KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 15.03.2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-633 Haldusasi J. S. kaebus Tartu Vangla toimingu mittevõimaldam

§ 11lg 4).

3. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele, millega kohus kaebuse tagastab võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates määruse teinud halduskohtu kaudu (

§ 47¹ lg 2, § 11 lg 8).

(arstiabi KOHUS LEIAB:

1. 24.01.2011 saabus Tallinna Halduskohtule J. S. kaebus Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks.
2. Kaebuse eraldamine Kaebaja on esitanud kaebuses (haldusasjas nr 3-11-189) erinevad nõuded vangla vastu. Kohus leiab, et kuna vaidlustatud toimingud on kõik erinevad, siis tuleb need eraldada iseseisvateks kaebusteks, vormistada eraldi haldusasjad ja menetleda neid eraldi, kuna see võimaldab asja kiiremat läbivaatamist ja lihtsustab menetlust (TsMS § 375 lg 1). Kohus menetleb käesolevat nõuet (arstiabi mittevõimaldamine) edasi numbri all 3-11-
4. Kaebuse tagastamine 3.
5. Kaebaja on esitanud taotluse, tunnistada õigusvastaseks vangla administratsiooni toiming, mis seisnes selles, et talle ei võimaldatud arstiabi. Kaebaja on kaebuses märkinud, et õigusvastaselt on käitunud kontaktisik, kes ei võimaldanud talle 15.11.2010 hommikul enne kohtuistungile minekut arstiabi. Seejärel on kaebaja selgitanud kaebuses, et teavitas kontaktisikut enda halvast enesetundest 15.11.2010 hommikul ning kontaktisik teatas koheselt, et informeerib vangla arsti. Peale kontaktisiku poolt kambri külastamist 9.50 viidi kaebaja jalutuskäigule ja sealt otse kell 10.00 alanud kohtuistungile. Kohtuistungil kurtis kaebaja kohtunikule peavalu ning kohtunik nõudis kaebajale arsti, kohtuistung lükati edasi. Kaebaja toimetati kohtuistungilt vangla meditsiiniosakonda, kus talle anti rohtu. Samuti vabandas arst kaebaja ees, et jõudis kaebaja kambrisse alles siis kui kaebaja oli juba kohtuistungile viidud, kuigi kontaktisik oli teda hommikul teavitanud kaebaja taotlusest. Seega nähtub kaebusest, et kontaktisik täitis oma töökohustust ja edastas kaebaja teate õigeaegselt vangla arstile, so peale kambri külastust, mis lõppes 9.
6. Vanglaametnikel oli kohustus toimetada kaebaja kell 10.00 alanud kohtuistungile, kus kaebaja sai esitada taotluse istungi edasilükkamiseks oma tervisliku seisundi tõttu. Vanglaametnikel ei olnud õigust kohtu eest otsustada istungi edasilükkamist ning kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks vanglaametnikele edastanud vastava taotluse kohtule esitamiseks. Seega eeldades kaebuses väidetud asjaolude õigsust, puudub ilmselgelt alus esitada kaebust kontaktisiku tegevusele. Küll saab kaebaja kaebuses väljatoodud asjaoludest lähtudes vaidlustada vangla arsti tegevust ehk seda, kas vanglaarst hindas kaebaja tervise kohta esitatud teavet adekvaatselt ja oleks pidanud 10 minuti jooksul (aeg tema teavitamisest kuni kohtuistungi alguseni) reageerima kaebaja taotlusele, mis edastati talle kontaktisiku vahendusel. 3.
7. Kohus leiab, et kuna kaebus arsti tegevusele meditsiiniabi osutamisel ei ole halduskohtus menetletav halduskohtu pädevuse puudumise tõttu, tuleb kaebus tagastada. Riigikohus on 15.12.2010 haldusasja nr 3-3-1-53-10 ja 21.12.2010 haldusasja nr 3-3-1-69-10 lahendites leidnud, et tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimine ei ole halduskohtu pädevuses. Vangistusseaduse (VangS) § 49 lg 1 ja tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) § 1 lg 2¹ kohaselt korraldatakse tervishoidu vanglas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel, arvestades vangistusseadusest tulenevaid erisusi. VangS § 52 lg 1 esimene lause sätestab, et tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Vangla arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid TTKS § 2 lg 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema terviseseisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Vangla arst tegutseb VangS § 52 lg 2 ja TTKS §-de 20 ja 21 alusel vanglas haiglavälise eriarstiabi osutajana, kelle suhtes ei kohaldata aga TTKS § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-s 2 sätestatud õiguslikku vormi. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites, kuigi tervishoiuteenuse osutamise käsitamisel lepingulise suhtena on lepingu pooleks siiski vangla. See ei muuda aga õigussuhte olemust. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab VangS § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Eeltoodust nähtub, et tulenevalt Riigikohtu 15.12.2010 ja 21.12.2010 lahenditest, puudub halduskohtul vangla tervishoiutöötajate tegevuse peale esitatud kaebuste menetlemiseks pädevus. 2 3.3.

§ 11

lg 4 kohaselt tagastab halduskohus määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Kuna tegemist ei ole kaebusega, mis oleks menetletav halduskohtus, tuleb kaebus tagastada selle esitajale läbivaatamatult. Kui kaebaja leiab, et tema kaebus arsti tegevusele võiks olla perspektiivikas, on võimalik pöörduda Harju Maakohtusse. Kristina Maimann Kohtunik 3