KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Oliver Kask, Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-363 Haldusasi OÜ Gotta kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 24.01.2007 maksuotsuse nr 12-5/35 tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 07.02.2008 otsus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev OÜ Gotta apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Gotta, esindajad adv Tuuve Tiivel ja v.adv Maksim Greinoman Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus
- september 2008 RESOLUTSIOON Rahuldada OÜ Gotta apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 07.02.2008 otsus osas, millega jäeti rahuldamata OÜ Gotta kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 24.01.2007 maksuotsuse nr 12-5/35 tühistamiseks seoses tehingutega OÜ-ga Nautex E ning Siili tn kinnistu soetamisega. Teha vastavas osas uus otsus, millega tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 24.01.2007 maksuotsus nr 12-5/35 osas, millega kaebajale määrati tasumiseks täiendavalt maksu seonduvalt tehingutega OÜ-ga Nautex E ning Siili tn kinnistu soetamisega. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 07.02.2008 otsus muutmata. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt OÜ Gotta kasuks välja menetluskulud summas 85 000 krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 3-07-363 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) viis läbi OÜ Gotta revisjoni ja tegi talle 24.01.2007 maksuotsuse nr 12-5/35, millega kohustati OÜ-d Gotta tasuma täiendavat tulu- ja käibemaksu kogusummas 3 619 858 krooni ja sellele lisanduvat intressi. Maksuotsuses leiti, et OÜ Gotta on perioodil juuni 2003 – detsember 2004 jätnud riigieelarvesse tasumata ja alusetult maha arvanud oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust (sisendkäibemaksuna) käibemaksu summas 773 557 krooni ning ei ole deklareerinud ega tasunud tulumaksu summas 2 846 301 krooni. Maksuotsuses leiti, et tõendatud pole alltöövõtu korras ehitusalaste tööde tellimine AS-lt Betox Group ja OÜ-lt Aasva perioodil juuni 2003 – september
- Samuti ei leidnud kinnitust
- aastal OÜ-lt Nautex E teenuse tellimine, mis seisnes Lääne-Euroopa turu analüüsis. Viimaks tuvastas maksuhaldur, et kaebaja poolt 11.09.2003 soetatud XXXXX XX X kinnistu ei olnud seotud kaebaja ettevõtlusega.
- OÜ Gotta esitas 19.02.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles paluti tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 24.01.2007 maksuotsus nr 12-5/35 täielikult. Kaebuse põhjendused: OÜ Gotta töövõtutehingud AS-ga Betox Group ja OÜ-ga Aasva on reaalsed, samuti on tööd teostatud reaalselt ja nõuetekohaselt. Tööde tulemused on ka visuaalselt nähtavad. Neile makstud tasud on otseselt seotud OÜ Gotta ettevõtlusega, mille täiendavaks maksustamiseks alust ei ole. Tööde ja esemete eest tasuti OÜ Gotta poolt reaalselt üksnes pangaülekannetega nimetatud äriühingutele kuuluvatele pangakontodele. OÜ Gotta eeldas heas usus, et AS Betox Group ja OÜ Aasva on tegelikult nende poolt esitatud arvete aluseks olevate tööde teostajaks ja kaupade müüjaks ning kaebajal ei olnud ega saanudki olla teavet, et see nii ei olnud. Kaebaja rakendas suhtlemisel AS-ga Betox Group ja OÜ-ga Aasva äris nõutavat ja tavapärast hoolsust. OÜ Gotta tehingud OÜ-ga Nautex E on reaalsed ning talle makstud teenustasud on otseselt seotud OÜ Gotta ettevõtlusega, mille täiendavaks maksustamiseks alust ei ole. Asjaolu, et OÜ Nautex E juhatuse liige Margo Purru kuulub OÜ Gotta juhatusse, ei oma vaadeldavate tehingute puhul maksuõiguslikku tähendust. OÜ Nautex E teenuste tulemusel sai OÜ Gotta mitmeid kasumlikke suuremahulisi tellimustöid, uusi kliente ja koostööpartnereid. OÜ Gotta poolt Siili tn ehitise omandamine ja OÜ Gotta poolt selles osas tehtud väljamaksed on reaalselt seotud tema ettevõtlusega. Ehitist oli reaalselt võimalik kasutada OÜ Gotta ettevõtluses ning ehitis soetati ettevõtluse arendamise eesmärgil. Sisendkäibemaksu nn väljundkäibemaksu mahaarvamisel ei ole oluline, millisel ajahetkel peale eseme omandamist hakatakse eset ettevõtluses reaalselt kasutama.
- PMTK Põhja maksu- ja tollikeskuse vastuses palutakse jätta OÜ Gotta kaebus rahuldamata. Maksuhaldur jääb maksuotsuses väljendatud seisukohtade juurde.
- Tallinna Halduskohtu 07.02.2008 otsusega jäeti OÜ Gotta kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused olid järgmised: Eaõige on OÜ Gotta seisukoht, et kriminaalmenetluse ja maksumenetluse ülekuulamise protokollid pole kasutatavad maksuvaidluses tõenditena. Kriminaalmenetluses kogutud tõendid võivad olla tõenditeks ka haldusmenetluses, kui nende tõendite lubatavust ei välista 2
(8)3-07-363 haldusmenetluse seadus või maksukorralduse seadus. Asjaolu, et kahtlustatav ei vastuta oma ütluste tõepärasuse eest, et tähenda, et selliselt saadud dokument oleks iseenesest kohtukõlbmatu. Ebaõige on ka OÜ Gotta seisukoht, et temal ei lasu kohustust tõendada, et kaevatav maksuotsus on õigusvastane ning maksuamet peaks igal juhul kohtule tõendama oma väidete õigsust. Kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Maksuotsuses on põhjalikult motiveeritud järeldust, et AS Betox Group ja OÜ Aasva ei ole kaebuse esitajale reaalselt teenuseid osutanud. Kaebuses piirdutakse peamiselt formaalsete väidete esitamisega. OÜ Gotta ei ole täitnud oma tõendamiskoormist MKS § 150 lg 1 järgi. Maksupettuse toimepanemist ei saa iseenesest välistada kaebaja välja toodud asjaolud: nii AS Betox Group ja OÜ Aasva kui OÜ Gotta on tegutsevad ja seadusekuulekad ettevõtjad, kaebaja erinevad esindajad kinnitavad veendunult tehingute toimumist ning vaidlust pole selles, et reaalselt on tööd sadamates teostatud. Asjaolu, et A. Vaik taganes esialgsetest ütlustest, ei muuda hinnangut tõenditele nende kogumis ning seda on ka maksuotsuses piisavalt põhjendatud. Tõsiseltvõetav ei ole kaebusele lisatud dokument, mis on esitatud AS Betox Group juhatuse liikme V. Životnikovi nimel ja milles märgitakse: „Käesolevaga tõendame, et kõik tehingud AS Betox Group ja AS Gotta vahel on teostatud ning meil mingeid finantsilisi pretensioone AS Gotta vastu ei ole.“ Kaebaja ei taotlenud menetluse käigus kohtult V. Životnikovi ülekuulamist tunnistajana ja leidis, et oma väidete tõendamiseks piisab sellest kinnituskirjast. Väär on OÜ Gotta väide, et transpordiettevõtete OÜ Viiking Transport ja OÜ Nerelli arved kinnitavad, et nad vedasid objektidele AS-lt Betox Group ja OÜ-lt Aasva saadud materjale. Arved kinnitavad seda, et OÜ-le Gotta osutati transporditeenused, kuid see pole iseenesest vaieldav asjaolu. OÜ Viiking Transport ja OÜ Nerelli arvetest ei nähtu seos väidetavalt AS-i Betox Group ja OÜ Aasva poolt OÜ-le Gotta osutatud teenustega. OÜ Gotta väited tema heausksuse kohta on ebaõiged tulenevalt maksuotsuses tuvastatud faktilistest asjaoludest. Ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei kehti juhtudel, kui maksumaksjat on põhjendatud alus seostada maksupettuse toimepanemisega. Kui ostja teadis või pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga, on tehtud väljamakse ettevõtlusega mitteseotud kulutus. Seejuures ei oma tähtsust, et OÜ Gotta võis AS Betox Group ja OÜ Gotta „varjus“ kelleltki tõepoolest teenused tellida. Asjaolu, et OÜ-le Santerdo ei määratud AS-le Betox Group ja OÜ-le Aasva tehtud väljamaksetelt tulumaksu, kuigi asjaolud on mõlemas kaasuses pealtnäha sarnased, ei too kaasa OÜ-le Gotta tehtud maksuotsuse tühistamist. Käesolevas vaidluses on erinevalt kaebaja väidetest tuvastatud, et OÜ Gotta teadis või pidi teadma esitatud arvete fiktiivsusest. OÜ Nautex E konsultatsiooni- ja vahendusteenuste osas on maksuhaldur jõudnud õigele järeldusele, et teenuse saamine OÜ-lt Nautex E ja üldse vajadus teenuse järele ei ole tõendatud. Lisaks objektiivsete tõendite puudumisele on maksuhaldur oma järelduste tegemisel õigustatult aluseks võtnud asjaolu, et OÜ Nautex E on selle juhatuse liikme M. Purru kaudu OÜ-ga Gotta seotud isik, samuti asjaolu, et OÜ Nautex E käive suurenes järsult ainult nendel kuudel, mil OÜ Gotta tasus arved väidetavate teenuste osutamise eest ning asjaolu, et millegagi ei ole tõendatud, et OÜ Nautex E poolseid teenuseid sai osutada keegi muu peale M. Purru. OÜ Gotta väited, et M. Purru funktsioonid OÜ-s Gotta olid piiratud, on 3
(8)3-07-363 jäänud täielikult paljasõnalisteks. Peale esindajate väidete pole selle kohta kohtule mingeid tõendeid esitatud. Põhjendatud on vastutaja kahtlus, et Tabasalus XXXXX XX X asuva eramu soetamiseks ja ning selle sisustamiseks ja hooldamiseks tehtud kulutused ei ole otseselt seotud OÜ Gotta ettevõtlusega, vaid kulutused on pigem tehtud juhatuse liikme erahuvides äriühingu rahaliste vahendite arvelt. Kaebuse esitaja ei olnud aktiivne selliste tõendite esitamisel, mis kinnitanuks tema versiooni asjade toimumise kohta ning kummutanuks kahtluse, et külalistemajaga seonduvaid väiteid esitati ja lepingudokumente koostati tagantjärgi tegelike asjaolude varjamiseks. OÜ Gotta on kaebuses esitanud otseselt valeandmeid, nagu kohus menetluse käigus tuvastas. Nimelt väideti kaebuses, et S. Popovi elukohaks oli mitte XXXXX XX X eramu, nagu maksuameti otsuses väidetud, vaid aadressil Xxxxxxx xx-xx asuv korter. Kohus kuulas tunnistajana üle E. R., kes omandas Popovidelt
- aastal Xxxxxxx xx-xx asuva korteri, kelle ütluste kohaselt kolis S. Popov sellest korterist
- aastal koos oma perekonnaga välja. Nii on selle ilmselge valeväite tuvastamine üks paljudest teguritest, mis orienteerib kohut järeldusele, et kaebuse väited on mitteusaldusväärsed. Kohus ei pidanud tunnistaja G. P. ütlusi XXXXX XX X asuva eramu osas usutavateks ning samuti ei tõenda kinnistu soetamist ja kasutamist OÜ Gotta ettevõtluses asjaolu, et pööninguruumis hoiti OÜ Gotta toru-vutlareid. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- OÜ Gotta apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 07.02.2008 kohtuotsus. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: Tehingutes AS-ga Betox Group ja OÜ-ga Aasva on kohtu seisukohad ebaõiged ja ebaobjektiivsed ning ei põhine asjaoludel ega antud kohtuasjas kogutud tõenditel. Üksnes seetõttu, et AS Betox Group ja OÜ Aasva on väidetavalt osalenud maksupettuses ja, et kaebajal oli võimalus selles osaleda või, et osalemine ei ole välistatud, ei saa pidada õiguspäraseks vastustaja poolt maksuotsusega talle täiendavate maksusummade määramist. Kohus ei ole tegelikult tuvastanud seda, et apellant teadis või pidi teadma sellest pettusest või osales selles. Kaebaja on kohtumenetluses tõendanud ja põhjendanud piisavalt, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et AS Betox Group ja OÜ Aasva on väidetavalt osalised maksuõigusrikkumises ning ta on nende kahega suhtlemisel rakendanud äris nõutavat tavapärast hoolsust. Kohus rikkus TsMS § 232 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud protsessinorme, jättes täielikult hindamata apellandi väited ja seonduvad tõendid selle kohta, et AS Betox Group ja OÜ Aasva poolt tööde teostamist on kinnitanud Igor Hälin ja Gennadi Speht oma maksuhalduri juures antud protokollitud selgitustega. Kohus on hinnanud ebaõigesti ka V. Životnikovi kinnituskirja. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnorme. Kohus on tõlgendanud käibemaksuseaduse (KMS) § 20 lg-t 1 ja lg-t 3 ebaõigesti ja laiendavalt. Samuti on esimese astme kohus kohaldanud ebaõigesti TuMS § 51 lg-t 1 ja lg 2 p
- Kaebaja on väljamaksete tegemisel kohtu poolt tuvastatud asjaoludel täitnud TuMS § 32 lg-s 2 sätestatud ettevõtlusega seotuse nõuded. Ei ole tuvastatud fakti, et kaebaja osales maksupettuses. Tõend saab olla lubatud halduskohtumenetluses ainult siis, kui see on lubatud tõendiks kriminaalasja kohtulikus menetluses. V. Životnikovi puudutavate protokollide tõendina arvestamisega on halduskohus rikkunud menetlusnorme. 4
(8)3-07-363 Tehingutes OÜ-ga Nautex E on kohus ebaõigesti hinnanud tõendeid ja rajanud oma seisukoha vastustaja paljasõnalistele väidetele. Kaebaja on esitanud piisavalt tõendeid teenuste läbiviimise aja, asjaolude jms kohta. Kohus on hinnanud tõendeid TsMS § 232 lg 1 rikkumisega. Kaebaja tehingupartneriks oli OÜ Nautex E, mitte M. Purru. M. Purru kui kaebaja juhatuse liikme tööülesannete hulka ei kuulunud uurimis-, agendi- ja konsultatsiooni tööd. Siili tn ehitise osas on kohus põhjendamatult seadnud kahtluse alla kaebaja kavatsused kasutada Siili tn ehitist hotellindusettevõtluse tarbeks ning kahtleb õigustamatult kaebaja ja OOO Veb-Konsalt kokkulepete ja äriplaanide olemasolus. Apellandi juhatuse liikme S. Popovi või tema perekonna elukoht ei asunud Siili tn ehitises enne selle müümist apellandi poolt. Põhiline on see, et kaebaja ostis kinnistu ettevõtluseks ja müüs kinnistu ning sai seeläbi tulu. Kasutamishüve maksustamiseks puudub seega alus. Kohus on jätnud põhjendamatult kujundamata oma seisukoha tagastusnõudeõiguse osas. Vastustaja on möönnud, et juhul, kui soetamine ei olnud ettevõtlusega seotud, siis müümisest tulenevalt on apellandil TuMS § 54 lg 6 tulenev maksu tagasinõudeõigus. Kohus on tõlgendanud KMS § 20 lg-t 1 ja 3 ebaõigesti, kuna käibemaksustamisel kehtib kohese mahaarvamise printsiip. Kohus ei ole õigesti analüüsinud apellandi väiteid selle kohta, et materiaalõigust, tõendamiskoormusega seonduvat ning maksuotsuses esitatud kahtlustusi on tõlgendatud apellandile kahjulikumas ehk maksukoormust suurendavas suunas. Tähelepanuta on jäetud maksuõiguse üldtunnustatud tõlgendamise põhimõte, et maksuõiguses ei ole reeglina lubatav seaduse tõlgendamine maksumaksja kahjuks. Vastustaja poolt esitatud väidetavad ebakõlad vaadeldavate tavapäraste tehingutega seotud aspektide osas ei ole sellised, mida võiks tõlgendada apellandi kahjuks ning mille põhjal võiks asjaolusid kogumis hinnates teha temale kahjuliku järelduse. Samuti ei või maksuhaldur tulenevalt maksumenetluse olemusest lugeda asjaolu tõendamatuks üksnes pelgalt seetõttu, et maksukohustuslane ei ole selle kohta tõendeid piisavalt esitanud. Tõendamiskoormuse kohaldamine eeldab ka õiguspärase maksumenetluse läbiviimist ja maksusummat õiguspäraselt ja piisavalt motiveeritult määrava maksuotsuse olemasolu. Apellant leiab, et talle ei ole tõendamiskoormus üle läinud. 6. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kirjalikus apellatsioonkaebusele palutakse jätta OÜ Gotta apellatsioonkaebus rahuldamata. vastuses RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus analüüsib esmalt apellatsioonkaebuse seisukohti tõendamiskoormusega seoses (I), seejärel hindab maksuotsuse paikapidavust seoses AS-ga Betox Group ja OÜ-ga Aasva (II) ning OÜ-ga Nautex E tehtud tehingutega (III). Viimaks kontrollib ringkonnakohus, kas Siili tn kinnisvara soetati kaebaja ettevõtluse tarbeks (IV) ning jagab menetluskulud (V). I 8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesoleval juhul rakendub MKS § 150 lg 1, mille kohaselt lasub maksuotsuse vaidlustamisel maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Vaidlustatud maksuotsus on nõuetekohaselt põhjendatud ning sealt nähtub, millistele tõenditele tuginedes on maksuhaldur oma järeldustele jõudnud. Kaebajale oli tagatud ärakuulamisõigus, kaebaja seda ka kasutas, esitades muuhulgas 04.10.2006 revisjoniaktile eriarvamuse. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu maksuhalduri poolt 5
(8)3-07-363 vaidlusaluste tehingutega seotud tõenditele tõendamiskoormus kaebajale üle ei läinud. antud hinnanguga, ei tähenda, et II
- Seoses AS-ga Betox Group ja OÜ-ga Aasva toimunud tehingutega, on kaebaja väljendanud seisukohta, et maksuhaldur on maksuotsuse tegemisel kasutanud lubamatuid tõendeid. Kaebaja on seisukohal, et kasutades V. Životnikovi kahtlustatavana ülekuulamise protokolle, rikkusid nii maksuhaldur kui ka halduskohus taoliste tõendite kogumise reegleid. Esmalt märgib ringkonnakohus, et mitte halduskohus ei kogunud ega võtnud asja materjalide juurde vaidlusaluseid ülekuulamise protokolle, vaid seda tegi maksuhaldur. Halduskohus käsitles neid juba kui maksuotsuse tegemise aluseks olnud tõendeid. Seega on asjakohane kontrollida, kas ülekuulamise protokollid on maksuhalduri poolt õiguspäraselt võetud maksuotsuse tegemise aluseks, mitte aga, kas halduskohus on tõendeid kogunud kohtumenetluse normidega kooskõlas. Vastavalt MKS § 63 lõikele 1 on maksuhalduril õigus nõuda mh riigiasutuselt maksumenetluses tähendust omavat teavet, sh dokumentide esitamist. Nimetatud asutused võivad teabe andmisest keelduda, kui neile on seadusega vastav õigus antud. Riigikohus on rõhutanud, et kriminaalasjas kogutud tõendeid võib haldusmenetluses kasutada ka siis, kui kriminaalmenetluses ei ole otsuseni jõutud (vt haldusasi 3-3-1-54-01 p 2, 3-3-1-63-06). Haldusmenetluses tõendi uurimisele, avaldamisele ja maksuotsuse tegemise alusena kasutamisele laienevad haldusmenetluse põhimõtted. Ringkonnakohus on seisukohal, et kriminaalmenetluse raames kogutud tõendeid ei pea haldusmenetluses vaatlema kui kriminaalmenetluse tõendit, mille uurimine toimub KrMS kohaselt. Seega on V. Životnikovi ütlused lubatavad ning maksuhaldur ei ole menetlusnorme rikkunud. Ringkonnakohus rõhutab veel, et V. Životnikov kuulati üle ka maksumenetluses. Seega ei lähtunud maksuhaldur maksuotsuse tegemisel üksnes nimetatud isiku poolt kriminaalmenetluses antud selgitustest. Samuti oli kaebajal õigus taotleda V. Životnikovi tunnistajana ülekuulamist halduskohtu istungil. Vastavasisulist taotlust ei esitatud. Kaebaja poolt esitatud V. Životnikovi kirjalik kinnitus, et kõik kokkulepitud teenused on kaebajale osutatud, ei ole sama tõendusliku väärtusega kui tunnistaja ütlus.
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et teenuste saamine AS-lt Betox Group ja OÜ-lt Aasva ei ole tõendatud. Halduskohtu otsus sisaldab põhjalikku tõendite analüüsi ning ringkonnakohus ei hakka seda kordama. Apellatsioonimenetluses ei esitatud uusi tõendeid või väited, mis võiksid osundada halduskohtu seisukohtade ebaõigsusele. Ka täiendava tulumaksu määramine kaebajale oli põhjendatud, sest kuigi vaidlusalused teenused väidetavalt saadi, on maksuhaldur ja halduskohus tuvastanud, et kaebaja osales maksupettuses ning teadis seeläbi, et tegelikeks teenuse osutajateks ei olnud AS Betox Group ning OÜ Aasva. AS Betox Group ja OÜ Aasva osas jääb apellatsioonkaebus seega rahuldamata. III
- OÜ Nautex E osas on apellatsioonkaebus põhjendatud ning maksuotsus ning halduskohtu otsus tuleb vastavas osas tühistada. Maksuhaldur on põhjendamatult leidnud, et kuna teavet, mida OÜ-lt Nautex E teada sooviti, valdas M. Purru, siis tulekski seda vaadelda M. Purru kui füüsilise isiku teabena ning tasu maksmine OÜ-le Nautex E polnud põhjendatud. Asjaolu, et 6
(8)3-07-363 M. Purru oli nii OÜ Gotta kui ka OÜ Nautex E juhatuse liige, ei välista, et ta oli OÜ-ga Gotta õigussuhtes nii füüsilise isikuna kui ka oma äriühingu kaudu. Midagi õigusvastast ega tavapäratut pole kokkulepetes, kus äriühingu töötajad, sh juhatuse liikmed osutavad sellele äriühingule teatud teenuseid oma äriühingute kaudu. Tegemist on tsiviilõiguslike suhetega, kus üldjuhul rakendub lepinguvabaduse põhimõte ning maksuhalduri poolne sekkumine vastavatesse pooltevahelistesse tehingutesse on põhjendatud üksnes juhtudel, kui tuvastatakse, et tehingute eesmärgiks oli maksude tasumisest kõrvalehoidmine. Samas ei ole alust igasugust maksude optimeerimist pidada õigusrikkumiseks. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on piisavalt tõendatud, et OÜ Gotta OÜ-lt Nautex E konsultatsioonialast teenust sai. Teenuse saamist ning selle osutamist kinnitavad mõlemad äriühingud, kaebaja on sõlminud mitmeid tulusaid lepinguid. Ühestki õigusnormist ei tulene, millistele dokumenteerimise nõuetele peab taolise teenuse osutamine vastama. Maksuhaldur pole tõendanud, et teenus saadi mõnelt teiselt isikult. Maksuhalduri seisukohale, et teenust osutas M. Purru kui füüsiline isik ja OÜ Gotta juhatuse liige, on ringkonnakohus juba eelnevalt vastanud. Järelikult oli seoses OÜ-ga Nautex E seotud kulude kandmine põhjendatud ning kulud kanti seoses kaebaja ettevõtlusega. Kaebaja väljamakstud summadelt tulumaksu ei tasunud, kuid vastava maksu tasumise kohustus tekib OÜ-l Nautex E, kui ta teeb saadud summadest TuMS kohaselt tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. IV
- Poolte vahel on jätkuvalt vaidlus, kas Siili tn kinnistu soetati ettevõtluse tarbeks. TuMS § 52 lg 2 p 1 kohaselt tuleb tulumaksu tasuda ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt, milleks muuhulgas on ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine. Normi sõnastuses nähtub, et maksustamisel ei oma tähtsust, kas see vara õnnestub hiljem kasumlikult maha müüa, vaid määrav on eesmärk, milleks vara soetati. Lähtuda tuleb konkreetse maksumaksja ettevõtluse iseloomust ning määrata, kas väljamakse oli vajalik või kohane ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks. Kaebaja soetas Siili tn kinnistu
- aastal (maksumus 3 050 000) väidetavalt eesmärgiga osutada seal hotelliteenust oma äripartneritele. Kaebaja on tõenditena esitanud S. Popovi 10.08.2003 ettepaneku kinnistu soetamiseks, kust nähtub, et arvestatud on nii võimalikku kinnisvara hindade kasvu seoses Eesti Euroopa Liiduga liitumisel kui ka kasutada seda Venemaa, Euroopa ja USA esindajate majutamiseks. 15.02.2002 on sõlmitud Venemaa äriühinguga Veb-Konsalt vastavasisuline kavatsuste protokoll. Ringkonnakohus leiab, et välistatud ei ole, et äriühing võib osta oma majandustegevusega seonduvalt kinnisvara ilma tulumaksukohustuseta. Seda nt juhul, kui äriühingul on piisavalt vahendeid investeerimiseks ning olukord kinnisvaraturul on selline, mis viitab võimalusele müüa kinnisvara hiljem kasumlikult edasi. Kasu kinnisvara võõrandamisest võivad seega teenida ka äriühingud, kelle igapäevategevus ei ole vastava valdkonnaga seotud. Maksuhaldur on välistanud XXXXX XX X kinnistu soetamise kaebaja ettevõtluseks peaasjalikult põhjusel, et kinnisvara omamine ei ole vahetult seotud kaebaja tavapärase majandustegevusega. Maksuotsusest ei nähtu, miks ei ole maksuhaldur kaebaja selgitusi viimase eesmärkide osas aktsepteerinud. Asjaolu, et majas elas S. Popovi pere, ei välista, et maja ei võidud soetada kaebaja poolt märgitud põhjustel. Kui äriühing võimaldas oma juhatuse liikmel elada tasuta majas, siis on see aluseks muude maksusuhete tekkimiseks 7
(8)3-07-363 (erisoodustusmaks), mitte aga ei too vahetult kaasa järeldust, et maja soetamine oligi toimunud üksnes S. Popovi huvides.
- aastal oli kinnisvaraturg üldteadaolevalt olukorras, mis lubas hindade tõusu. Hinnad ka faktiliselt tõusid oluliselt. Põhjused, miks vara müüdi
- aastal kahjumlikult, ei ole vaidlusaluse maksuotsuse esemeks. Lähtuvalt eeltoodust tuleb maksuotsus ja halduskohtu otsus vastavas osas tühistada. V
- Kaebaja on kandnud järgmiseid kulusid: riigilõivud halduskohtusse ja ringkonnakohtusse pöördumisel kokku 10 000 krooni, õigusabikulud halduskohtus 195 060 krooni ning ringkonnakohtus 77 880 krooni, samuti tõlkekulud 63 966 krooni. Ringkonnakohus leiab, et arvestades rahuldamisele kuuluva osa suurust, tuleb kaebaja hüvitada menetluskulud ca 2/3 ulatuses. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et õigusabikulud, mille hüvitamist taotletakse, on võrreldes teistes samaväärsetes maksuvaidlustes nõutavate kuludega, liiga suured. Arvetele ei ole lisatud ajaspetsifikatsioone, millest oleks võimalik kontrollida, mis ulatuses lugeda kulusid põhjendatuks. Arvestades, et halduskohtus oli ka suured tõlkekulud, peab ringkonnakohus halduskohtu menetluse kulusid põhjendatuks summas 100 000 krooni. Ringkonnakohtus on põhjendatud õigusabikulude suurus 30 000 krooni. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 85 000 krooni. Kaire Pikamäe Oliver Kask Viive Ligi 8
(8)