← Eesti

3-10-1475/12

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1475 Otsuse kuupäev 07.01.2011 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi David Maisurjantsi kaebus Viru Vangla 26.02.2010 käskkirja nr 6-3/359D ja 04.03.2010 käskirja nr 6-3/411D tühistamiseks ja nimetatud käskkirjade peale esitatud vaiete mittetähtaegse lahendamise õigusvastasuse tuvastamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 02.12.2010 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja David Maisurjants Resolutsioon Jätta kaebus tervikuna rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud, kaebuse taotlus ja põhjendused Viru Vangla 26.02.2010 käskkirjaga nr 6.-3/359-D määrati kinnipeetavale David Maisurjantsile keelatud esemete omamise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 5 ööpäevaks. Viru Vangla 04.03.2010 käskkirjaga nr 6-3/411-D määrati D. Maisurjantsile vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 7 ööpäevaks. D. Maisurjants esitas nimetatud käskkirjade peale vaided. Viru Vangla ei vaadanud vaideid läbi tähtaegselt. 07.06.2010 saabus Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajja David Maisurjantsi kaebus Viru Vangla 26.02.2010 käskkirjaga nr 6-3/359D ja 04.03.2010 käskkirjaga nr 6-3/411D tühistamiseks. Kaebuse esitaja taotleb ka tunnistada õigusvastaseks 26.02.2010 käskkirja nr 6-3/359D ja 04.03.2010 käskkirja nr 6-3/411D peale esitatud vaiete mittetähtaegne lahendamine. Kaebaja leiab, et pole olemas ühtegi tõendit, mis välistaks võimaluse, et läbiotsimisel leitud keelatud esemed pani sinna keegi teine ning puuduvad ka tõendid (akt, foto, video) selle kohta, et varasemate läbiotsimiste käigus oleks loputuskasti kunagi avatud. Kindel on fakt, et iga läbiotsimise ajal WC loputuskasti ei avatud. Karistamise aluseks olevad süüdistused põhinevad pelgalt oletustele. Pelgalt oletuse põhjal, et ilmselt kuuluvad leitud esemed David Maisurjantsile, ei tohi süü üle otsustada. 04.03.2010 käskkirja nr 6-3/411D tühistamise nõude osas märgib kaebuse esitaja, et kinnipeetav peab alluma ametniku seaduslikule korraldusele. Kuid juhul, kui kinnipeetav tunneb otsest ohtu oma tervisele, on korraldusele allumine kaheldav. Antud juhul ei öeldud David Maisurjantsile, kuhu ta ümber paigutatakse ning ta kartis, et ta paigutatakse sektorisse, kus on kinnipeetavad, kes soovivad talle viga teha. Kui teatati, et ümberpaigutamine toimub sektori siseselt, hirm oma tervise pärast kadus ning kinnipeetav allus koheselt korraldusele. Seega leiab kaebuse esitaja, et määratud karistus ei ole asjakohane. David Maisurjants on veendunud, et vanglaametnikud tekitasid talle hirmu teadlikult ja tahtlikult. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja täiendavalt, et kambris 8248 viibis sel ajal kui kaebaja seal istus, veel 3-4 kinnipeetavat, kaaskinnipeetavad pidevalt vahetusid. Kui läbiotsimine toimus, oli kaebaja kambrikaaslane Reinomägi. Keelatud asjad olid paagi ja WC poti vahel, selleks, et need asjad sealt kätte saada, tuli torud lahti kruvida ja selleks on vaja tööriistu, kaebuse esitajal ei ole selliseid tööriistu, et ta oleks saanud need asjad sinna paigutada. Vanglaametnik A. Kangur kutsus kaebaja 04.03.2010 välja ja ütles, et kaebuse esitaja ütleks, et need asjad kuulusid Reinomägile. Kaebuse esitaja keeldus seda ütlemast, kuna tema ei tea, kas Reinomägi pani need asjad sinna, siis käskis vanglaametnik öelda, et asjad on kaebaja omad, ta keeldus ka sellest. Pärast hakkas vanglaametnik kaebajat ähvardama ja tunni aja pärast tuldi ja öeldi, et teda viiakse teise kambrisse. Kuna kambrist 8248 leiti keelatud asjad, siis kaebuse esitaja keeldus enne kui selles teises kambris läbiotsimisist lõpuni ei viida, sinna minemast. Kaebuse esitaja kartis, et teises kambris võivad olla ka keelatud asjad. Kui kamber otsiti läbi ja midagi keelatut ei leitud, siis kaebaja korjas oma asjad kokku ja läks teise kambrisse. Vaiete mitteõigeaegse läbivaatamise õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huviks on see, et vangla ei lahendanud asja ja karistas kaebajat enne, kui tema vaided olid läbi vaadatud. Kaebuse esitaja soovib hiljem esitada vangla tegevuse eest, mida ta praegu kohtus vaidlustab, kahju hüvitamise nõude. Vastustaja vastuväited Viru Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. 1) Viru Vangla 26.02.2010 käskkirja nr 6-3/359-D tühistamise nõue Viru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati kaebajat distsiplinaarkorras VangS § 67 p-s 1 ning Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1 ja 8.2.6 ning VSkE § 641 p 1 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kaebaja rikkumine keelatud esemete (isevalmistatud nuga, torkeriist, 2 peenikest isolatsioonikaablit, vasktraat ja rohelist värvi aku) omamises. Keelatud esemed leiti 27.01.2010 kaebaja kambrist nr 8248 tualettruumis asuva klosetipoti ja loputuskasti vahelt. Kaebaja viibis kambris nr 8248 alates 22.09.2009 ning alates 25.01.2010 viibis kaebaja kambris üksinda, sest tema kambrikaaslane J. Reinomägi paigutati kartserikaristust kandma. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud vanemvalvur S. Paumetsa ettekandega nr 356, vanemvalvur R. Nageli 27.01.2010 ettekandega ja aktiga eseme leidmise kohta. Kaebaja kambrist leitud esemed olid sellised, et nendega on võimalik tekitada vigastusi, 2 mistõttu oli tegemist keelatud esemetega VangS § 641p 1 mõistes. Keelatud esemete omamine on vastuolus VangS § 67 p-s 1 ning Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 ja 8.2.6 ja VSkE § 641 p 1 sätestatud nõuetega. Seega oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras. Rikkumise osas viis distsiplinaarmenetluse läbi inspektor-kontaktisik Õnnela Reivardt, kes teavitas 01.02.2010 kaebajat menetluse alustamisest ning andis võimaluse selgituste andmiseks. Kaebaja oli seletuse andnud 27.01.2010 ning täiendavalt midagi lisada ei soovinud. Menetleja kogus asjas olulised tõendid ja koostas kõiki olulisi asjaolusid arvestades distsiplinaarmenetluse protokolli. Kaebajale esitati distsiplinaarmenetluse protokoll tutvumiseks 25.02.

  1. Karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega, kaebaja varasema karistatusega, kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Vastustaja leiab, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. Vastuseks kaebaja seisukohtadele märgib vastustaja, et kaebaja pidi olema teadlik oma kambris olevatest keelatud esemetest. Keelatud esemed leiti kaebaja kambri tualettruumist. Kaebaja oli keelatud esemete leidmise ajaks viibinud kambris alates 22.09.2009, s.o neli kuud. Keelatud esemete leidmise ajal viibis kaebaja kambris üksinda, tema kambrikaaslane J. Reinomägi oli paigutatud kartserisse 25.01.
  2. Seega ei saanud leitud esemed kuuluda kaebaja kambrikaaslasele, sest kaebajal oli pärast kambrikaaslase lahkumist piisavalt aega veenduda, et kambris ei ole keelatud esemeid. D. Maisurjants on tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega ning pidi olema teadlik, millised esemed on lubatud ning millised mitte. Seega oli kaebaja kohustus veenduda, et tema kambris ei ole keelatud esemeid ning keelatud esemete avastamisel need kohe vanglaametnikele üle andma. Kaebaja seda teinud ei ole, vaid omas kambris keelatud esemeid, millega pani toime distsipliinirikkumise. Vanglas toimuvad läbiotsimised on igapäevased ning mõeldamatu on fikseerida, mida ja kuidas täpselt läbi otsiti. Samuti ei fikseerita kui läbiotsimise käigus midagi ei leitud, vaid ettekanne koostatakse läbiotsimisel keelatud esemete leidmise korral. Kambrist nr 8248 leiti keelatud esemeid ka 29.11.
  3. D. Maisurjants viibis sel ajal kambris üksinda ning talle määrati Viru Vangla 29.12.2009 käskkirjaga nr6-3/2910-D käskkirjaga distsiplinaarkaristus keelatud esemete omamise eest. Seega ei olnud 27.01.2010 keelatud esemete kambris omamine D. Maisurjantsile esmakordne. Vastustaja on seisukohal, et distsiplinaarmenetluse käigus on tõendatud, et D. Maisurjants oli keelatud esemete omamises süüdi. Menetleja on välja selgitanud, et arvestades kaebaja kambris viibimise aega, pidi kaebaja olema teadlik oma kambris olevatest esemetest. Samuti on menetleja selgitanud, et kaebaja viibis kambris üksinda ning kaebaja kambrit on ka varem korduvalt läbiotsitud, kuid 27.01.2010 leitud esemeid tualettruumist varem avastatud ei ole. 2) Viru Vangla 04.03.2010 käskkirja nr 6-3/411-D tühistamise nõue Viru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati kaebajat distsiplinaarkorras VangS § 67 p-s 1 ning Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega seitsmeks ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kaebaja rikkumine vanglaametniku seaduslikule korraldusele minna teise kambrisse mitte allumises. Valvur Andrei Luberg andis 04.02.2010 kell 11.00 D. 3 Maisurjantsile korralduse minna kambrist nr 8248 kambrisse nr
  4. Kaebaja korraldusele ei allunud ning nõustus alles kell 14.30 teise kambrisse minema. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud valvur A. Lubergi ettekandega nr 492 ja julgeolekuosakonna spetsialist A. Kanguri 03.03.2010 õiendiga. Korraldusele mitte allumine on vastuolus VangS § 67 p-s 1 ning Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 sätestatud nõuetega. Seega oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras. Rikkumise osas viis distsiplinaarmenetluse läbi inspektor-kontaktisik Õnnela Reivardt, kes teavitas 08.02.2010 kaebajat menetluse alustamisest ning andis võimaluse selgituste andmiseks. Kaebaja esitas seletuskirja 09.02.
  5. Menetleja kogus asjas olulised tõendid ja koostas kõiki olulisi asjaolusid arvestades distsiplinaarmenetluse protokolli. Kaebajale esitati distsiplinaarmenetluse protokoll tutvumiseks 03.03.
  6. Karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega, kaebaja varasema karistatusega, kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Vastustaja leiab, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg 1,2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. Vastuseks kaebaja seisukohtadele märgib vastustaja, et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust valida seda, millisesse osakonda või kambrisse teda paigutatakse, vaid otsuse paigutamise kohta teeb vangla arvestades kõikide asjaoludega, sh vangla julgeoleku tagamisega. Seega on põhjendamatud kaebaja väited, et ta kartis, et paigutatakse kambrisse või osakonda, kus kinnipeetavad võivad talle viga teha. VSkE § 5 lõike 2 kohaselt tuleb osakondi ja kambreid eraldades järgida kinnipeetavate eraldihoidmise kohta kehtestatud nõudeid ja julgeoleku tagamise põhimõtteid. Julgeolekuosakonna spetsialist Aare Kangur, kelle kohta on kaebaja distsiplinaarmenetluse käigus antud seletuskirjas märkinud, et A. Kangur ähvardas teda, on esitanud distsiplinaarmenetluse läbiviijale õiendi. A. Kangur selgitab õiendis, et on seoses D. Maisurjantsi kambrist leitud keelatud esemetega vestelnud D. Maisurjantsiga, et uurida esemete valmistamiseks kasutatud materjali päritolu. A. Kangur kinnitab, et ei ole D. Maisurjantsi ähvardanud. Seega on ka A. Kanguri õiendiga ümber lükatud, et kaebajal ei saanud olla kartusi, et ta võidakse paigutada osakonda või kambrisse, kus võib ohtu sattuda tema elu või tervis. Samuti ei saa kinnipeetavad täpselt teada, millised kinnipeetavad viibivad, millises osakonnas ja millises kambris, mistõttu ei saanud kaebajale omada tähtsust tema ümberpaigutamiseks määratud kamber. Kaebajal oli VangS § 67 p 1 tulenevalt kohustus talle antud korraldusele alluda. Riigikohus on oma 01.03.07 lahendis nr 3-3-1-103-06 leidnud, et kinnipeetava arusaam seadusest ja sellega seonduv arusaam vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust korralduse täitmisest keelduda. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 nimetatud tühise haldusakti tunnustele ja tühisus on ilmselge. D. Maisurjantsile antud korraldus ei vasta haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 nimetatud tunnustele, seega ei olnud õigustatud korralduse täitmatajätmine. 3) Toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõue D. Maisurjants esitas Viru Vangla 26.02.2010 käskkirja nr 6-3/359-D peale vaide 09.03.2010, 4 vaie registreeriti 10.03.2010 numbriga 6-12/
  7. Kaebaja esitas Viru Vangla 04.03.2010 käskkirja nr 6-3/411-D peale vaide 22.03.2010, vaie registreeriti 24.03.2010 numbriga 6-12/
  8. Vaided on tähtaegselt lahendamata, mistõttu kaebaja taotleb tunnistada vaiete mitte tähtaegne lahendamine õigusvastaseks. Vangla tunnistab, et ei ole seoses vaiete suure hulgaga jõudnud kinnipeetavate vaideid tähtaegselt lahendada, sh on lahendamata ka D. Maisurjantsi esitatud vaided. Tegemist ei olnud kaebaja vaiete tahtliku kinni hoidmisega, vaid vaiete suurest hulgast tuleneva olukorraga.
  9. aastal esitasid kinni peetavad isikud Viru Vanglale edastamiseks või lahendamiseks kokku 850 vaiet ning 2010 aasta 31.05.2010 seisuga on esitatud 395 vaiet. Vangla on teadlik VangS 11 lg 7 tulenevast tähtajast vaiete lahendamiseks ning üritab olukorda täiendava tööjõu leidmisega ning töökorralduse muudatustega parandada. Riigikohus on 10.09.2009 otsuses nr 3-3-1-24-09 leidnud, et isikul saab olla huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks siis, kui tal on vahetu puutumus selle toiminguga, sellel on vahetu mõju isiku kaitstavatele õigustele ja vabadustele ning õigusvastasuse tuvastamine peab andma isikule selge eelise või õigusliku kasu. Konkreetsetel juhtudel on kohtupraktikas põhjendatud huvi seondatud ka õigusvastasuse tuvastamise preventiivse toimega, s.o edasiste rikkumiste vältimisega. Põhjendatud huviks ei saa aga olla pelgalt huvi veenduda toimingu õigusvastasuses. Seega peab õigusvastasuse tuvastamine isikule andma konkreetse eelise, mitte ainult tõdemuse, et haldusorgan on õigusvastaselt käitunud. D. Maisurjants ei ole oma kaebuses ära näidanud, kuidas aitab tema kaebuse rahuldamine kaasa tema õiguste kaitsele tulevikus või milles väljenduks reaalne eelis tema õiguste kaitsmisel, mistõttu leiab vastustaja, et D. Maisurjantsil puudub põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohtu põhjendused ja otsus Kaebuse esitaja taotleb kahe distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamist ning vaiete läbivaatamise tähtaja rikkumise õigusvastasuse tuvastamist.
  10. Viru Vangla 26.02.2010 käskkirja nr 6-3/359-D tühistamise nõue Vaidlusaluse käskkirja kohaselt karistati D. Maisurjantsi distsiplinaarkorras VangS § 67 p-s 1 ning Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1 ja 8.2.6 ning VSkE § 641 p 1 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks. Distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et kinnipeetav omas kambris vanglas keelatud esemeid (isevalmistatud nuga, torkeriist, 2 peenikest isolatsioonikaablit, vasktraat ja rohelist värvi aku). ( tl 55-56). Distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt leiti keelatud esemed 27.01.2010 kaebaja kambri nr 8248 tualettruumist peidetuna klosetipoti ja loputuskasti vahele. Kinnipeetava distsiplinaarsüütegu on tõendatud vanemvalvurite Sulev Paumetsa ja Raido Nageli 27.01.2010 koostatud ettekannetega ning esemete leidmise aktiga ( tl 58). Vaidlust ei ole selles, et kambrist 8248, kus kaebaja viibis läbiotsimise ajal üksinda leiti ettekannetes ( tl 60 ja tl 61) ja esemete leidmise kohta koostatud aktis nr 356 (tl 62) loetletud esemed ning et tegemist on esemetega, mille omamine on vanglas keelatud. Kaebaja on seisukohal, et 26.02.2010 käskkiri nr 6-3/359-D on õigusvastane ja tuleb tühistada seetõttu, et vangla ei ole tõendanud, et need esemed kuulusid talle. Kaebaja väitel ei olnud ta kambris keelatud esemete olemasolust teadlik. 5 Kohus leiab, et põhjendatud on vanglateenistuse kahtlus, et kaebuse esitaja oli keelatud esemete olemasolust kambris teadlik ning et esemed võisid kuuluda talle. Kaebaja oli keelatud esemete leidmise ajaks viibinud kambris nr 8248 alates 22.09.2009, s.o neli kuud ning alates 25.01.2010 viibis kaebaja kambris üksinda, sest tema kambrikaaslane J. Reinomägi paigutati kartserisse distsiplinaarkaristust kandma. Kaebaja kambrit on ka varem korduvalt läbi otsitud, kuid 27.01.2010 leitud esemeid tualettruumist varem avastatud ei ole. Viru Vangla on esitanud kohtule 29.12.2009 käskkirja nr 6-3/2910 D, millest nähtub, et 27.01.2010 keelatud esemete kambris omamine ei olnud D. Maisurjantsile esmakordne. Kambrist nr 8248 leiti keelatud esemeid ka 29.11.
  11. Selle eest määrati D. Maisurjantsile Viru Vangla 29.12.2009 käskkirjaga nr 6-3/2910-D distsiplinaarkaristus (tl 91-92). Käesolevas asjas karistati D. Maisurjantsi VangS § 67 p-s 1 ning Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1 ja 8.2.6 ning VSkE § 641 p 1 sätestatud nõuete rikkumise eest. VangS § 67 p-i 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.1 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike-teenistujate seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra 8.2.6 kohaselt on kinni peetavatele isikutele keelatud hankida, valmistada, tarvitada, hoida või edasi anda esemeid, mille omamine on vangla sisekorraeeskirja, kodukorra või vangla direktori käskkirjaga keelatud. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida ka seda, et vastavalt VangS § 67 p-le 3 on kinnipeetava kohustuseks teatada vanglateenistuse ametnikule viivitamatult kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja sisekorda ning teise isiku elu ja tervist. Keelatud esemete kambris hoidmine ohustab vangla julgeolekut ning on distsipliinirikkumine, mille eest võis kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistada. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt. Inspektor-kontaktisik teavitas 01.02.2010 kaebajat menetluse alustamisest ning andis võimaluse selgituste andmiseks. Kaebaja oli seletuse andnud 27.01.2010 ning täiendavalt midagi lisada ei soovinud. Kaebajale esitati distsiplinaarmenetluse protokoll tutvumiseks 25.02.
  12. Karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskuse kui ka kaebaja varasema karistatusega analoogilise süüteo eest, määratud karistus on kohtu veendumusel proportsionaalne. Kohus leiab, et Viru Vangla 26.02.2010 käskkiri nr 6-3/359-D distsiplinaarkaristuse määramise kohta kaebajale on õiguspärane haldusakt.
  13. Viru Vangla 04.03.2010 käskkirja nr 6-3/411-D tühistamise nõue Käskkirja kohaselt karistati kaebajat distsiplinaarkorras VangS § 67 p-s 1 ning Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega seitsmeks ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub, et kaebaja rikkumine seisnes vanglaametnike seaduslikule korraldusele minna teise kambrisse mitte allumises. 04.02.2010 kell 11.00 andis valvur Andrei Luberg D. Maisurjantsile korralduse minna kambrist nr 8248 kambrisse nr
  14. Kaebaja korraldusele ei allunud ning nõustus alles kell 14.30 teise kambrisse ümberpaigutamisega ( tl 69). 6 Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja selgitused ühest kambrist teise ümberasumisega viivitamise kohta ei ole asjakohased ega saa olla vanglateenistuse ametnike seaduslikule korraldusele mitteallumise õigustuseks. Vastustaja märgib õigesti, et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust valida, millisesse osakonda või kambrisse teda paigutatakse, vaid otsuse paigutamise kohta teeb vangla arvestades kõikide asjaoludega, sh vangla julgeoleku tagamisega. Kaebajal oli VangS § 67 p 1 tulenevalt kohustus alluda vanglateenistuse ametnike seaduslikule korraldusele. Riigikohus on oma 01.03.07 lahendis nr 3-3-1-103-06 märkinud, et kinnipeetava arusaam seadusest ja sellega seonduv arusaam vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust korralduse täitmisest keelduda. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 nimetatud tühise haldusakti tunnustele ja tühisus on ilmselge. Kohus nõustub vastustajaga, et D. Maisurjantsile antud korraldus ei vasta haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 nimetatud tunnustele, seega ei olnud korralduse täitmata jätmine õigustatud. Kohus leiab, et kaebajale Viru Vangla 04.03.2010 käskkirjaga nr 6-3/411-D distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kehtestatud nõudeid. Kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne.
  15. Vaiete läbivaatamise tähtaja rikkumise õigusvastasuse tuvastamise nõue D. Maisurjants esitas Viru Vangla 26.02.2010 käskkirja nr 6-3/359-D peale vaide 09.03.2010, vaie registreeriti 10.03.2010 numbriga 6-12/
  16. Kaebaja esitas Viru Vangla 04.03.2010 käskkirja nr 6-3/411-D peale vaide 22.03.2010, vaie registreeriti 24.03.2010 numbriga 6-12/
  17. Vaided on tähtaegselt lahendamata, mistõttu kaebaja taotleb tunnistada vaiete mitte tähtaegne lahendamine õigusvastaseks. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja, et vaiete mitteõigeaegse läbivaatamise õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huviks on see, et ta soovib hiljem esitada vangla tegevuse eest, mida ta praegu kohtus vaidlustab, kahju hüvitamise nõude. Vangla tunnistab rikkumist, kuid märgib, et tegemist ei olnud kaebaja vaiete läbivaatamise tahtliku venitamisega, vaid vaiete suurest hulgast tuleneva olukorraga. Vastustaja leiab, et D. Maisurjantsil puudub põhjendatud huvi vaiete läbivaatamise tähtaegade rikkumise õigusvastasuse tuvastamiseks. 21.06.2010 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-24-10 p-s 17 märgib Riigikohtu halduskolleegium: Tuvastamiskaebuse esitamiseks on põhjendatud huvina kohtupraktikas aktsepteeritud kavatsust esitada tulevikus kahju hüvitamise kaebus. Kohtul tuleb tuvastamiskaebuse läbivaatamisel kontrollida põhjendatud huvi haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise vastu, kuid selle raames ei tohi kohus anda hinnangut võimaliku kahju hüvitamise nõude põhjendatuse kohta. Kaebaja hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse võib kohus põhjendatud huvina kõrvale jätta üksnes juhul, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu (Riigikohtu halduskolleegiumi
  18. veebruari
  19. a määrus asjas nr 3-3-1-88-09). 7 Kohus on seisukohal, et asjaolusid arvestades oleks David Maisurjantsi kahju hüvitamise nõue seoses sellega, et tema vaideid ei vaadatud tähtaegselt läbi, ilmselgelt perspektiivitu. Vaide läbivaatamisega viivitamine ei saanud kaebajale tekitada sellist kahju, millega kaasneks kahjuhüvitise väljamõistmine. Kaebuse esitajal oli vaide läbivaatamise tähtaja möödumisel võimalik vaide läbivaatamise tulemusi ära ootamata pöörduda oma õiguste kaitseks otse kohtusse. Seda kaebuse esitaja käesoleval juhul ka tegi. Kohus jätab põhjendatud huvi puudumise tõttu rahuldamata kaebuse esitaja taotluse tunnistada õigusvastaseks 26.02.2010 käskkirja nr 6-3/359D ja 04.03.2010 käskkirja nr 6-3/411D peale esitatud vaiete mittetähtaegne lahendamine. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Mai Saunanen kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.