KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev osaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Hallas, sekretär Terje Üürike Otsuse tegemise aeg ja koht 31.märtsil
- a Pärnu Rüütli tänava kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-10003 Tsiviilasi I.E.`i hagi J.E.`i vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: kuni 30.06.2010 I.E. , alates 01.07.2010 K-K.E. ik.kood xxxxxxxxxxx, aadress xxxx mnt xx-xx , xxxxx xxxxx Hageja seaduslik esindaja: ema I.E. ik.kood xxxxxxxxxxx, aadress xxxx mnt xx-xx, xxxxx xxxxx Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kaire Aus Kuninga 24 , 80014 Pärnu e-post:kaire.aus@gmail.com Kostja: J.E. ik.kood xxxxxxxxxxx, aadress xxxx xx a xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx Kostja esindaja jurist Suido Västra, aadress Punane 14 a-302 Tallinn 13619 e-post:suido@hot.ee Kohtuistungi toimumise aeg 01.veebruaril 2011.a. RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS § 434-436, § 438, § 442, § 630-633, kuni 30.06.2010 kehtinud PKS § 61 lg 1,2,4, § 70, alates 01.07.2010 kehtima hakanud PKS § 97 p 1, § 99 lg 1,2 § 101 lg 1 kohus otsustas: Rahuldada hagi elatise võlgnevuse osas. Välja mõista J.E.`ilt elatusraha 139.
- eurot kuus alates 11.03.2009.a. kuni 30.06.2010 I.E.`i kasuks ja alates 01.07.2010.a. kuni 31.jaanuarini 2011.a. K-K.E.`i sünd.xx xx xxxx.a.kasuks tema ülalpidamiseks. Kohtukulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. 1
(3)Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagi kohaselt abiellusid pooled xx xx xxxx.aastal ja nende abielust sündis xx xx xxxx.a poeg K-K.E..Abielu lahutati xx xx xxxx.a.Käesoleval ajal elab poeg hageja juures ning on tema kasvatada ja ülal pidada. Kostja ei võta osa lapse kasvatamisest ega abista hagejat lapse ülalpidamisel. Hageja esitas 11.03.2009.a. maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtule elatise väljamõistmiseks summas 3 000 krooni kuus, millele kostja esitas 13.05.2010.a. vastuväite. Käesoleval ajal käib K-K.E. xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx ja tema ülalpidamiseks kulub hagejal 6 000 krooni kuus.Kuna hagejal puuduvad piisavad vahendid lapsele kohast ülalpidamist anda( hageja sissetulek keskmiselt 9 342 krooni kuus), on hageja olnud sunnitud toimetulekuks paluma abi teistelt isikutelt laenu näol või soetama lapsele koolikohustuse täitmiseks vajalikke vahendeid järelmaksuga. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise poja ülalpidamiseks 3000 krooni kuus alates maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisest. Kostja kirjalikud vastuväited Kirjalikus vastuses kohtule 24.septembrist 2010.a. vaidleb kostja elatise nõudele vastu. Tema väitel on ta lapse ülalpidamise kohustust täitnud ja teeb seda ka edaspidi ilma kohtu vastava sunni kohaldamiseta.Peale abielu lahutamist on kostja kandnud lapse kontole vähemalt 12000 krooni, samuti andnud lapsele sularaha vajalike ostude tegemiseks. Kostja väitel on tema ülalpidamisel ka teine alaealine laps xx xx xxxx.a sündinud xxxxx-xxxx xxxxx. Pärnu Maakohtu menetluses on hageja hagi kostja vastu tsiv asi nr 2-09-35595 abikaasade ühisvara jagamise nõudes.Samuti taotleb hageja kostjale lähenemiskeelu kohaldamist 3 aastaks, milline nõue peaks jääma rahuldamata.Kostja palub liita elatise nõude ühte menetlusse ühisvara jagamise nõudega põhjendusega, et abielusuhetest tulenevate kõigi pooltevaheliste õigussuhete lahendamine ühes ja samas asjas aitab kaasa kõigi pooltevaheliste vaidluste lahendamisele kompromissiga. Hageja kirjalik arvamus kostja vastu osas Hageja kirjalik arvamus kostja vastuse kohta saabus kohtule 12.10.2010.a. Hageja vaidleb kostja seisukohtadele vastu. Tulenevalt kuni 01.07.2010.a. kehtinud PKS § 61 lg-st 1 on vanem täitnud ülalpidamisekohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb.Reeglina ei saa ülalpidamiskohustust lugeda nõuetekohaselt täidetuks, kui raha on makstud alaealisele lapsele endale.Vaid siis, kui lapse eest hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamise kohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamise kohustuse hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud.Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud. Hageja märgib, et kostja väide, et peab ülal pidama teist alaealist last, ei ole tõendatud. Hageja hinnangul on põhjendamatu kostja seisukoht liita elatise nõue ühte menetlusse ühisvara jagamise nõudega. Hageja palub hagi rahuldada. 2
(3)Menetluse käik Kohtuistungil 01.02.1011.a. palus hageja teha osaotsuse ja mõista alates 01.02.2011.a. elatise välja miinimummääras s.o. 139.01 eurot ja jätkata menetlust kirjalikus menetluses elatise nõude osas alates 11.03.2009.a. kuni 31.01.2011.a.Kostja võttis hagi õigeks selles, et hakkab elatist maksma alates 01.02.2011.a ja oli nõus tasuma elatist alates 01.02.2011.a. summas 139.01 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni.Varasema nõude osas oli nõus jätkama menetlust poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus rahuldas taotluse osaotsuse tegemiseks ja 07.02.2011.a. mõistis alates 01.02.2011.a elatise J.E.`ilt välja poja K-K.E.`i kasuks tema ülalpidamiseks 139.01 eurot kuus kuni täisealiseks saamiseni xx xx xxxx a. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Otsuse tegemisel kohaldab kohus kuni 30.06.2010 kehtinud Perekonnaseadust ja edasi alates 01.07.2010.a. kehtima hakanud Perekonnaseadust. 01.07.2010.a. kehtima hakanud PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.Tulenevalt eeltoodust on nõudeõigus elatise väljamõistmiseks alaealisel lapsel ning ka vastuväited elatise nõude kohta tuleb esitada lapse vastu( keda esindab seadusliku esindajana tema vanem).Tuginedes Riigikohtu praktikale ( RK otsus 3-2-1-85-10) tuleb vastavalt menetlusosaliste tsiviilmenetlusõigusvõimele lugeda elatise hagis hagejaks ülalpidamist saama õigustatud alaealine laps, kelle eest piiratud teovõime tõttu teostab tsiviilmenetlusteovõimet seadusliku esindajana hooldusõigust omav vanem. Kuni 30.06.2010 kehtinud Perekonnaseaduse § 61 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama last ja edasi alates 01.07.2010 kehtima hakanud PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad sugulased.PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.Alates 01.jaanuarist 2008.a. kuni tänaseni on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast tulenevalt elatusraha miinimum 2175 krooni s.o. 139.01 eurot alates 01.01.2011.a. Vaatamata kohtu ettepanekule ( tl 101 ) , ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et ta annab ülalpidamist oma teisele lapsele xxxxx-xxxx xxxx`ile sünd.xx xx xxxx.a. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Poolte vahel puudub vaidlus elatise suuruse osas Kostja kinnitusel on ta asunud käesoleval ajal tööle xxxxxx tunnitasuga (neto) 6 eurot katseajal, hiljem loodab teenida 10-12 eurot tunnis . Meneluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud ahendi jõustumisest. Ingrid Hallas Kohtunik 3
(3)