri kooskõlastuse näol ei ole tegemist siduva kooskõlastusega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 16 ja planeerimisseaduse (PlanS) § 17 mõttes ning linnavalitsus peab vajadusel tegema mõõtmised ning kaebajale oma keeldumisotsust põhjendama.
  7. 08.04.2010 naabri algatusel Eesti Panga ruumides toimunud järjekordsel kohtumisel kuulas naaberkinnistu omanik kaebaja selgitusi projekti kohta ning tunnistas, et ta tegelikult ei tea, kas tema majas valgustingimused halvenevad või mitte. Ta kinnitas, et majas aastaringselt ei elata ning nõustus, et suvel võib päike ka üle tõstetud katuseharja paista. Hoone katuse tõstmiseks nõusoleku andmisest keeldumist põhjendas ta asjaoluga, et tema abikaasa soovib, et päikesevalgus langeks toa põrandale. Samuti märkis naaberkinnistu omanik vestluse käigus, et linn ei ole temaga ühendust võtnud ega temalt negatiivse kooskõlastuse andmise kohta selgitusi palunud.
  8. 30.04.2010 kirjaga edastas kaebuse esitaja naaberkinnistu omaniku täiendava selgituse linnale ning palus taotluse rahuldada. Samuti soovis kaebuse esitaja luba elamule 3 katuseakende paigaldamiseks projektis ette nähtud esialgsel kujul. 03.05.2010 helistas kaebajale linna ehitus-ja planeerimisosakonna juhataja ning vabandas, et kaebaja taotluse menetlemine venis, kuna see oli pandud valesse kohta ning jõudis tema lauale suure hilinemisega. Ametnik andis lootust, et ehitusloa väljastamine kulgeb tõrgeteta, kuivõrd tema selles puudusi ei tuvastanud. Samuti kinnitas ametnik, et elamu paiknemispiirkonnas katuseaknaid üldjuhul paigaldada lubatakse.
  9. 08.06.2010 saatis linna ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja kaebajale e-postiga Haapsalu linna korralduse eelnõu kaebajale ehitusloa andmisest keeldumise kohta ning teatas, et kaebaja võib kolme päeva jooksul esitada linnale oma seisukoha. Tähtaja andmisel rikkus linnavalitsus HMS § 49 lõiget 2, andes eelnõuga tutvumiseks põhjendamatult lühema tähtaja kui avatud menetluses. Eelnõust nähtus, et linnavalitsus oli naaberkinnistu omaniku huvisid ebaproportsionaalselt kaitstes, motiveerimatult ning ekslikult jäänud seisukohale, et kaebaja ei ole täitnud projekteerimistingimuste punkti 21, mistõttu kaebajale ehitusluba ei väljastata. Seega oli ilmne, et ametnikud soovisid teadlikult keelduda kaebajale ehitusloa väljastamisest õigusliku aluseta. Seda enam, et pärast ehitusloa taotluse esitamist ei esitanud linn kaebajale kahe ja poole kuu jooksul projekti kohta ainsatki märkust.
  10. 10.06.2010 esitas kaebaja Haapsalu linnapeale selgitustaotluse ehitusloa taotluse menetlemise käigus ilmnenud asjaolude kohta, kuivõrd eelnõust nähtus, et linn ei olnud tuvastanud projektis ainsatki puudust, mis andnuks õigusliku aluse ehitusloa väljastamisest keeldumiseks. Kehtivuse kaotanud planeerimis- ja ehitusseaduse § 33 lg 4 andis omavalitsusele õiguse määrata projekteerimistingimustega ka isikud, kellega projekt tuli kooskõlastada ning seaduse § 54 lg 1 p 3 andis omavalitsusele õiguse ehitusloa andmisest keelduda, kui ehitis kahjustas naabrusõigusi ning naabriga ei saavutatud kokkulepet. 01.01.2003 jõustunud

§ 19

lg 3 kohaselt on projekteerimistingimused ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mille koostamisel lähtutakse üldplaneeringust. Üldplaneeringu kehtestamise kohustuse hiljemalt 01.01.2006 pani linnale PlanS § 45 lg

  1. Linn pidi järgima PlanS § 18, § 19 ja § 20 sätestatut ning naaberkinnistu omanikul pidi olema võimalus vastuväidete esitamiseks planeeringu menetluse käigus, mistõttu projekteerimistingimuste kooskõlastamise vajadus langes ära. Kehtiv õigus ei anna omavalitsusele õigust nõuda suvaotsuse alusel projektile naabri heakskiitu ega õigust keelduda ehitusloa andmisest pelgalt naabri nõusoleku puudumise tõttu. Asjaolu, et Haapsalu linn jättis seadusega antud tähtaja jooksul oma ehitusmääruse kehtiva õigusega kooskõlla viimata, ei muuda kaebajale projekteerimistingimustes esitatud naabri kooskõlastusnõuet õiguspäraseks. Kaebaja taotluse menetlemisel lähtusid linnaametnikud varjamatult naaberkinnistu omaniku huvidest, mistõttu kaebaja nende survel naabriga ka korduvalt kohtus ning korduvalt tema seisukoha linnale esitas. Vaatamata sellele, et kooskõlastusnõude täitmiseks puudus õiguslik alus, nõustus ju naaber üldjoontes kaebaja projektiga ning jäi eriarvamusele vaid hoone kõrguse osas.
  2. Kaebaja leiab, et Haapsalu Linnavalitsuse 11.06.2010 korraldus nr 364 on õigusvastane, kuna see on vastuolus põhiseaduse paragrahvides 3, 11, 13, 14, KOKS § 3 lg 1 p 2 ja p 3 ning HMS § 3 ja 4 sätestatud põhimõtetega. Haldusakt ei tugine seadusele, on motiveerimata, vastuolus põhiseaduse §-ga 32,

§-ga 24 ning piirab naaberkinnistu omanike huvides ebaproportsionaalselt intensiivselt kaebaja omandiõiguse teostamist.

  1. Vastuses vastustaja vastusele (tl 75-76) leiab kaebuse esitaja, et projekteerimistingimuste vaidlustamiseks puudus ja puudub vajadus, kuna kaebajal oli projekteerimistingimuste punkt 21 nõuetekohaselt täidetud enne ehitusloa taotluse esitamist 19.03.
  2. Seda enam, et vastustaja ise kinnitab punktis 16 selgesõnaliselt, et kohalik omavalitsus võib anda ehitusloa ka ilma kooskõlastuseta. 4
  3. Linn ei tagastanud 19.03.2010 esitatud ehitusloa taotlust Nordic Service Group OÜ-le puuduste kõrvaldamiseks, kuna taotlus oli esitatud õigeaegselt ja nõuetekohaselt ning selles ei esinenud menetlust takistavaid puudusi. Kõik projekteerimistingimuste punktid (sh p 21) olid 19.03.2010 seisuga nõuetekohaselt täidetud. Naabri kooskõlastuse käigus saadud seisukoht oli linnale edastatud juba enne taotluse esitamist. Kaebaja rõhutab, et naaber jäi eriarvamusele vaid elamu katuseharja tõstmise küsimuses, viidates päikesevalguse võimalikule vähenemisele. Kaebaja selgitab, et veel 19.03.2010 hommikul väitis linna muinsuskaitsespetsialist kaebajale pahatahtlikult, et Mihkli tn 12 elamu asukohas ei luba linn paigaldada kaebaja projekti alusel elamule katuseaknaid ning nõudis projektist nende jooniste kõrvaldamist. Muinsuskaitsespetsialisti nõudel muutis kaebaja projekti ning esitas samal päeval linnale uuesti kõik nõutud dokumendid ja ehitusloa taotluse. Linnakantselei ametniku kutsel vaatas muinsuskaitsespetsialist ise kohapeal kaebaja dokumendid enne vastu võtmist üle ning veendus, et kõik linna ja tema enda esitatud nõuded olid täidetud. Küll aga pidas muinsuskaitsespetsialist veel kord vajalikuks kaebajale suusõnaliselt kinnitada, et ilma naabri nõusolekuta kaebajale linn ehitusluba ei anna. 03.05.2010 helistas kaebajale linna ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja ning informeeris kaebajat sellest, et keegi linnaametnikest oli pannud kaebaja taotluse valesse kohta, mistõttu tema kätte jõudis see hilinemisega. Ametnik kinnitas, et tema hinnangul vastab esitatud taotlus nõuetele ning lisas, et Mihkli tn 12 elamu asukohas ei ole katuseakende paigaldamine keelatud. Ametnik oli nõus võtma kaebajalt uuesti vastu esialgse projekti joonise, mis nägi elamule ette katuseaknaid, mille kõrvaldamist muinsuskaitsespetsialist kaebajalt jäigalt ja alusetult oli nõudnud. 13.05.2010 kirjaga esitas kaebaja linna ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja soovitusel linnale uuesti esialgse projekti joonised osas, mis nägid ette elamule ka katuseakende paigaldamise ning kaebaja muutis osaliselt vaid elamu värvilahendust. 27.05.2010 telefonivestluses kinnitas linna ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja, et kaebaja saadetud dokumendid jõudsid kohale ning tema ei näe kaebajale ehitusloa väljastamiseks mingeid takistusi. Seega ei ole õige vastuses esitatud väide, et kaebajale oli antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ning 13.05.2010 kõrvaldas kaebaja taotlusest puudused.
  4. Haapsalu linnavalitsus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et ehitusloa puudumine tähendab kinnistu vaba kasutamise õiguse piirangut ning seega omandiõiguse olulist riivet.
  5. Vastustaja õiguslikud vastuväited on paljasõnalised ja kallutatud ning kaitsevad ebaproportsionaalselt kaebaja naabri huve. Linn ei ole erapooletult kaalunud, kas naabri kooskõlastusnõue on vajalik, sobiv ja proportsionaalne ning on vastuväiteid esitades ilmselgelt asunud ja jäänud naabri positsioonile. Korduvatel kohtumistel põhjendas naaber projektile oma nõusoleku andmisest keeldumist pelgalt oletusega, et päikesevalgus tema elamus võib väheneda. Seega viitab vastuses linna tähelepanu juhtimine vaate säilitamise vajadusele selgelt naabri huvide eelistamisele, arvestades elamu äärmiselt halba ja pilkuriivavalt räämas seisukorda. Ka viitab vastuses elamu kasutusloa saamise sidumine naabrusõigusega ehitusloa väljastamise otsustamise etapis asjaolule, et linn on juba ette andnud naabrile üle õiguse otsustada, kas ja millistel tingimustel tekib või ei teki kaebajal pärast elamu renoveerimist õigust seda elamiseks kasutada.
  6. Vastustaja kallutatud ja erapoolikut suhtumist ehitusloa väljastamise küsimuses kinnitab vastus osas, milles vastustaja vaidleb ilmselgelt kaebaja naabri huvides vastu juba iseenda kehtestatud ja kaebajale täitmiseks esitatud projekteerimistingimuste punktile
  7. Vastustaja lubas kaebajal Mihkli tn 12 krundile projekteerida elamu maksimaalse kõrgusega 8,0 meetrit ja suurima ehitusaluse pinnaga 160 m
  8. Kaebaja rõhutab, et kaebaja projekteeritud elamu, kõrgusega alla 7,0 meetri ning ehitusaluse pinnaga 92 m², jääb lubatust oluliselt väiksemaks ja madalamaks, mistõttu kaebaja leiab, et teadlik ja subjektiivne viitamine vastuses elamu 5 mahule kui ümberehituse tavapärast mahtu ületavale, on pahatahtlik ja erapoolik ning kantud soovist kallutada kohtu otsust kaebaja naabrile meelepärases suunas.
  9. Linna muinsuskaitseametnik ei varjanud menetluse käigus vähimalgi määral oma erapoolikust, kinnitades, et on kaebaja naabri hea tuttav ning ilma naabri nõusolekuta kaebajale ehitusluba ei väljastata. Samuti viitas ta vestluste käigus korduvalt sellele, et ehitusloa saamine ei tähenda veel seda, et linn kaebajale hiljem vaidlusteta elamu kasutusloa peaks andma.
  10. 10.06.2010 esitatud kirjalikule selgitustaotlusele ei ole Haapsalu linnapea kaebajale tänaseni vastanud. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  11. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebuse rahuldamata.
  12. Haapsalu Linnavalitsuse 19.03.2008 korraldusega nr 222 kinnitati Nordic Service Group OÜ taotluse alusel Mihkli tn 12 pereelamu juurdeehituse ja remondiprojekti projekteerimistingimused. Projekteerimistingimustega määrati ehitisele arhitektuurilised ja ehituslikud tingimused sh tingimus (p 21), et projekt tuleb kooskõlastada naaberkinnistu (Mihkli tn 10) omanikuga. Projekteerimistingimusi ei ole vaidlustatud.
  13. 19.03.2010 esitas OÜ Nordic Service Group ehitusloa taotluse. Taotlus oli esitatud puudulikult ning taotlejale anti täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse puudused kõrvaldati 13.05.2010 va projekteerimistingimuste punktis 21 ettenähtud naaberkinnistu omaniku kooskõlastus. Haapsalu Linnavalitsus oma 11.06.2010 korraldusega nr 364 „Ehitusloa väljastamisest keeldumine“ keeldus Mihkli tn 12, Haapsalu asuvale ehitisele ehitusloa andmisest. Tulenevalt

§ 24

lg 1 p 1 keeldutakse ehitusloa väljastamisest, kui ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. Haapsalu Linnavalitsuse hinnangul ei vasta OÜ Nordic Service Group ehitusprojekt projekteerimistingimustele ning seetõttu oli alus keelduda ehitusloa väljastamisest. Ehitusluba annab õiguse ainult ehitamiseks ning ei anna automaatselt õigust ehitise kasutamiseks. Seega on asjakohane hinnata võimalikke naabrusõigusi juba projekteerimise faasis, et välistada hilisemad vaidlused. 23. Haapsalu Linnavalitsus on seisukohal, et 19.03.2008 väljastatud projekteerimistingimused olid ja on õiguspärased. Projekteerimistingimuste kinnitamise ajal kehtinud

§ 19

lg 3 kohaselt olid projekteerimistingimused ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse ehitisele kohaliku omavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates. Käesoleval ajal kehtiva

§ 19

lg 3 kohaselt on projekteerimistingimused kohaliku omavalitsuse kinnitatud konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. Projekteerimistingimuste väljastamisel võtab kohalik omavalitsus aluseks planeeringutes või muul viisil maakasutust korraldavates dokumentides sisalduvaid ehituslikke tingimusi. Haapsalu Linnavalitsus on seisukohal, et nii projekteerimistingimuste kinnitamise ajal kehtinud ja käesoleval ajal kehtiva

§ 19lg 3 sisu ei ole muutunud.

  1. Projekteerimistingimuste väljastamise ajal kehtinud Haapsalu linna ehitusmääruse (edaspidi Määrus) § 19 lg 2 sätestas, et kui ehitis paikneb krundipiirile lähemal kui 3–5 meetrit, sõltuvalt ehitise tulepüsivusklassist, tuleb projekt kooskõlastada Päästeteenistuse ja 6 naaberkrundi omanikega. Määruse § 24 lg 2 p 12 kohaselt määrati projekteerimistingimustega, kellega tuleb projekt täiendavalt kooskõlastada. Tegemist on kahe erineva kooskõlastusnõudega. Esimene tuleneb vajadusest tagada tuleohutusnõuded, teine tuleneb kohaliku omavalitsuse diskretsiooni kaudu tulevast kooskõlastusnõudest, ehk kohalik omavalitsus projekteerimistingimuste kinnitamisega määrab vajadusel täiendavalt isikud, keda peaks ehitusprotsessi kaasama. Kaebaja on ehitusloa menetluse ajal osundanud, et alates 24.04.2009, kui muudeti Määrust, millega tunnistati kehtetuks § 19 lg 2 esitatud kooskõlastusnõue, on kehtetu ka projekteerimistingimustes nõutud naabrite kooskõlastusnõue. Haapsalu Linnavalitsus on seisukohal, et Määruse muutmisega ei muutunud projekteerimistingimustes sisalduv kooskõlastusnõue ebaseaduslikuks. Projekteerimistingimuste kinnitamise õiguslikus põhjenduses on alusena nimetatud Määruse § 24, mille lg 2 p 12 kohaselt määratakse projekteerimistingimustega isikud, kellega tuleb projekt kooskõlastada. Seega ei saa taotleja asuda seisukohale, et Määruse muutmisega kadus põhjendus kooskõlastuse nõudmiseks. Määrus muudeti just põhjusel, et eelnimetatud imperatiivne nõue riivas ebaproportsionaalselt intensiivselt omandiõiguse teostamist, kui see ei olnud põhjendatud tulenevalt tuleohutusnõuetest ning jäeti muutmata volitus määrata kooskõlastusnõue projekteerimistingimustega, sõltuvalt konkreetsest juhtumist.
  2. Kehtiv haldusakt (so projekteerimistingimused) on kõigile täitmiseks kohustuslik. Kehtivast kohtupraktikast saab teha järelduse, et asjaosalised, kes pole projekteerimistingimusi vaidlustanud, ei saa esitada ehitusloa üle käivas vaidluses vastuväiteid projekteerimistingimuste lahendustele, isegi kui projekteerimistingimused ise on vastuolus seadusega. Kuna kaebaja ei ole projekteerimistingimusi vaidlustanud, siis järelikult ei saa ta vaidlustada ehitusloa mitteandmist projekteerimistingimustest tuleneva nõude mittetäitmise tõttu. Haapsalu Linnavalitsus on seisukohal, et antud juhul ei ole projekteerimistingimused seadusega vastuolus. Isegi, kui kaebaja sisustab projekteerimistingimuses kooskõlastusnõude ainult tuleohutusnõuetest lähtuvaks, ei saa kaebaja asuda seisukohale, et tulenevalt Määruse muudatusest, oleks muutunud ka koheselt projekteerimistingimustes esitatud kooskõlastuse nõue õigustühiseks.
  3. Haapsalu Linnavalitsus on jätkuvalt seisukohal, et naabrite kooskõlastusnõue ei ole kaebajale omandiõiguse teostamist kitsendav tingimus. Haapsalu Linnavalitsus peab naaberkinnistu omaniku kooskõlastusnõuet jätkuvalt põhjendatuks. Taotleja poolt linnavalitsusele esitatud Mihkli tn 12 pereelamu projektist nähtuvalt on remondi ja juurdeehituse planeeritav maht selline, mis ületab tavapärast nn remonti (võib nimetada

§ 2lg 8 alusel oluliseks rekonstrueerimiseks).

Hetkel on elamu ehitusalune pind 59 m², planeeritav elamu ehitusalune pind on 92 m². Olemas oleva elamu kõrgus on 4,5 m ja planeeritav elamu katuseharja kõrgus on 7,0 m. Eelnimetatud arvandmed iseloomustavad selgelt projekteeritava hoone mahtu ning arvestades Mihkli tn 10 kinnistul asuva elamu lähedust (3-5 m) on põhjendatud naaberkinnistu omaniku kooskõlastuse nõue. Kooskõlastusnõude eesmärgiks ei ole kitsendada omandiõiguse realiseerimist, vaid ennetada ja võimalusel välistada hilisemaid vaidlusi naabrite vahel. Sarnaselt näilise õiguste riivega Mihkli tn 12 kinnistu omaniku suhtes, võib kooskõlastamata jätmise korral olla oluliselt riivatud Mihkli tn 10 kinnistu omandiõiguse teostamine.

  1. Kuigi kohtupraktika kohaselt on projekteerimistingimused eelhaldusaktiks ehitusloa andmisel, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest ning ei tähenda, et neid tingimusi ei võiks kohalik omavalitsus kui pädev haldusorgan menetluse hilisemates staadiumides muuta, leiab vastustaja rajatava hoone mahtu arvestades, et antud juhul on naabrite koostöö põhjendatud. 7
  2. Kaebaja on meelevaldselt sidunud naabrite kooskõlastusnõude ainult päikesevalguse piiramisega. Haapsalu Linnavalitsus ei ole nimetanud konkreetset naabrusõigust, mille tõttu tuleks teha koostööd, vaid arvestades hoonete lähedust ning kinnistute omavahelist seotust, pidanud üldises plaanis vajalikuks rõhutada igakülgse koostöö ja üksteise õigustega arvestamise olulisust. Ka uue hoone ehitamisel mitte säilitatav vaade võib olla argumendiks naaberkinnistu omaniku õiguste riivamiseks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kohaliku omavalitsuse kontroll ei või piirduda ainult formaalse kontrolliga, kas õigusaktidega kehtestatud kvantitatiivseid nõudeid on projekti koostamisel arvestatud. Vastustaja on seisukohal, et kui projekteerimistingimustes oleks arvestatud ainult tuleohutusnõuetest tuleneva kooskõlastusega, oleks olnud tegemist ainult formaalse kontrolliga, mis ei täida eelnimetatud põhimõtet. Naabrite vaheline koostöö ongi vahendiks, kuidas lahendada asju sisuliselt. Antud juhul ei saa asuda seisukohale, et kooskõlastusnõue on põhjendamatu, arvestades, et naaberkinnistu omaniku õigusi uue hoone ehitamine absoluutselt ei puuduta. Naaberkinnistu omaniku kooskõlastus on linnavalitsuse seisukohalt oluline ka seetõttu, et taotlejal ei tekiks hilisemal ehitamisel tarbetuid vaidlusi või äärmisel juhul vajadust asuda rekonstrueeritud hoonet lammutama, et tagada naaberkinnisasja omaniku õigusi.
  3. Kaebaja seisukoht, et naaberkinnistu omaniku kooskõlastuse nõue oli täidetud HMS § 16 alusel on asjakohatu. Nimetatud sätte kohaselt on kooskõlastus haldusorganite vaheline ning ei ole kohaldatav haldusväliste isikute puhul. Samuti on PlanS § 17 kohane kooskõlastamine haldusorganite vaheline. Haapsalu Linnavalitsus on seisukohal, et naaberkinnistu omaniku negatiivse hoiaku edastamine ei täida endas projekteerimistingimustes esitatud kooskõlastust.
  4. Ehitusloa väljastamisel on kohalikul omavalitsusel ulatuslik diskretsiooniruum, mis tuleb täita asjakohaste kaalutlustega. Haapsalu Linnavalitsus on seisukohal, et mitte väljastades kaebajale ehitusluba, on järgitud kõiki kaalutlusotsustuse tegemisel tähtsust omavaid kriteeriume (diskretsiooni piire, võrdne kohtlemine, eesmärk, proportsionaalsus). Loomulikult ei ole naabri huvid prevaleerivad kaebaja huvidest ning kohalik omavalitsus võib anda ehitusloa ka ilma kooskõlastuseta, kui kaebaja ja avalikud huvid kaaluvad üles naabri huvid, kuid antud juhul on naabrite huvid võrdsed ning koostöö on lahenduseks, et vältida tulevikus kerkivaid võimalikke vaidlusi.
  5. Haapsalu Linnavalitsus ei ole meelevaldselt ega põhjendamatult venitanud menetluse kulgu. Kaebajale on antud täiendavaid tähtaegu põhjendatult.
  6. Kaebaja väited ametnike erapoolikuse kohta on paljasõnalised. Kaebaja ehitusluba menetlenud ametnikud ei ole seadnud loa saamist sõltuvusse oma isiklikust suhtumisest kaebajasse või naaberkinnistu omanikku. Kaebaja väited, et ametnikud olevat väljendanud nagu keegi oleks isiklik tuttav on paljasõnaline ning ei ole asjasse puutuv. Kui kaebajale oleks tundunud, et tema õigusi menetluse käigus rikutakse, oleks olnud võimalus astuda samme oma õiguste kaitseks.
  7. Kaebajale eelnõuga tutvumiseks antud 3-päevane tähtaeg on põhjendatud, arvestades, et kaebajale oli juba eelnevalt antud teada täitmise vajalikkusest. Võttes arvesse, et kooskõlastusnõue oli teada juba projekteerimistingimustes ning hiljemalt aprilli kuus (Kaebaja poolt esitatud muinsuskaitseametniku kiri 17.03.2010) teavitati vajadusest kooskõlastada projekt naaberkinnisasja omanikuga, võib antud juhul asuda seisukohale, et HMS § 40 lg 3 p 2 alusel ei oleks olnud vajadust üldse keeldumise eelnõud kaebajale tutvustada. Samas on kummastav, et kaebaja väitel ei olnud tal aega tutvuda eelnõuga, kuid peale eelnõu esitamist esitati 10.06.2010 kaebaja teabenõue, milles juhiti tähelepanu väidetavatele rikkumistele. 8 KOHTU PÕHJENDUSED
  8. Haldusasja materjalidest nähtuvalt väljastati kaebuse esitajale Haapsalu Linnavalitsuse 19.03.2008 korraldusega nr 222 kinnitatud Haapsalus Mihkli tn 12 pereelamu projekti projekteerimistingimused elamu juurdeehituseks ja remondiks (tl 50-51). Projekteerimistingimuste punkt 21 kohustas kooskõlastama projekti naaberkinnistu Mihkli tn 10 kinnistu omanikuga, kuna hoone asub naaberkinnistu edela piirist 2,5-3 m kaugusel. Haapsalu Linnavalitsuse 19.03.2008 korraldust nr 222 ja sellega kinnitatud projekteerimistingimusi tuleb vaadelda ühtse haldusaktina. Vastavalt HMS § 61 lg-le 2 kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku reguleerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Haldusakti kehtivus tähendab seda, et aktis sisalduv regulatsioon omab õiguslikku jõudu vaatamata tema võimalikule õigusvastasusele. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebuse esitaja ei ole Haapsalu Linnavalitsuse 19.03.2008 korraldusega nr 222 kinnitatud projekteerimistingimusi vaidlustanud. Projekteerimistingimustes on märgitud, et käesolevad projekteerimistingimused kehtivad kahe aasta jooksul alates nende kinnitamisest. Seega kehtisid projekteerimistingimused kaebuse esitaja poolt ehitusloa taotluse esitamise ajal 19.03.
  9. Projekteerimistingimuste kohaselt tuli ehitusloa saamiseks esitada linnavalitsusele köidetud tehniline projekt koos kooskõlastustega kahes eksemplaris.
  10. Haapsalu Linnavalitsuse 11.07.2010 korraldusega nr 364 (tl 5-6) otsustati

§ 24

lg 1 p 1 alusel mitte väljastada ehitusluba Mihkli tn 12, Haapsalu elamu juurdeehitamiseks ja remondiks. Ehitusloa andmine on diskretsiooniotsus. Vastavalt HMS § 4 lg 2 tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Halduskohus saab diskretsiooni õiguspärasust kontrollida lähtuvalt haldusakti põhjendustest. Vaidlustatud korraldusega jäeti ehitusluba väljastamata põhjusel, et ehitusprojekt ei vasta projekteerimistingimustele, kuna puudub naaberkinnistu omaniku kooskõlastus. 36.

§ 24

sätestab ehitusloa väljastamisest keeldumise alused.

§ 24

ei sätesta keeldumise alusena naaberkinnistu omaniku kooskõlastuse puudumist.

§ 24

lg 1 p 1 kohaselt ehitusloa väljastamisest keeldutakse, kui ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele.

§ 19

lg 3 kohaselt on projekteerimistingimused kohaliku omavalitsuse kinnitatud konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. Vaidlustatud korraldusest ja vastustaja vastusest kaebusele nähtub, et OÜ Nordic Service Group 19.03.2010 esitatud ehitusloa taotluse ainsaks puuduseks on projekteerimistingimuste punktis 21 ette nähtud naaberkinnistu omaniku kooskõlastuse puudumine. Seega saab järeldada, et Mihkli tn 12 pereelamu projekt vastab arhitektuursete ja ehituslike tingimuste osas Haapsalu Linnavalitsuse 19.03.2008 korraldusega nr 222 kinnitatud Mihkli tn 12 projekteerimistingimustele. Haapsalu Linnavalitsuse 11.07.2010 korraldusest nr 364 nähtuvalt ei ületata planeeritava elamu ehitusprojektis projekteerimistingimustes ette nähtud elamu maksimaalset kõrgust (projekteerimistingimustes 8,0 m, ehitusprojektis 7,0 m) ega lubatud ehitusalust pinda (projekteerimistingimustes 160 m2 , ehitusprojektis 92 m2). Riigikohtu halduskolleegium on 14.05.2002 kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-25 (p 16) leidnud, et „Projekteerimistingimuste kehtestamine on ehitusloa andmisel reguleeriva iseloomuga eelhaldusakt, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest. See ei tähenda, et neid tingimusi ei võiks kohalik omavalitsus kui pädev haldusorgan menetluse hilisemates 9 staadiumides muuta. Nii tingimuste kehtestamise kui ka ehitusloa andmise pädevus on kohalikul omavalitsusüksusel (vallal või linnal). Kolmandate isikute õigusi ei saa rikkuda ainuüksi projekteerimistingimustest erinevale projektile ehitusloa andmine, kui projekt ise on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas ehitusnõuetega.“ Käesoleval juhul on vaidlustatud korralduses märgitud, et naaberkinnistu omaniku kooskõlastuse nõude vajalikkuse kaalumine on teostatud juba projekteerimistingimuste väljastamisel ning leitud, et arvestades Mihkli tn 12 projekteeritava hoone mahtu ja Mihkli tn 12 ja Mihkli tn 10 kinnistutel asuvate hoonete lähedust (3-5 m), peab Haapsalu Linnavalitsus naaberkinnistu omaniku kooskõlastusnõuet jätkuvalt põhjendatuks. 37. Kaebuse materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitaja projekteerimistingimustes kehtestatud kooskõlastusnõude täitmiseks korduvalt naaberkinnistu omanikuga suhelnud, kuid naaberkinnistu omanik on keeldunud kooskõlastuse andmisest. Vastustaja ei ole väitnud, et kaebuse esitaja ei ole naaberkinnistu omanikult kooskõlastust küsinud, vastustaja on vastuses kaebusele leidnud, et naaberkinnistu omaniku negatiivse hoiaku edastamine ei täida projekteerimistingimustes esitatud kooskõlastust.

§ 22

lg 1 kohaselt on ehitusluba kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek: 1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele või veekogusse ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; 2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. Riigikohtu halduskolleegiumi 26.11.2002 kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-64-02 on (punktid 16 ja 17) leitud, et ehitusloa andmine on diskretsiooniotsus, mille langetamisel tuleb muuhulgas arvestada naabri õigusi ja huve. Ehitusluba ei tohi anda, kui see põhjustab ebaõiglaselt suure kahju naabrile. Riik ja omavalitsused ei tohi võimaldada omandiõiguse teostamisel kahjustada piiramatult teiste isikute ja avalikke huve (PS § 19 lg 2 ja § 32 lg 2). Samas lahendis on leitud, et naabri huve riivava ehitusloa võib anda ka naabri nõusolekuta, kui ülekaalukamad omaniku või avalikud huvid seda tingivad. Naaber peab taluma ehitiste rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane. Eeltoodust tulenevalt ei ole ehitusloa andmiseks nõutav naabri nõusolek vaid naaberkinnistu omaniku kooskõlastuse puudumist peab kohalik omavalitsus diskretsiooni teostamise otsustuse tegemisel ja huvide kaalumisel koos muude asjas oluliste asjaoludega küll arvestama, kuid ainuüksi naaberkinnistu omanikuga kokkulepete mittesaavutamine ei saa olla ehitusloa andmisest keeldumise põhjuseks.

  1. HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Kui olemasolev informatsioon ei ole piisav õiguspärase ja õiglase kaalutlusotsuse tegemiseks, peab kohalik omavalitsus puudutatud isikuid kaasates koguma otsustamiseks täielikumat teavet. Vastavalt HMS § 38 lg-le 1 on haldusorganil õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. Seega oli ehitusloa taotluse menetlemisel vastustaja ülesandeks koguda tõendeid ja andmeid selleks, et oleks võimalik kaaluda kaebuse esitaja ja naaberkinnistu omaniku ning avalikke huvisid. Kuigi ka vaidlustatud korralduses on märgitud, et on otstarbekas anda võimalus avaldada arvamust isikutel, kelle puhul on ette näha, et tulevane ehitis võib tema õigus riivata, ei ole kaebuse väidete kohaselt vastustaja ehitusloa taotluse menetlemisel küsinud Mihkli tn 10 kinnistu omaniku seisukohta kaebuse esitaja ehitusloa taotluse ja Mihkli tn 12 pereelamu ehitusprojekti kohta. Kaebusele lisatud kaebaja 10.06.2010 kirjast (tl 12) nähtuvalt on naaber kinnitanud, et linn ei ole temaga kuidagi ühendust võtnud ega palunud tal oma negatiivset 10 kooskõlastust mingilgi viisil põhjendada. Vastustaja ei ole väitnud, et Haapsalu Linnavalitsus on ehituloa taotluse lahendamisel küsinud Mihkli tn 10 kinnistu omaniku seisukohta kaebuse esitaja ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti kohta. Ka ei ole vastustaja esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et vastustaja on Mihkli tn 10 kinnistu omaniku seisukohta küsinud ja tema huvid välja selgitanud.
  2. Eeltoodut arvestades jääb selgusetuks, millele tuginedes on korralduses leitud, et sarnaselt Mihkli tn 12 kinnistu omaniku õiguste näilise riivega võib kooskõlastamata jätmise korral olla oluliselt riivatud Mihkli 10 kinnistu omandiõiguse teostamine. Samuti jääb korralduses selgusetuks, mida on silmas peetud kaebuse esitaja õiguste näilise riive all ja mida on silmas peetud Mihkli tn 10 kinnistu omandiõiguse teostamise võimaliku olulise riive all. Korralduse selline oletustele tuginev umbmäärane motiveerimine ei võimalda kohtul kontrollida, kas diskretsiooniline otsustus põhineb asjakohastel ja diskretsioonireeglitele vastavatel kaalutlustel.
  3. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Käesoleval juhul on vastustaja jätnud kogumata õiguspärase ja õiglase kaalutlusotsuse tegemiseks vajalikud tõendid ja välja selgitamata Mihkli tn 10 kinnistu omaniku huvid ning sellest tulenevalt ehitusloa taotluse menetluses kaebuse esitaja ja naaberkinnistu omaniku huvid asjakohaselt kaalumata. Eeltoodu võis mõjutada asja otsustamist, mistõttu tuleb Haapsalu Linnavalitsuse 11.07.2010 korraldus nr 364 tühistada ja teha vastustajale ettekirjutus kaebuse esitaja ehituloa taotluse uueks otsustamiseks. Lisaks ei vasta nimetatud korraldus ka ebaselguse tõttu haldusakti vorminõuetele.
  4. Kaebuse esitaja on kaebuses ekslikult leidnud, et kaebajale ehitusloa väljastamisest keeldumise korralduse eelnõule kaebaja seisukoha esitamiseks 3-päevase tähtaja andmisega on vastustaja rikkunud HMS § 49 lg-t
  5. Nimetatud paragrahv asub haldusmenetluse seaduse „Avatud menetlus“ peatükis (3.ptk). HMS § 46 lg 1 sätestab, et seaduses sätestatud juhtudel viiakse haldusmenetlus õigusakti andmiseks läbi avatud menetlusena. Kui see on vajalik asja lahendamiseks ega kahjusta oluliselt menetlusosaliste huve, võib haldusorgan viia avatud menetluse läbi ka muudel juhtudel. Ehitusseadus ei näe ette ehitusloa väljastamist avatud menetluses. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et Haapsalu Linnavalitsus oleks kaebuse esitaja ehitusloa taotluse osas HMS § 46 lg 1 teise lause alusel avaliku menetluse läbi viinud. Lisaks sätestab avatud menetluses taotluse esitaja võimaluse enne asja otsustamist arvamuse avaldamiseks HMS § 49 lg
  7. HMS § 40 lg 1 kohustab haldusorganit andma menetlusosalisele enne haldusakti andmist võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebuse esitajale esitati ehitusloa väljastamisest keeldumise korralduse eelnõu ning anti eelnõu kohta seisukoha esitamiseks tähtaeg kolm päeva. Seega oli kaebuse esitajale selge, millise sisuga tema õigusi puudutav haldusakt võidakse välja anda ning millised on akti andmise peamised põhjused. Arvestades, et korralduse eelnõus oli ehitusloa väljastamisest keeldumise ainsaks põhjuseks naaberkinnistu omaniku kooskõlastuse puudumine ja kaebuse esitajale oli asjaolu, et temalt seda kooskõlastust nõutakse, teada Haapsalu Linnavalitsuse 19.03.2008 korraldusega nr 222 kinnitatud Mihkli tn 12 projekteerimistingimustest, samuti Haapsalu aselinnapea A.Rahuvarmi ja spetsialisti T.Padu 17.03.2010 kirjadest (tl 7-8) ning kaebaja oli selles osas 19.03.2010 ja 30.04.2010 ka oma arvamuse Haapsalu Linnavalitsusele esitanud (tl 9-10, 11), võib 3-päevast tähtaega pidada piisavaks korralduse eelnõu kohta oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. 11 Eeltoodu ei muuda kohtu seisukohta korralduse õigusvastasusest.
  8. Kohus ei nõustu vastustajaga, et HMS § 40 lg 3 p 2 alusel ei oleks olnud vajadust üldse keeldumise eelnõud kaebuse esitajale tutvustada. HMS § 40 lg 3 p 2 kohaselt võib küll haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks, samas ei või seda teha HMS § 40 lg 3 p 2 kohaselt asja otsustamisel selle menetlusosalise kahjuks. Käesoleval juhul ongi tegemist asja otsustamisega OÜ Nordic Service Group kahjuks, seega tuli talle enne haldusakti andmist anda võimalus asja kohta oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.
  9. Kuivõrd käesolevas haldusasjas ei ole kaebuse esitaja esitanud ühtegi taotlust kaebuse esitaja 10.06.2010 Haapsalu linnapeale esitatud selgitustaotluse menetluse osas, ei anna kohus selgitustaotlusega seonduvatele kaebuse põhjendustele hinnangut.
  10. Kohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja jätta kohtukulud vastustaja kanda (tl 4). Kaebuse täienduses palub kaebuse esitaja mõista vastustajalt välja menetluskulud 5160,00 krooni õigusteenuste (konsultatsioon ja kaebuse koostamine) eest (tl 24). Kaebuse esitaja on esitanud kohtule Swedbank 08.07.2010 maksekorralduse nr 77 riigilõivu 250,00 krooni tasumise kohta (tl 17) ja Finantsteenuste OÜ 10.07.2010 arve nr NSG1 ja Swedbank 18.08.2010 maksekorralduse nr 80 5160,00 krooni tasumise kohta (tl 35-36). Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehakse vastustaja kahjuks, kannab menetluskulud vastustaja. HKMS § 83 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Seega kuulub kaebaja tasutud riigilõiv 250,00 krooni, mis on 15,98 eurot, vastustajalt välja mõistmisele. HKMS § 83 lg 4 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Käesolevas haldusasjas ei ole Finantsteenuste OÜ olnud kaebuse esitaja esindajaks ega nõustajaks. Seega ei kuulu Finantsteenuste OÜ 10.07.2010 arve nr NSG1 alusel tasutud (5160,00 krooni) 329,78 eurot vastustajalt välja mõistmisele. Aili Maasik Kohtunik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.