Obsah (7)

§ 428§ 430§ 432§ 173§ 168§ 1741§ 190

Tsiviilasi nr 2-10-55202 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2011. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-10-55202 Tsiviilasi Sxxxx Lxxx h

§ 428

lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt

§-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

§ 432

näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda 2 tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus:

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 järgi kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et nende menetluskulud jäävad nende endi kanda, seega määrab kohus menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele.

§ 1741

lg 1 näeb ette, et asja menetluse lõpetamise korral muu hulgas kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohus otsustas 10.12.2010.a määrusega (tl 4-5) vabastada hageja tema taotluse alusel riigilõivu tasumisest elamispinna vabastamise nõude esitamisel. Elatisenõudelt riigilõivu tasuda ei tulnud.

§ 190

lg 4 näeb ette, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Hageja esitatud valduse rikkumise lõpetamise nõudelt tuli hagi esitamise ajal tasuda riigilõivu lähtudes hagihinnast kuni 31.12.

1. a kehtinud Riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt 10 000 krooni. Kohus leiab, et arvestades hageja majanduslikku seisundit tuleb ta riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest vabastada. Hagejale menetlusabi andmisel 10.12.
2. a tuvastas kohus, et hagejal puuduvad vara ja vahendid riigilõivu tasumiseks. Kohtule ei ole teada, et hageja majanduslik seisund oleks võrreldes selle ajaga paranenud. Kohus on mõlemale poolele andnud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud (tl 1-2 ja tl 55-56). Pooltele riigi õigusabi korras määratud esindajad on esitanud taotlused neile riigi õigusabi eest tasu ja kulude hüvitamiseks järgmiselt: hageja esindaja summas 345.17 krooni, kostja esindaja summas 227.40 krooni. Kohus määrab riigi õigusabi osutajate tasu ja kulud kindlaks eraldi määrustega ja mõistab need välja riigi vahenditest.

§ 190

lg 7 lubab kohtul mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et arvestades poolte majanduslikku, ülalpeetavate arvu olukorda ja seda, et nad jõudsid kokkuleppele, tuleb nii hageja kui kostja vabastada menetluskulude riigi tuludesse tasumise kohustuses. Menetluskulud -esindajate kulud- jätta riigi kanda. Maimu Laumets Kohtunik 3