lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni selliselt, et AL väljamõistetav 265640,56 krooni ja edaspidine viivis alates 08.04.2009 kokku ei ületaks 376146,98 krooni.
lauses sätestatud määras ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Tõendid: Ego-järelmaksu leping, käendusleping, teatised lepingu ülesütlemise kohta. Kostjate vastuväited TÜ T tunnistas istungil hagi (vt protokoll 01.11.2010, 1. lk keskel). A L ei tunnistanud hagi, kuna leidsid, et pole käenduslepingule alla kirjutanud. Kaupa ei ole saanud. Tõendi: ekspertiisi akt. Kohtu põhjendused Võlaõigusseaduse § 76 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 järgi kohustub laenusaaja laenatud raha laenuandjale tagasi maksma ning
lg 1 teise lause kohaselt peab laenaja tasuma laenulepingu korral intressi.
lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu 2
lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest viivist kuni kohase täitmiseni vastavalt § 94 sätestatud määras, millele lisandub 7% aastas kui lepingus ei ole kokku lepitud kõrgemat viivist.
lg 1 p 1, 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmise korral kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamisel viivist.
lg 1, sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja lepingu üles öelda
Kuna TÜ T tunnistas hagi, siis leiab kohus, et hageja on tõendanud, et TÜ T ostis EIOÜ-lt Ego järelmaksu müügilepingu nr alusel kaupa ja jäi samas viidatud lepingu alusel hagejale võlgu 299877 krooni, mis tuli ära tasuda perioodil 15.07.2008-15.06.2010 igakuiste maksetega 6825,56 krooni, lisaks kohustus tasuma intressi 12, 9% aastas ning jättis oma lepingust tulenevad kohustused perioodil 15.07.2008-15.10.2008 täitamata, mille tõttu ütles hageja TÜ-le T Ego-järelmaksu müügilepingu üles 15.10.2008. Seega on hageja ja TÜ T vahel sõlmitud
Kuna kostja TÜ T tunnistas hagi, siis on tõendatud, et TÜ T rikkus lepingust tulenevat krediidi tagasimakse ja intressi tasumise kohustust
tähenduses, mille tõttu on talle leping
lg 1 p 4 ja § 116 lg 6 ja § 196 järgi üles öeldud.
lg 3 kohaldatakse krediidilepingu laenulepingu sätteid ja
lg 1 p1,2 ja § 401 lg 1 alusel võib lepingu ülesütlemise korral nõuda võlausaldaja krediidi kohest tagastamist ja selleks ajaks sissenõutavaks muutunud intressi tasumist. Kuna kostja tunnistas hagi, siis ei ole vaidluse all, et lepingu ülesütlemise ajaks oli kostja TÜ T võlg hageja ees (st kohustused olid muutunud sissenõutavaks) 265640,56 krooni, millest 252945,45 krooni oli põhivõlg, intress 10695,11 krooni, tasu kulude eest seoses võla teadete esitamisega 50 krooni. Kuna vaidlus puudub selles, et märgitud laen, intress on tagastamata, siis võib hageja nõuda kohustuse rikkumise tõttu TÜ-lt T
lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 401 lg 1, 2, ja § 399 lg 1,2 järgi kohustuse täitmist ning kohustuse täitmisega viivitamise korral
lause järgi seadusjärgset viivist, mis on
MS § 367 järgi võib kohus mõista välja viivise protsendina põhivõlalt kuni selle täitmiseni. Hageja ei nõua lepingulist viivist, vaid seadusjärgset viivist, mis on väiksem ja seega ei riku see TÜ T õigusi. Vaidlus puudus viivise suuruse ja 3
lauses sätestatud määras. Kuna TÜ T hagi tunnistas, ei pea kohus andma põhjalikumat hinnangut esitatud ja eelviidatud tõenditele ja lepingu ülesütlemise teatisele.
lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega ning § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 järgi vastutab käendaja kohustuse eest täies ulatuses nii kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest.
lg 1 järgi siis kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigil võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Leping sõlmitakse
lg 1 järgi kas suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi ning lg 4 järgi loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingu dokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi poole poolt allkirjastatud lepingudokumendi või kirjad.
ALja AS-i Swedbank Liising (lepingu sõlmimise ajal ärinimi AS Hansa Liising Eesti) vahel on sõlmitud käendusleping nr 424/204451, mille kohaselt A L kohustub käendama solidaarselt TÜ T ja liisingfirma vahel 05.06.2008 sõlmitud järelmaksuga müügilepingust nr tulenevate ostja (TÜ T) kohustuste kohast ja täielikku täitmist ning käendavaks summaks on 367146,98 krooni. Leping on sõlmitud sellest nähtuvalt 05.06.2008 (lepingu p 1 ja 9, t lk 7 ja 7pöördel). Menetluse käigus kostja A. L i taotlusel läbiviidud käekirjaekspertiisi akti kohaselt ei ole võimalik eksperdil tuvastada, kas käendaja nimelt alla on kirjutanud A L või mitte. Samas nähtub ekspertiisiaktist, et Ego-järelmaksu müügilepingule ja selle maksegraafikule on alla kirjutanud A L . A L oli viidatud järelmaksuga müügilepingu allakirjutamise ja sõlmimise ajal TÜ T juhatuse liige ning selle üle vaidlus puudub. Mõlematest lepingutest (järelmaksuga leping ja käendusleping) nähtub, et mõlemad lepingud on alla kirjutatud AL nimelt, need on sõlmitud ühel ja samal ajal. Kostja A. L i taotletud ja menetluse käigus läbiviidud ekspertiisidega ei ole tõendatud kostja A. L i väide, et tema pole alla kirjutanud käenduslepingule. Muid tõendeid kostja ei esitanud. Seega saab järeldada, et 4
Lepingu p-s 1 on määratletud käendaja vastutuse piirmäär ning seega vastab leping
Kostja A. L ei ole teisi sisulisi väiteid hagile esitanud, seega tuleb eeldada, et märgitud hageja nõue võla ja intressi saamiseks käendaja vastu on põhjendatud ja tõendatud. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks põhivõlgniku so OÜ T kohustused vastavalt käenduslepingule hageja ees täitnud, seega on ta oma käenduskohustust rikkunud
Asjaolu, kas viidatud kauba on TÜ T kätte saanud või mitte, ei oma vaidluses tähendust, sest hageja nõue tuleneb krediidilepingust ning asjaolu, kas müügileping, mida on finantseeritud viidatud Ego-järelmaksu lepinguga, on täidetud, ei oma vaidluses tähendust. Eeltoodu alusel on hageja nõue ka A. L i vastu põhjendatud ja tõendatud ning hagejal on õigus nõuda käendajalt kohustuse täitmist, so põhivõlg, intressi
lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 ja § 108 järgi ja viivist § 101 lg 1 p 6 ning § 113 lg 1 2. lause järgi. Kuna käenduslepingu p 1 järgi vastutab käendaja koos põhivõlgnikuga solidaarselt, siis kuulub võlg, sh ka võla sissenõudmisega kulu (50 krooni), intress ja viivis väljamõistmisele mõlemalt kostjalt solidaarselt
lg 2 alusel, kuid selliselt, et AL väljamõistetav võlg, kulud, viivis ja intress ei ületaks piirmäära 376146,98 krooni. Lähtudes ülaltoodust, kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses kostjate vastu ning neilt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista võlg, kulud ja intress kokku 265 640,56 krooni ja alates 08.04.2010 põhivõlalt 254945,45 krooni viivis
lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni selliselt, et AL väljamõistetav 265640,56 krooni ja edaspidine viivis alates 08.04.2009 kokku ei ületaks 376146,98 krooni. Menetluskulude jaotus, tsiviilasja hind Juhindudes TsMS § 162 lg 1 ja 165 lg 1 järgi jäävad menetluskulude selle poole kanda kelle kahjuks on otsus tehtud ning kui otsusega on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate suhtes, jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Eeltoodu alusel jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 alusel on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilasja hind on põhinõude järgi vastavalt TsMS § 133 lg 1, 2 järgi 254945,45 krooni. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.