3-10-3383/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2011 Tallinn Haldusasja number 3-10-3383 Haldusasi R.K. kaebus Politsei-ja Piirivalveameti Kodakondsus-ja migratsiooniosakonna 20.12.2010 otsusele nr 15.3-04/567 Menetlusosalised Kaebuse esitaja – R.K. Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveameti Kodakondsus- ja migratsiooniosakond Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON
2. Kinnitada R.K. ning Politsei- ja Piirivalveameti Kodakondsus- ja migratsiooniosakonna vahel Tallinna Halduskohtus 08.02.2011 toimunud läbirääkimiste tulemusena sõlmitud kompromiss, mille tingimuste kohaselt: a. R.K. esitab Politsei- ja Piirivalveameti Kodakondsus- ja migratsiooniosakonnale uue tähtajalise elamisloa taotluse muutunud alusel töötamiseks juhtorgani liikmena. b. Politsei- ja Piirivalveameti Kodakondsus- ja migratsiooniosakond kohustub R.K. uue tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatama kiirendatud korras. c. Politsei- ja Piirivalveameti Kodakondsus- ja migratsiooniosakond osutab oma võimaluste piires R.K.le tema elamisloa taotluse rahuldamise juhul kaasabi elamisloakaardi võimalikult kiireks kättesaamiseks. d. Menetlusosalised kannavad ise oma menetluskulud. e. Menetlusosalised kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, s.h. sellest, et vastavalt HKMS § 24 lg-le 2 ei saa kaebuse esitaja uuesti pöörduda kohtusse samas asjas.
3. Lõpetada haldusasja menetlus HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel.
4. Sekretäril saata käesolev määrus kaebuse esitaja esindajale ja vastustaja esindajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest (HKMS § 24 lg 3, § 471 lg 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 28.12.2010 saabus Tallinna Halduskohtule R.K. kaebus Politsei- ja piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna 20.12.2010 otsuse nr. 15.3-04/567 tühistamiseks ja kohustamiseks anda välja alaline elamisluba.
6. 26.01.2011 võttis kohus kaebuse menetlusse ja määras võimaliku kompromissi arutamise menetlusvormiks eelistungi
7. veebruaril
9. Kohtus, võttes arvesse vahepeal laekunud uut informatsiooni, et R.K. määratakse MTÜ Nõmme Jazz juhatuse liikmeks, leidis, et oleks otstarbekam pidada kompromissiläbirääkimisi menetluslikult lihtsamas ja vähemformaalsemas vormis, kui eelistung ehk menetlusosaliste kohtu ettepanekul kohtus toimuva kohtumisena. Seetõttu muutis kohus menetlusetoimingu vormi ja viis 8.02.2011 läbi pooltevahelised kompromissiläbirääkimised.
10. 08.02.2011 toimunud läbirääkimistel ja kohtu poolt sõnastatud kompromissiga asja lõpetamise kohtumääruse projekti (tl 210-212) arutelu tulemusena otsustasid pooled, võttes arvesse kohtu ettepanekuid, lõpetada haldusasja menetlus kompromissiga alljärgnevatel tingimustel: 1) R.K. esitab Politsei-ja Piirivalveameti Kodakondsus-ja migratsiooniosakonnale uue tähtajalise elamisloa taotluse muutunud alusel töötamiseks juhtorgani liikmena. 2) Politsei- ja Piirivalveameti Kodakondsus- ja migratsiooniosakond kohustub R.K. uue tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatama kiirendatud korras. 3) Politsei- ja Piirivalveameti Kodakondsus- ja migratsiooniosakond osutab oma võimaluste piires R.K.le tema elamisloa taotluse rahuldamise juhul kaasabi elamisloakaardi võimalikult kiireks kättesaamiseks. 4) Menetlusosalised kannavad ise oma menetluskulud. 5) Menetlusosalised kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, s.h. sellest, et vastavalt HKMS § 24 lg-le 2 ei saa kaebuse esitaja uuesti pöörduda kohtusse samas asjas.
11. Lisaks oli läbirääkimistel arutluse all küsimus, et R.K.l tekib kohtus vaidlustatud otsuse ja uue tähtajalise elamisloa andmise vahel paus tähtajalise elamisloa alusel Eestis viibimisel, mis võib takistada tal aasta pärast pikaajalise elaniku elamisluba taotleda Välismaalaste seaduse (VMS) § 232 alusel seoses vastuoluga VMS § 232 lg 1 punktiga
12. Politsei- ja Piirivalveameti Kodakondsus- ja migratsiooniosakond kinnitas, et VMS § 232 lg 1 punktis 1 sisalduvat nõuet, et pikaajalise elaniku elamisloa võib anda välismaalasele, kes vastab tingimusele, et ta on elanud Eestis elamisloa alusel püsivalt vähemalt viis aastat vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamist, tõlgendatakse R.K. kasuks juhul, kui tekkinud pausi ajal on R.K. viibinud Eestis seaduslikult ja teinud endast kõik oleneva, et tema viibimine Eestis oleks jätkuvalt seaduslik, sest R.K. viibis tekkinud pausi ajal Eestis Ameerika Ühendriikide kodanikuna seaduslikul alusel. Politsei- ja Piirivalveameti Kodakondsus- ja migratsiooniosakond kinnitas kompromissi-läbirääkimistel, et kui isik on teinud endast kõik oleneva, et tal oleks jätkuvalt kehtiv elamisluba Eestis elamiseks (nt esitanud elamisloa pikendamise või uue elamisloa taotluse õigeaegselt, 2 kuud enne kehtiva elamisloa lõppemist) ja isiku viibimine riigis on olnud seaduslik ning muud pikaajalise elaniku elamisloa andmise tingimused on täidetud, loetakse VMS § 232 lg 1 p 1 tingimus täidetuks ja otsustatakse pikaajalise elaniku elamisluba anda. Pooled leiavad, et käesoleva kompromissi sõlmimise ajaks on kaebaja täitnud kõik eelpoolmainitud tingimused, mida kompromissi sõlmimise ajaks oli võimalik täita. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 21 lg 3 järgi võivad menetlusosalised kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni lõpetada menetluse kompromissiga ning § 21 lg 5 kohaselt kinnitab kohus kaebusest või protestist loobumise või kompromissi määrusega, millega lõpetab asja menetluse.
14. Kohus leiab, et menetlusosaliste vahel sõlmitud kokkulepe kujutab endast kompromissi vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. Menetlusosalised kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi õiguslikest tagajärgedest HKMS § 24 lg 1 p 3 ja lg 2 kohaselt.
15. Kohus ei ole tuvastanud kompromissi vastuolu heade kommete või seadusega, samuti ei riku kompromiss olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Lähtudes eeltoodust kinnitab kohus kompromissi ning lõpetab haldusasja menetluse vastavalt HKMS § 21 lõigetele 3 ja 5 ning § 24 lg 1 p 3 ja lg
17. HKSM § 5 lg 1 alusel juhindub halduskohus HKMS-ga reguleerimata küsimustes tsiviilasjade hagimenetlusele kohaldatavatest sätetest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on kompromissi sõlmimisel nõustunud oma menetluskulud ise kandma. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
18. Vastavalt HKMS § 84 lg 5 p 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust juhul, kui tasutud riigilõivu suurus on enam kui 12 eurot, pooled sõlmivad kompromissi ja kohus võtab selle vastu. Kaebuse esitaja on tasunud riigilõivu summas 15,97 eurot, millest tal on kohtule vastava nõude esitamisel õigus tagasi saada pool. Daimar Liiv Kohtunik