) § 9 lg 1 sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise tingimused. Hüvitise suuruse määramisel lähtub kohus üldisest õiglustundest ja käesoleva vaidluse asjaoludest. Kaebaja nõuab hüvituseks 20 000 kr, kuid pole hüvitise suurust põhjendanud. Kohtulikul arutamisel ei leidnud tõendamist kaebaja väited selle kohta, et kartseritingimused olid halvad ning et selle tõttu kannatas ta füüsilist ja moraalset piina. Kartseris viibimise ajal oli kaebajale garanteeritud kinnipidamine inimväärikust austavates tingimustes ning tuvastatud pole asjaolusid, mis annaks alust väita, et kartseris lühiajaline viibimine (09.08.-14.08.2007) tõi kaasa ebainimliku või alandava kohtlemise. Kaebaja väärikust alandavaks ei saa pidada vanglariietuse kandmist, talle kõrgendatud tähelepanu mittepööramist (seoses toidust loobumisega), arstliku läbivaatuse mittekorraldamist enne kartserisse paigutamist ega kambritingimusi, mis tulenesid seadusest ja kaebaja seisundist. Kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel viibis kaebaja kartseris 09.08.2007 kella 17.30 kuni 14.08.07 kella 8.00 ning talle tekitatud kahju pole võimalik heastada muu õiguskaitsevahendiga kui rahaline hüvitis. Arvestades kohtupraktikas sarnastes asjades määratavate hüvitiste suurust ning rikkumise kestvust ja olulisust ning asjaolu, et kartseris lühiajalise kinnipidamisega ei kaasnenud kaebajale raskeid tagajärgi, on kohtu hinnangul kaebaja inimväärikuse riive kompenseerimiseks 300 kr piisav summa. Lisaks kõnealusele käskkirjale on kaebajat karistatud distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega (41 päevaks) ka 17.08.2007 käskkirjaga nr 1-4/939. Vangla seisukohta, et kartserisse ebaseadusliku paigutamisega tekitatud kahju heastamine on võimalik 17.08.2007 käskkirjaga määratud karistuse (mida pole täitmisele pööratud) vähendamisega 6 päeva võrra, kohus ei jaga, sest seadus märgitud viisil käitumist ei võimalda. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES Kohtuotsuse peale esitasid apellatsioonkaebuse mõlemad menetlusosalised. O. Kivirähki apellatsioonkaebuse ringkonnakohus tagastas kaebetähtaja ületamise ning ületamist vabandavate põhjuste puudumise tõttu. Tartu Vangla apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus kahjuhüvitise väljamõistmist puudutavas osas ja teha uus otsus, millega jätta O. Kivirähki kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kohus ei arvestanud
Tartu Vangla ei vaidlusta, et õigusvastase haldusakti alusel isiku kartserisse paigutamisega on tema õigusi põhjendamatult piiratud ning see võib riivata tema väärikust, kuid ei nõustu kohtu seisukohaga, et kahju ei saa hüvitada kartserisse paigutamise ajalise tasaarvestusega. Vastustaja vähendas kartseris viibitud päevade võrra järgmist kaebajale määratud distsiplinaarkaristust. Halduskohus ei võtnud arvesse, et sellega kõrvaldas vangla kaebaja õiguste rikkumise ning see seadis kaebaja ka soodsamasse olukorda, sest Tartu Vangla luges kaebaja 08.08.2007 käskkirja alusel kartseris viibitud aja - 4 ööpäeva, 13 tundi ja 30 minutit - asemel kantuks 6 ööpäeva. Sellega peaks olema O. Kivirähkile hüvitatud ka muud võimalikud ebamugavused, mistõttu rahalise hüvitise väljamõistmiseks puudus õiguslik alus. O. Kivirähki vastuses palutakse jätta Tartu Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata; leitakse, et kahju heastamine kartseris viibitud päevade tasaarvestamise kaudu pole võimalik ning kaebajale tekitatud mittevaralist kahju saab hüvitada vaid rahaliselt. Kohtu poolt välja mõistetud summa on niigi väike ning kohus ei peaks vangla apellatsioonkaebust üldse menetlema. 3
Halduskohus leidis õigesti, et kartseri kohaldamine sellekohase õigusliku aluseta on õigusvastane ning selle meetme piiravast iseloomust tulenevalt ka inimväärikust alandav. Tartu Vangla sellele seisukohale sisuliselt vastu ei vaidle. Isiku õigusvastast kartserisse paigutamist on hinnatud kohtupraktikas rikkumiseks, mille raskus õigustab mittevaralise kahju hüvitamist rahas.
lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Käesoleval juhul on kohus viidatud asjaolusid arvestanud.
lg 2 paneb avaliku võimu kandjale kohustuse rakendada kahju tekitamise tagajärgede kõrvaldamisel kõiki õiguspäraseid abinõusid ning lg 3 sätestab, et avaliku võimu kandja võib, sõltumata kannatanu tahtest, kõrvaldada tagajärjed sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud viisil, kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist. Seega on õige apellandi seisukoht, et moraalset kahju ei pea hüvitama ilmtingimata rahas. Viidatud sätetest on apellant aga teinud eksliku järelduse, et õigusvastast kartserisse paigutamist on võimalik heastada õiguspärase kartserisse paigutamise ajalise tasaarvestusega, so arvestada õigusvastase haldusakti alusel kartseris viibitud aeg maha teise distsiplinaarsüüteo eest määratud kartserisse paigutamise ajast.
Õige on halduskohtu järeldus, et õigusaktid apellandi märgitud tagajärgede kõrvaldamise võimalust ette ei näe. Apellandi märgitud abinõu rakendamine on vastuolus distsiplinaarmenetlust käsitlevate põhimõtetega, mille kohaselt määratakse karistus konkreetse süüteo eest ning karistuse valik peab olema kaalutletud ja proportsionaalne. Eeltoodu alusel jääb Tartu Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata ning apelleeritud kohtuotsus muutmata. Oliver Kask Kaire Pikamäe Silvia Truman 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.