3-10-2879/20

3-10-2879 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 22.02.2011.a, Tallinn Haldusasja number 3-10-2879 Haldusasi J. M. kaebus sõiduauto valvega hoiukohta toimetamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks RESOLUTSIOON Tagastada kaebus J. M.le. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lõikele 1 punktile 2 kontrollib kohus, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. HKMS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse selliste avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.
2. J. M. on esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse sõiduauto valvega hoiukohta toimetamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt toimetati 30.05.2008.a politsei poolt tasulisse parklasse kaebaja sõiduauto „Daewoo Lanos“. See toimus Rakveres, Tartu tee 33 asuva maja hoovist. Kaebaja nõuab, et politsei korraldaks auto parklast ära toomise ning kataks ka eraparklaomanikule (FIE Dudar) tekitatud kahju tema poolt osutatud parkimisteenuste eest ja endale taotleb kaebaja kompensatsiooni auto äraviimise ja moraalse kahju tekitamise eest.
3. Riigikohus on 12.11.2002.a lahendis nr 3-3-4-7-02 selgitanud, et juhul kui teisaldamisakt koostati väärteomenetluse tulemusena, saab teisaldamist vaidlustada ja teisaldamisakti alusel tasutud raha tagastamist taotleda koos karistusotsuse vaidlustamisega maa- või linnakohtus. Vastav taotlus tuleb läbi vaadata väärteomenetluse seadustiku kohaselt. Maa- või linnakohus on pädev tühistama teisaldamisakti analoogiliselt karistusotsusega. Vastasel juhul tuleks õiguskaitset seoses ühe ja sama sündmusega taotleda erinevates kohtutes ning see oleks vastuolus menetlusökonoomia ja efektiivse õiguskaitse põhimõttega. Hilisemas kohtupraktikas on haldusmenetluse- ja väärteomenetluse toiminguid ning sellest tulenevalt kohtute pädevust eristatud selle põhjal, kas toimingud on sooritatud enne või pärast väärteomenetluse alustamist (vt nt Riigikohtu erikogu määrus asjas nr 3-3-4-2-04 p 8; Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-98-06 p 20; Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-65-07). Eeltoodust nähtub, et kohtupraktika on asunud üheselt seisukohale, et halduskohtus võib vaidlustada sõiduki valvega hoiukohta paigutamist, sh taotleda nimetatud toiminguga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui see ei ole seotud väärteomenetlusega.
4. Ida Prefektuuri 18.01.2011.a vastusest Tallinna Halduskohtu 12.01.2011.a kohtunõudele ning 08.02.2011.a vastuse täpsustusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt paigutati J. M.le kuuluv sõiduauto Daweoo Lanos registreerimismärgiga xxx xxx 30.05.2008.a valvega hoiukohta FIE Dudar parklasse, Rakvere linnas liiklusseaduse (LS) § 202 lõike 1 alusel, „sest 30.05.2008 kell 8.15, J. M. juhtides sõidukit Daewoo Lanos registreerimismärgiga xxx xxx, Lääne-Virumaal, Rakvere linnas, Karja ja Tartu tänava ristmikul, sooritades parempööret, sõitis ebaõigelt valitud sõidukiiruse tõttu otsa ristmiku kõrvalteel seisvale sõiduautole Audi A4 registreerimismärgiga 956 MFX. Juht lahkus sündmuskohalt ning ca 3 minutit hiljem põhjustas järgmise avarii, sõites Tartu tn 33 vastu aiaväravaid. Sõidukijuht J. M. kõrvaldati juhtimiselt joobeseisundis sõiduki juhtimise eest ning sõiduk paigutati valvega hoiukohta seoses sellega, et puudus võimalus selle üleandmiseks seaduslikule esindajale.“ Seoses eeltooduga algatati J. M. suhtes 30.05.2008.a väärteomenetlused nr 259,08,005772 LS § 7419 lõike 1 järgi ning nr 2590,08,005492 LS § 7417 lõike 1, § 7435 lõike 1 ja § 7432 lõike 1 järgi. Seega nähtub asja materjalide pinnalt üheselt, et käesoleval juhul paigutati kaebajale kuuluv sõiduk valvega hoiukohta väärteomenetluse raames. Halduskohus ei ole aga pädev kontrollima kohtuvälise menetleja (antud juhul Ida Prefektuuri) toiminguid. Seega kuulub käesoleval juhul kaebajale kuuluva sõiduki valvega hoiukohta paigutamise ja sellega tekitatud kahju hüvitamise nõude läbivaatamisele väärteomenetluse seadustiku (VTMS) sätestatud korras.
5. Kuivõrd käesoleva vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, tuleb kaebus J. M.le tagastada HKMS § 11 lõike 4 alusel ning selgitada, et VTMS § 114 lõike 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada kohtuvälise menetleja otsuste peale kaebus maakohtule 15 päeva jooksul menetleja otsuse kättesaamisest. Vajaduse korral on võimalik taotleda ka menetlustähtaja ennistamist. Indrek Paukštys Kohtunik 2