Obsah (5)
§ 231§ 3§ 164§ 190§ 179KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-10-36872 Otsuse kuupäev 30. märts 2011.a Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi V. M. hagi V. S.`i vastu põlvnemise tuvastamise ja
§ 231lg 2).
PKS § 94 lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. PKS § 84 lg 1 p 2 kohaselt, lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on isaduse omaks võtnud. Kohtuistungil ei olnud vaidlust lapse kostjast põlvnemise üle. Kostja tunnistas, et S. M. põlvneb temast. Seega leiab kohus, et alaealise S. M. põlvnemine V. S.`ist on tõendamist leidnud. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks elatise alaealisele lapsele igakuise elatusrahana 2175 krooni/139,01 eurot alates hagiavalduse esitamisest. Kostja on väljamõistetava elatise suurusega nõus, kuid palub elatise välja mõista alates isaduse tuvastamisest.
§ 3
lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagile lisatud sünnitunnistustest (tl. 4) nähtub, et hageja V. M. on alaealise lapse S. M. ema, seega lapse seaduslik esindaja. Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). Seega on kostja, kui alaealise S. M. isa, kohustatud teda ülal pidama. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. (PKS § 100 lg 1, 2, 4). 3
(5)PKS 101 lg1 järgi peab ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Pooled ei vaidle elatise suuruse osas. Kostja on nõus maksma elatist miinimumsummas (käesoleval ajal 139,01 eurot). Pooled vaidlevad elatise väljamõistmise algusaja üle. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et elatis tuleb välja mõista alates elatisehagi esitamisest ning kostja seisukoht, et elatist tuleb maksta alates isaduse tuvastamisest, pole õige. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemalt, kellest põlvnemine kohtus tuvastati, saab PkS § 70 lg 1 järgi (kuni 01.07.
- a kehtinud redaktsioon) kohus esitatud elatisenõude rahuldada alates hagi esitamisest, Riigikohus märkis: „PkS § 38 lg 1 näeb küll ette, et vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras, kuid ei sätesta sõnaselgelt, mis ajast alates need õigused ja kohustused tekivad. Kolleegium leiab, et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine /.../ See ei tähenda aga seda, et vanemalt, kellest põlvnemine kohtus tuvastati, saab ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus PkS § 70 lg 1 järgi elatise üldjuhul välja alates elatisehagi esitamisest, PkS § 70 lg 2 järgi erandina ka aasta eest enne hagi esitamist. Sellest tulenevalt ei saa vanemalt, kellest laps põlvneb, nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid PkS § 70 lg 1 järgi saab kohus esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest. Samale seisukohale asus kolleegium ka
- mai
- a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-03, kus leiti, et kohtus isast põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleb lapsele elatis välja mõista alates hagi esitamisest“ (kättesaadav arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222510177). Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi, tuvastab lapse põlvnemise kostjast ja mõistab lapsele elatise alates elatisehagi kohtusse esitamisest. MENETLUSKULUDE JAOTUS Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.
§ 164
lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ülatoodust lähtuvalt jätab kohus kostja menetluskulud tema enda kanda. Viru Maakohtu 02. septembri 2010 määrusega anti hagejale riigipoolset menetlusabi ja hageja vabastati täielikult riigilõivu tasumisest. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud, mille kandmisest hageja vabastati, mõista kostjalt välja riigituludesse vastavalt
§ 190lg 2 ja lg 3. Menetluskulu on riigilõiv 319,55 eurot. 4
(5)Raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik (kostja) peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (
§ 179lg 5).
Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbank, mõlema konto viitenumber 2900072136. Helgi Vinni Kohtunik 5
(5)