2-08-72291/9

2-08-72291 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja number 2-08-72291 Tsiviilasi Korteriühistu hagi VM vastu võlgnevuse 16 279.73 krooni ja viiviste 16 126.80 saamiseks. Hagi hind 16 281.40 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) – juhatuse liige NN(isikukood XXX) Kostja: VM (isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
3. Hagiavaldus osaliselt rahuldada.
4. Välja mõista VM võlgnevus summas 7 400 (seitse tuhat nelisada) krooni Korteriühistu (registrikood XXX) kasuks. Menetluskulude jaotus
5. Menetluskulud jätta 55% ulatuses Korteriühistu kanda ja 45% ulatuses VM kanda. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kosta vastu, kuna kostja on jätnud tasumata elamu majandamise kulud ja tarbitud kommunaalteenuste eest summas 26 473.68 krooni. Kohtule 08.09.
6. a esitatud hagiavalduse kohaselt kasutab kostja korterit asukohaga XXXomandiõiguse alusel. Maja hooldamist teostab elamus korteriühistu XXX. Kostja on jätnud tasumata seitsme temale väljastatud arve eest ajavahemikul aprill
7. a kuni oktoober
8. a kokku 16 281.40 krooni. Lisaks on hageja arvestanud võlgnevuselt viivist summas 16 281.40 krooni. 11.12.
9. hagiavalduse täpsustuses palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 16 279 krooni ja viivised 16 126.80 krooni. Kostja vastus Kohtule 26.10.
10. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostjal puudusid ajavahemikul
11. a kuni
12. a korteriühistu ees võlgnevused. Aastast
13. kuni 2009 ei ole kostjale üüriarveid esitatud. Kostja tasub võlgnevuse kohe kui ametisse asub uus korteriühistu esimees. 26.03.
14. a avalduses kohtule kostja võtab õigeks hageja nõude summa 7 400 krooni osas. Ülejäänud nõude osas on hageja nõue aegunud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et kostja kasutab korterit asukohaga XXXomandiõiguse alusel. Maja hooldamist teostab elamus korteriühistu XXX. Poolte vahel ei ole vaidlust, et korteriühistu vahendab kostjale kommunaalteenuseid. Hageja väitel on kostja jätnud osutatud teenuste eest tasumata perioodil aprill
15. a kuni oktoober
16. a kokku 16 279 krooni. Vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud ning § 151 lg-le 1 majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Hageja on võlgnevuse suuruse tõendamiseks esitanud korteriühistu raamatupidamise väljavõtted. Kostja võlgnevust osaliselt tunnistab, kuid kostja vastuväite kohaselt on hageja nõue aegunud. Hageja leiab, et kostja kohustus tuleneb seadusest, seega ei ole hageja nõue aegunud. VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne
17. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
18. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
19. juulit 2002 ning lg 2 järgi kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
20. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
21. juulist
22. 2 Kohus on seisukohal, et hageja nõue muutus osaliselt sissenõutavaks enne 01.07.
23. a, seega kuulub nõude osas osaliselt kohaldamisele VÕSRS § 9 lg 2 kolmeaastane aegumistähtaeg alates 01.07.
24. a. TsÜS § 154 kohaselt korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Hageja väitel on võlgnevus tekkinud perioodil juuli
25. a kuni september
26. a (tl 109). TsÜS § 143 järgi kohus võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus leiab, et hageja nõue on osaliselt aegunud. Hageja pöördus kostja vastu kohtusse 31.10.
27. a, mis tähendab, et aegunud on hageja nõuded kostja vastu perioodi juuli 2001 kuni 31.12.
28. a osas. Perioodi jaanuar
29. a kuni september
30. a eest nõue summas 8 263.01 krooni aegunud ei ole. Samas nähtub hageja raamatupidamise väljavõttelt, et sel perioodil on kostja teinud hagejale makseid sama perioodi eest summas 6 764.65 krooni (tl 24). Kohus leiab, et seega puudub kostjal hageja eest võlgnevus hageja poolt märgitud summas. Kuna kostja on nõustunud tasuma hagejale 7 400 krooni, kuulub summa kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel jätab kohus menetluskulud 55% ulatuses Korteriühistu kanda ja 45% ulatuses VM kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 3