Kohus selgitab pooltele kompromissi kinnitamise tagajärgi. Kohus määras, et teeb kompromissi kinnitav määrus kuulutatakse kohtu kantselei kaudu01.04.2011.a., mis saadetakse esindajatele elektrooniliselt. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et hageja ja vastuhageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõiv summas 1 000 krooni ehk 63,91 eurot on tasutud MW UÜ poolt hageja P M eest Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „P M riigilõiv hagis S Ii vastu“ 30.12.2008.a, riigilõiv summas 1 500 krooni ehk 95,87 eurot on tasutud 06.02.2009.a selgitusega „P M riigilõivu juurdemaks hagi S.I vastu ts asi nr 2-08-91543“. Riigilõiv summas 6 000 krooni ehk 383,47 eurot on tasutud S I´i poolt Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „Riigilõiv I S ik.35208030308“ 28.08.2009.a. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv põhihagi osas summas 1 250 krooni ehk 79,89 eurot kanda summa P M arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s ja riigilõiv vastuhagi osas summa 3 000 krooni ehk 191,73 eurot kanda S I´i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank.
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kompromissis menetluskulude jaotuses teisiti kokku leppinud.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kümnele
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.