KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 22.03. 2011. a Tallinn Haldusasja number 3-10-3258 Haldusasi A.J. kaebus Kehtna Vallavalitsuse 26.10.2011 korra

§ 122

lg 2 tuleb esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestada avalikku huvi ja kolmanda isiku õigusi. Riigikohus on oma 14.12.2004 määruse punktis 15 haldusasjas nr 3-3-1-85-04 selgitanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse õiguskaitse vajadus ning seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi.

1. Kohus, tutvunud kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotlusega ja täiendava seisukohaga ning vastustaja arvamusega, on seisukohal, et esialgse õiguskaitse rakendamiseks puudub kohtul käesoleval juhul nii vajadus kui ka seaduslik võimalus. Kaebaja on ekslikult seisukohal, et vaidlustatud korraldus rikub tema õigusi ja põhjustab paratamatult vee erikasutusloa väljaandmise. Kohus nõustub vastustajaga, et vaidlustatud korralduse näol on tegu menetlustoiminguga, mille iseseisev rakendamine kaebaja suhtes ei ole võimalik. Vastustaja viitab õigesti veeseaduse §-le 91, mille kohaselt viiakse vee erikasutusloa väljaandmiseks läbi avatud haldusmenetlus Keskkonnaameti (veeseadus § 9 lg 5) poolt. Vastavalt veeseaduse § 91 lg 3 on igaühel on õigus vee erikasutusloa taotluse kohta esitada vee erikasutusloa andjale kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid veeseaduse § 9 lõikes 7 nimetatud aja (3 kuud) jooksul. Nähtuvalt esialgse õiguskaitse taotlusest, on kaebaja toimuvast vee erikasutusloa taotluse menetlusest teadlik, astunud samme selles osalemiseks ja esitanud oma vastuväited loa väljaandmisele. Seetõttu peab talle selge olema, et vaidlustatud korraldus ei ole lõplik haldusakt, mis tema õigusi puudutab. Selleks on vee erikasutusluba, mida kaebajal on selle väljaandmise korral võimalik vaidlustada halduskohtus koos korraldusega.
2. Eelmises punktis toodust nähtub selgelt, et käesoleval juhul puudub vajadus esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja kohus jätab tulenevalt HKMS §§ 121 ja 122 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 3 Kuna esialgse õiguskaitse rakendamise vajadus puudub, puudub kohtul ka vajadus anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi. II
3. Oma 17.02.2011 vastuses kaebusele on vastustaja tõstatanud kaebuse lubatavuse küsimuse. Vastustaja on selgitanud, et vaidlustatud korralduse näol ei ole tegemist mitte haldusakti, vaid menetlustoiminguga. Vastustaja leiab tuginedes Riigikohtu lahendi 3-3-1-12-07 punktile 19, et menetlustoiminguid saab reeglina vaidlustada ainult koos lõpliku haldusaktiga.
4. Vastustaja leiab, et vaidlustatud menetlustoiming ei too kaebajale kaasa õiguslikke tagajärgi ning ei riku kaebaja õigusi ja vabadusi. Samuti ei tingi korraldus asjaolu, et Keskkonnaamet vee erikasutusloa menetlejana oleks kohustatud selle välja andma. Vastustaja viitab Veeseaduse § 9 lg 7, mille kohaselt on Keskkonnaamet vastava otsuse langetamisel iseseisev ning võib anda või keelduda loa andmisest tehes otsuse seaduses sätestatud menetluses kogutud tõendite ja asjaolude põhjal. Järelikult ei oma vaidlustatud korraldus Keskkonnaameti otsusele siduvat tähendust ja selle eraldi vaidlustamine ei ole tulenevalt ka Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-86-06 punktist 23 lubatav.
5. Kohus leiab, et vastustaja on õigesti tõstatanud kaebuse lubatavuse küsimuse. Riigikohus on korduvalt ja lisaks eelpoolmärgitud lahenditele veel näiteks lahendites nr 3-3-1-38-03 ja 3-3-1-6701 väljendanud seisukohta, et menetlustoimingud, mis ei too iseseisvalt kaasa kaebaja õiguste kahjustamist, ei ole vaidlustatavad eraldi lõplikust haldusaktist
6. Kohus nõustub käesoleva asja asjaolusid arvestades vastustaja seisukohaga ja leiab, et kaebus on lubamatu ja kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kohus jätab kaebuse HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata. 17.

§ 92lg 4 kannab kaebuse esitaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral.

Käesoleval juhul ei nähtu kohtutoimikust, et vastustajal oleks olnud seoses käesoleva asja menetlemisega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid.

§ 84

lg 4 p 3 ei tagastata kaebajale riigilõivu juhul, kui kaebus jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et kaebajal ei saa ilmselgelt olla kaebeõigust. 18. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu asjaolule, et käesoleva määruse resolutiivosa punktide 1 ja 2 vaidlustamise tähtaeg on erinev – punkti 1 puhul 10 päeva ja punkti 2 puhul 30 päeva määruse saamisest arvates. Mõlema punkti vaidlustamisel tuleb menetlustähtaega arvestada määruse saamisest. Daimar Liiv Kohtunik 4