← Eesti

3-09-304/85

Obsah (4)§ 461§ 6§ 463§ 11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 4. veebruar 2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-30

) §-de 461 ja 463 alusel tehnorajatise püstitamiseks sundvalduse seadmist Mihkel Sinisalu omandis olevale Loigu kinnistule (registriosa nr 2038737) Kohila vallas Mälivere külas ning tähtajatu talumiskohustuse 3-09-304 kehtestamist 0,4 kV maakaabelliinile kaitsevööndiga 1 m mõlemale poole liini kaablist. Taotluse aluseks oli AS Elpec poolt koostatud projekt L75149 „Haaviku kinnistu liitumine elektrivõrguga. Mälivere küla Kohila vald“ (tl 94-97) ning Kohila Vallavalitsuse 09.09.2008 väljastatud projekteerimistingimused nr 093/

  1. Taotluse kohaselt ehitatakse tehnorajatis avalikes huvides ja OÜ Jaotusvõrk kuulub AÕS §-s 1581 nimetatud isikute hulka. Kokkulepet maaomanik M. Sinisaluga servituudi seadmiseks ei õnnestunud sõlmida.
  2. Kohila Vallavalitsus teatas 08.10.2008 kirjaga nr 5.4-1.1/1763 M. Sinisalule, et OÜ Jaotusvõrk esitas vallavalitsusele 02.10.2008 avalduse sundvalduse seadmiseks M. Sinisalule kuuluvale kinnistule. Samuti teatati, et Kohila Vallavalitsus on 09.09.2008 korraldusega nr 1190 kinnitanud projekteerimistingimused, millega kaasneb talumiskohustuse tekkimine ning et M. Sinisalul on 4 nädala jooksul õigus esitada vallavalitsusele oma arvamus ja vastuväited (tl 17). Kirjale lisati OÜ Jaotusvõrk 02.10.2008 sundvalduse seadmise avaldus koos tehnorajatise asendiplaaniga (tl 18-19), samuti Kohila Vallavalitsuse 09.09.2008 korraldus nr 1190 ja sellega kinnitanud projekteerimistingimused nr 093/08 (tl 15-16).
  3. M. Sinisalu esitas 30.10.2008 Kohila vallavanemale vastuväited OÜ Jaotusvõrk taotlusele sundvalduse seadmiseks (tl 20-22).
  4. Kohila Vallavalitsus seadis 05.01.2009 korralduse nr 9 „Sundvalduse seadmine“ p-ga 1.1 AÕS § 1581 ja

§-de 461 ja 463 ning AS Elpec koostatud projekti nr L75149 „Haaviku kinnistu liitumine elektrivõrguga, Mälivere küla, Kohila vald“ ning OÜ Jaotusvõrk 02.10.2008 taotluste nr 00822 ja 08823 alusel sundvalduse OÜ Jaotusvõrk kasuks, kes kuulub AÕS § 1581 lg-s 1 nimetatud isikute hulka, kinnistule nimetusega Loigu, asukohaga Kohila vald, Mälivere küla, katastritunnus 31701:004:2113, registriosa nr 2038737 (kinnistu omanik M. Sinisalu). Korralduse p-ga 2 kehtestati tähtajatu talumiskohustus 0,4 kV maakaabelliinile kaitsevööndiga 1 m mõlemale poole liini kaablist ning määrati, et tasu tehnovõrgu rajamise eest makstakse vastavalt AÕS §-s 1582 ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) §-s 154 sätestatule (tl 6-8).

  1. Kohila Vallavalitsus andis 16.02.2009 korralduse nr 77 “Ehitusloa väljastamine” p-ga 1 korralduse väljastada EhS § 22 lg 1 p-de 1 ja 3 ning § 23 lg 1 alusel OÜ Jaotusvõrk taotluse kohaselt ehitusluba Mälivere külas Haaviku kinnistu liitumiseks elektrivõrguga (10/0,4 kV komplektalajaam ja 0,4 kV maakaabelliin ja 0,4 kV õhuliin) (tl 43). Kohila Vallavalitsus väljastas 19.02.2009 ehitusloa nr 7652 ehitise püstitamiseks – elektrivõrguga liitumiseks (toimik nr 309-555 tl 49-59).
  2. M. Sinisalu esitas 09.02.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kohila Vallavalitsuse 05.01.2009 korralduse nr 9 p-de 1.1 ja 2 tühistamiseks ning 16.03.2009 kaebuse Kohila Vallavalitsuse 16.02.2009 korralduse nr 77 p 1 tühistamiseks Loigu kinnisasja puudutavas osas. 1) 05.01.2009 korraldus nr 9 on õigusvastane. Võõrale kinnisasjale tehnovõrgu ehitamise ja selle talumise kohustuse tingimused on sätestatud AÕS § 158 lg-tes 1-
  3. Haaviku kinnisasja omanik Kristiina Olju ei ole algatanud tehnorajatise talumise menetlust. Elektri vedamine Haaviku kinnisasjale üle Loigu kinnisasja ei ole vajalik ja tekitab koormatavale kinnisasjale tarbetuid kitsendusi. 2) OÜ Jaotusvõrk 02.10.2008 sundvalduse seadmise avaldusele lisatud tehnorajatise asendiplaanist nähtub, et kavandatav Loigu kinnisasja läbiv maakaabelliin on uus tehnovõrk. Kohila valla ehitusmääruse p 21.2.3 kohaselt on uute tehnovõrkude rajamiseks kohustuslik koostada detailplaneering. 09.09.2008 korraldusega nr 1190 kinnitatud projekteerimistingimused ei asenda detailplaneeringut. 2

(18)3-09-304 3) Kavandatavat tehnorajatist ei ehitata avalikes huvides. Haaviku kinnistu liitumine elektrivõrguga ei saa toimuda AÕS § 1581 lg 1 alusel, sest OÜ Jaotusvõrk ei ole kavandatavast liitumispunktist Haaviku kinnisasjale viiva elektripaigaldise suhtes AÕS § 1581 lg-s 1 ning elektrituruseaduse (ElTS) § 65 lg-s 1 ja § 66 lg-s 1 nimetatud isik, vaid võrguettevõtja. ElTS § 65 lg 1 p 3 kohaselt võimaldab OÜ Jaotusvõrk kasutada võrguühendust liitumispunktis. Elektri tarbimine liitumispunktist edasi Haaviku maaüksusel ei ole enam avalik huvi. Kinnisasja koormamist reaalservituudiga saab vastavalt AÕS § 158 lg 2 nõuda vaid teise kinnisasja omanik. OÜ Jaotusvõrk ei ole teise kinnisasja omanik. Seega ei ole OÜ-l Jaotusvõrk õigust esitada sundvalduse seadmise avaldust tehnorajatise talumiskohustuse kehtestamiseks. 4) Haaviku elektripaigaldise liitumispunkti asukoha valikut ei ole põhjendatud. Kaebajale on arusaamatu, miks korralduses Haaviku kinnistu liitmiseks valitud võimaluste hulgas ei ole käsitatud võimalust ehitada maakaabelliin Mälivere Vesiveski kinnisajal asuvast õhuliini mastist nr 9 otse üle Mälivere Vesiveski kinnisasja ja miks on Haaviku kinnisasja elektrivarustuseks valitud maakaabelliin, mis läheb suure kaarega üle Mäe ja Loigu kinnisasjade, koormates ühe kinnisasja asemel 3 kinnisasja. K. Olju sidus elektriliini viimise Haaviku kinnisasjale juurdepääsuteega. 5) Kaebaja ei vaidlustanud 09.09.2008 korraldust nr 1190, kuna projekteerimistingimustest ega korralduse seletuskirjast ei nähtunud, et Loigu kinnisasjale kavandatakse maakaabelliini, samuti ei teavitatud kaebajat maakaabelliini rajamise kavatsusest Loigu kinnisasjale, seega polnud kaebajal põhjust ega alust projekteerimistingimuste vaidlustamiseks. Projekteerimistingimustes on nimetatud ainult Haaviku katastriüksust. Teisi maaüksusi nimetatud ei ole. Kaebaja ei saa takistada Haaviku kinnistu elektrivarustust, kui see ei riku tema õigusi. Maakaabelliini projekteerimistingimustest Loigu kinnisasjale sai kaebaja teada alles vallavalitsuse 08.10.2008 kirjast, millega teatati OÜ Jaotusvõrk avalduse esitamisest sundvalduse seadmiseks Loigu kinnisasjale. 6) Projekteerimistingimuste nr 093/08 p 3 kohaselt on projekteeritavaks objektiks projekteerimisülesanne nr 10583, mis on kinnitatud Rapla-Järva võrgusektoris 28.08.2008. Nimetatud projekteerimisülesanne ei ole haldusakt ega ole siduv Loigu kinnisasjale. Projekteerimistingimuste p 10 nõuab ehitusprojekti kooskõlastamist ehitusalale jäävate maade omanikega. Pärast projekteerimisülesande väljastamist 28.08.2008 ei ole ehitusprojekti esitatud kaebajale kooskõlastamiseks. Maakaabelliini asendiplaan Loigu kinnistul ei ole tehnorajatise ehitusprojekt. 7) Huvide kaalumisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et Haaviku ja Mälivere Vesiveski kinnisasjad on endised heinamaad ja hoonestamata. Loigu kinnisasjale kavandatav maakaabelliin asub aga vahetult hoonete kõrval. 8) 16.02.2009 korralduse nr 77 p 1 on Loigu kinnisasja puudutavas osas õigusvastane, kuna selle aluseks olnud 05.01.2009 korraldus nr 9 on halduskohtus vaidlustatud. 16.02.2009 korraldus nr 77 ei vasta seaduse nõuetele, sest selle põhjendustes ei ole nimetatud selle andmise faktilisi asjaolusid, kuigi need võivad piirata kolmandate isikute õigusi ja vabadusi. Haldusakt ei ole selge ega sisalda õigusaktiga ettenähtud andmeid. Haldusaktis ei ole märgitud maaüksusi, mida maakaabelliin ja õhuliin läbib. Kaebajal ei ole võimalik hinnata, kas kaevatava haldusaktiga ehitusloa väljastamisel peeti silmas ka maakaabelliini rajamist Loigu kinnisasjale, mistõttu ta ei saa kaitsta oma õigusi. Samuti ei ole korralduses märgitud isikuid, kelle õigusi see riivab või kellele tekitab kohustusi ning p 2 ei näe ette selle teatavaks tegemist kõigile puudutatud isikutele ja nende vaidlustamisõigust. Kaebajat nimetatud korraldusest ei teavitatud. 9) Vastustajal ei olnud õiguslikku alust ehitusloa väljaandmiseks Loigu kinnisasja puudutavas osas. Vastavalt EhS § 23 lg-le 5 väljastatakse ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks kinnisasja omaniku nõusolekul. Kinnisasja omaniku nõusolek ei ole vajalik, kui ehitusloa taotleja kasuks on seatud sundvaldus. Ehitusloa väljastamisest 3
(18)3-09-304 teavitatakse kinnisasja omanikku. Seega kuni sundvalduse seadmise kandmiseni kinnistusraamatusse jaotusvõrgu ettevõtja kasuks ei olnud OÜ-l Jaotusvõrk õigust ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta taotleda ehitusluba Loigu kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks. Ehitusloa taotluse põhjendatuse ja selle andmise aluseks olevate asjaolude kontrollimise kohustus lasub kohalikul omavalitsusel. Loigu kinnisasja omanikku ei ole teavitatud ehitusloa väljaandmisest.
  1. Kohila Vallavalitsus palus jätta kaebused rahuldamata. 1) Haaviku kinnistu liitmiseks elektrivõrguga kaaluti kolme võimalust, millest praegune osutus tehniliselt ja majanduslikult kõige otstarbekamaks. 2) Kohila Vallavolikogu tunnistas 17.02.2009 määrusega nr 7 oma 26.02.2004 määrusega nr 47 kinnitatud Kohila valla ehitusmääruse p 21.2 kehtetuks. Tegemist oli algusest peale tühise haldusaktiga, mis oli vastuolus põhiseaduse §-s 11 nimetatud proportsionaalsuse printsiibiga. Kuigi vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg-le 11 võib kohaliku omavalitsuse volikogu põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise ka aladel ja juhtudel, millele ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust, eeldab sellise õiguse rakendamine igakordse kaalutlusõiguse teotamist. Detailplaneeringu koostamise nõudmine tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramiseks väljaspool linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osi piiraks ülemääraselt OÜ Jaotusvõrk tegevust. 3) Kaebaja on ekslikult pidanud liitumispunktiks olemasoleva õhuliini masti nr
  2. Liitumiskilp (liitumispunkt) paigaldatakse olemasoleva õhuliini mastist nr 9 ligi 170 m kaugusele Haaviku kinnistule. 4) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb ElTS § 65 lg-s 1 ja § 66 lg-s 1 sätestatud kohustus (AÕS § 1581 lg 1 teine lause). Seega on tarbija elektriga varustamine avalik teenus AÕS § 1581 lg 1 tähenduses. 5) Tehnovõrgust tulenev kitsendus kinnisasja omanikule ei ole oluliselt suurem tehnovõrguga liituda soovija huvist tehnovõrguga liitumise vastu, samuti puudub võimalus ehitada tehnovõrk mõistlike kuludega kaebajat vähemkitsendaval moel. 6) Kaebaja on teatanud, et ehitatav maakaabelliin asub vahetult talle kuuluvate hoonete kõrval, kuid jääb selgusetuks, kuidas see rikub kaebaja õigusi. 7) Kaebaja poolt sundvalduse seadmise korralduse vaidlustamine ei tähenda, et 16.02.2009 korraldus nr 77 ehitusloa väljastamise kohta oleks õigusvastane. Sundvalduse seadmise korraldus on vaatamata vaidlustamisele kehtiv, samuti on kehtiv ka sundvalduse alusel antud ehitusluba. Kaebaja ei ole täpsustanud, milliseid EhS sätteid on vastustaja haldusakti andmisel rikkunud. Vastustaja poolt 19.02.2009 väljastatud ehitusloas nr 7652 on loetletud kõik kinnistute aadressid, mida maa- ja õhkkaabelliin läbib, samuti on märgitud liini asukoht ehitusloa väljastamise aluseks olnud projektis. Kaebajale ehitusloa väljastamisest mitteteatamine ei ole ehitusloa kehtetuse aluseks, sellest sõltub üksnes kaebetähtaja kulgemise algus.
  3. Kolmas isik Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ palus jätta kaebused rahuldamata. 1) Käesoleval juhul on kaebajal vastavalt AÕS § 1581 lg-le 1 kohustus taluda oma kinnisasjal tehnovõrku või –rajatist, samuti on tehnovõrk ehitatud avalikes huvides, kuna selle kaudu osutatakse avalikku teenust. 4
(18)3-09-304 2) Talumist avalikes huvides saab nõuda üksnes võrguteenuse osutaja, kellele on seadusega pandud kohustus teenust osutada. Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le laienevad ElTS § 65 lg-s 1 ja § 66 lg-s 1 sätestatud kohustused. Tema teenuse osutamise kohustus tuleneb nii seadusest kui ka tegevusloast, mille kohaselt kuulub Kohila vald tema teeninduspiirkonda. 3) Talumiskohustuse tingimuseks lisaks avalikule huvile on vastavalt AÕS § 1581 lg-le 1 asjaolu, et tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega puudub. Haaviku kinnistu liitumiseks elektrivõrguga on kaalutud 3 erinevat trassivalikut, alternatiivsete valikute puhul koostati tehniline ja hinnaline võrdlus, mis sisaldab lisaks trassivalikute tehnilisele kirjeldusele ja hinnalisele võrdlusele ka 3 alternatiivse trassivaliku skemaatilisi plaane. Enne sundvalduse seadmise taotluse esitamist on põhjalikult kaalutud trassi tehnilist ja majanduslikku otstarbekust ning läbi põhjaliku analüüsi leitud tehnovõrgu rajamiseks kõige sobivam ja majanduslikult otstarbekam võimalus. Võimalikud trassivalikud olid järgmised:
  1. a)Variant nr 1 – olemasoleva õhuliini rippkeerdkaabel AMKA 3x50+70 ja juhe 4xA-35 asendada rippkeerdkaabliga AMKA 3x70+95. Haaviku kinnistule paigaldatava liitumiskilbi toiteks õhuliini mastist nr 9 paigaldada maakaabel AXPK 4G70 pikkusega 170 m. Maksumus 169 662 krooni.
  2. b)Variant nr 2 – olemasoleva õhuliini rippkeerdkaabel AMKA 3x50+70 ja juhe 4xA-35 asendada rippkeerdkaabliga AMKA 3x70+95. Haaviku kinnistule paigaldatava liitumiskilbi toiteks paigaldada õhuliini mastile nr 15 monteeritavast vahekilbist maakaabel AXPK 4G70 pikkusega 320 m. Maksumus 222 746 krooni.
  3. c)Variant nr 3 – olemasoleva õhuliini rippkeerdkaabel AMKA 3x50+70 ja juhe 4xA 35 asendada rippkeerdkaabliga AMKA 3x120+95. Lõpu- ja nurgamastid vahetada välja. Haaviku kinnistule paigaldatava liitumiskilbi toiteks paigaldada õhuliini mastist nr 15 maakaabel AXPK 4G70 pikkusega 320 m. Maksumus 351 719 krooni. Tehnilise projekti koostamisel peab alati valima võimalikult lühikese tee alajaamast liitumispunktini, mis tagab parema pingekvaliteedi ja kaitseaparatuuri õigeaegse rakendamise. Samuti peab projekti tehnilisel lahendusel tagama liitumispunktis ühefaasilise lühise tekkimisel lühisvoolu Ik
(1)=250A, mis võimaldab vajadusel suurendada peakaitset 25 amprini. Teine variant seda ei võimalda ning kolmas variant eeldab võrreldes esimese variandiga lisakulu 182 057 krooni võrra, mis ei ole majanduslikult otstarbekas. Seega on tehniliselt ja majanduslikult kõige otstarbekam esimene variant. 4) Avalikes huvides ehitatud tehnorajatiste talumiskohustuse kehtestamise eesmärgiks on üleüldine elektri, gaasi jm ühenduste tagamine, mis annavad avalikkusele võimaluse tarbida elektrit, gaasi, vett, soojust jm teenuseid. Väide, et Haaviku ja Mälivere Vesiveski kinnisasjad on heinamaad ja hoonestamata, on asjakohatu ja põhjendamatu. Elektriühenduse tagamine on vajalik eeldus selleks, et kinnisasja omanik saaks oma kinnisasjale hoone püstitada ja seal edaspidi elada. 5) Vale on kaebaja väide, et ta ei olnud teadlik Loigu kinnisasjale kavandatavast maakaabelliinist. Kuna Loigu kinnistu ei asu detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, lähtuti sundvalduse seadmisel väljastatud projekteerimistingimustest (

§ 461lg 2).

Projekteerimistingimuste juurde kuuluval skeemil on selgelt eristatavad Loigu kinnistu piirid ja sellele projekteeritud maakaabelliin, mis on tähistatud punase punktiirjoonega joonise ülaosas. Samuti pidas Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ juba 2008. a suvel kaebajaga läbirääkimisi, jõudmaks temaga kokkuleppele kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamiseks maakaabelliini talumiseks. Kaebaja ei olnud nõus lepingut sõlmima, küll aga oli ta juba läbirääkimiste käigus teadlik sellest, mida raja5

(18)3-09-304 takse ning milline on trassi planeeritav asukoht – kaebajale saadeti pärast telefoni teel peetavaid läbirääkimisi 13.08.2008 koos isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu projektiga kinnistu asendiplaan, kust oli võimalik näha kaabli planeeritav asukoht. Kaebajat informeeriti projekteerimistingimuste väljastamisest ja sundvalduse taotlusest. Projekteerimistingimuste puhul on tegemist kehtiva haldusaktiga, mis on eelduseks sundvalduse seadmisele. 6) Väär on kaebaja väide, et kaalutud ei ole maakaabelliini rajamist Haaviku kinnisasjale üle Mälivere Vesiveski kinnisasja. Elektrivõrgu projekteerimisel kaalutakse alati mitut erinevat trassivalikut, võttes arvesse nii majanduslikud kui ka tehnilised aspektid. Valiku tegemisel hinnatakse mh ka elektrivõrgu rajamisega kaasnevate kitsenduste ulatust ning kinnisasja edasisi kasutusvõimalusi. Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ on kaalunud elektrivõrgu rajamist ka otse läbi Mälivere Vesiveski kinnistu, kuid leidnud, et see ei oleks kaasnevate kitsenduste tõttu mõistlik. Antud juhul satuksid Mälivere Vesiveski kinnistu kaasomanikud oluliselt halvemasse olukorda, kuna liini rajamine läbi kinnistu on kinnisasja suhtes koormavam, kui liini rajamine mööda kinnistu piiri. Samuti võimaldab kaabli asukoht kinnistu piiril tehnorajatist majandada ja hooldada viisil, mis ei ole kinnisasja omaniku suhtes niivõrd koormav ning ebamugavusi põhjustav kui liini paiknemisel keset kinnistut. Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ pidas enne trassivaliku tegemist läbirääkimisi ka Mälivere Vesiveski kinnisasja kaasomanikega ning selgus, et neil on tulevikus soov kaasomandis olev kinnisasi jagada ning moodustada sellest kaks kinnisasja. Kaabli rajamine otse läbi kinnisasja võib põhjustada takistusi kinnistu jagamiseks vastavalt kaasomanike soovile. Samuti oleks kaebaja poolt soovitud viisil kaabli rajamisega kaasnenud Mälivere Vesiveski kinnistul kasvava metsa langetamise vajadus. 7) Kaebaja ei ole põhjendanud, millised on tehnovõrgu rajamisega tekkivad piirangud tema kinnisasjale, samuti ei ole tõendatud, et kaebajale kuuluva kinnisasja koormamine sundvaldusega ei võimalda kinnisasja vastavalt senisele otstarbele kasutada. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis näitaksid, et talle kui kinnisasja omanikule tehnorajatise talumisest tulenev kitsendus oleks oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu- ja rajatise vastu ning Haaviku kinnistu omaniku huvi tehnovõrguga liitumise vastu. 10. Kolmas isik K. Olju vaidles kaebustele vastu. 1) Asjaolu, kas Haaviku kinnistut kasutati või ei kasutatud kunagi heinamaana, ei ole antud juhul oluline. K. Olju soovib ehitada Haaviku kinnistule elumaja ning elektriühenduse puudumine on üks olulisemaid põhjuseid, miks kinnistu on seni hoonestamata ning selle keelamine piirab K. Olju õigusi oma kinnistut kasutada. 2) Tõele ei vasta väide, et elekter veetakse suure kaarega üle kaebaja kinnistu. Haaviku kinnistu elektrivarustuseks planeeritav osa kulgeb mööda kinnistu serva ning seetõttu on servituudi alla jääva maa suurus minimaalne. Muu osa on aga juba olemasolev elektriliin, mida kasutakse mh kaebaja enda kinnistu elektriga varustamiseks. 3) Kavandatava elektriprojekti elluviimisel ehitatav uus alajaam ja muud muudatused parandavad kogu piirkonna elektrivarustuse kvaliteeti. 4) Õige ei ole väide, et kaebajale oli OÜ Jaotusvõrk 02.10.2008 sundvalduse seadmise avaldus Loigu kinnistule tähtajatu talumiskohustuse kehtestamiseks maakaabelliinile täiesti ootamatu. Kaebajale on mitmeid kordi (näiteks kohtumisel 26.06.2008 Tallinnas, telefoni teel jms) püütud selgitada, millisel viisil puudutab tema kinnistut elektri viimine Haaviku kinnistule. K. Olju kutsus 01.08.2008 elektriprojekti eest vastutava isiku A. Laidoneri Mäliverre kohtumisele kõigi asjassepuutuvate isikutega, et A. Laidoner saaks vajaduse korral kohapeal elektriprojekti kohta selgitusi anda. Kaebaja otsustas sellel kokkusaamisel mitte osaleda. 6
(18)3-09-304 5) Kohila Vallavalitsuse 16.02.2009 korralduse nr 77 p 1 osas on kaebajale juba varem selgitatud, et ehitusloa väljastamine iseenesest ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse omaniku loata sinna ehitada ning et olukorras, kus sundvalduse seadmine on kohtus vaidlustatud, ei too ehitusloa väljastamine enne vaidluse lahendamist kaasa kinnisasja valduse üleandmist. Seega saab kaebaja järjekordsesse kaebusesse suhtuda vaid kui katsesse jätkuvate kaebuste esitamisega venitada elektriprojekti elluviimist. 11. Tallinna Halduskohus jättis 05.10.2009 otsusega kaebused rahuldamata. 1) AÕS § 1581 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või –rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lg-s 1, ElTS § 65 lg-s 1 ja § 66 lg-s 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lg-s 1 ja maagaasiseaduse § 18 lg-s 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Talumiskohustus tekib

-s sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse, ehitusseaduse, planeerimisseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 1067 SE I seletuskirjast (http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=06348 0014&login=proov&password=&system=ems&server=ragne11) nähtuvalt täiendati eelnõuga AÕS-st §-ga 1581, mille lg-s 1 nähakse ette avalik-õigusliku tehnovõrgu talumiskohustuse tekkimise materiaalõiguslikud eeldused. Avalik-õigusliku tehnorajatise talumiskohustuse tekkimine on materiaalõiguslike eelduste läbi seotud subjektsusega – talumist avalikes huvides saab nõuda üksnes loetelus toodud isik. Avalikes huvides ehitatud tehnorajatiste talumiskohustuse kehtestamise eesmärgiks on üleüldine elektri-, gaasi ja muude ühenduste tagamine, mis annavad avalikkusele võimaluse tarbida elektrit, gaasi, vett, soojust ja muid teenuseid. Regulatsioon hõlmab selliseid tehnorajatisi, mis on ette nähtud teatud hüve viimiseks tarbijani (elekter, gaas, soojus, vesi, side) või tarbijatele teatud hüve kasutamise võimaldamine (nt kanalisatsioon). Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis 12.11.2008 määruses nr 3-2-1-91-08, et AÕS § 1581 on § 158 suhtes erinorm ja reguleerib avalikes huvides ehitatavate tehnovõrkude või -rajatiste talumise kohustust. Tingimused, mille alusel määrata, kas tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, on sätestatud AÕS § 1581 lg 1 teises lauses. Nii on tehnovõrk või -rajatis ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb mh ElTS § 65 lg-s 1 ja § 66 lg-s 1 sätestatud kohustus. Tarbija elektriga varustamine on avalik teenus AÕS § 1581 lg 1 tähenduses. Nimetatud sätte viimase lause kohaselt tekib selles sätestatud talumiskohustus

-s sätestatud korras sundvalduse seadmisega.

§ 6

lg 3 kohaselt seisneb sundvalduse seadmine ka AÕS §-s 1581 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse kehtestamises. Sundvalduse seadmise korda tehnovõrgu ja -rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks reguleerib lähemalt

81. peatükk 26.03.2007 jõustunud redaktsioonis.

§ 461

lg 3 kohaselt otsustab sundvalduse seadmise organ, kelle pädevuses on koostada planeering, millega kavandatakse vastavate tehnovõrkude või -rajatiste rajamine.

§ 461

lg 1 kehtestab, et AÕS § 1581 lg-s 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks seatakse samas seaduses sätestatud eeldustel sundvaldus AÕS § 1581 lg-s 1 nimetatud isiku kasuks. Erinevalt sätestatakse sundvalduse seadmine tehnovõrgu ja -rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ning detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel (

§-d 462 ja 463). Sellest seadusest tulenevalt eeldab võrguteenuse osutaja kasuks sundvalduse seadmine sellekohaste haldusaktide vastuvõtmist ning 7

(18)3-09-304 haldustoimingute tegemist. Seega sundvalduse seadmine avalikes huvides tehnovõrgu või rajatise talumiseks toimub haldusmenetluses. Samuti leidis Riigikohus, et hageja OÜ Jaotusvõrk soovib tehnovõrgu rajamiseks kostja kinnistu koormamist isikliku kasutusõigusega, tuginedes sellele, et tal on EITS § 65 lg-s 1 sätestatud kohustus. Kui hageja on nimetatud sätte järgi kohustatud isikuks, siis tuleb tehnorajatise talumise kohustuse maksmapanekul kohaldada AÕS § 1581. AÕS § 158 lg 2 kohaselt saab kinnisasja koormamist reaalservituudiga nõuda vaid teise kinnisasja omanik. Hageja ei saa nõuda kinnisasja koormamist reaalservituudiga, sest talle ei kuulu kinnisasi, mis reaalservituudi seadmisel saaks valitsevaks kinnisasjaks (AÕS § 158 lg 2). Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le laienevad ElTS § 65 lg-s 1 ja § 66 lg-s 1 sätestatud kohustused. Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ võrguteenuse osutamise kohustus tuleneb nii ElTS-st kui ka tegevusloast (nähtuv Konkurentsiameti veebilehelt http://www.konkurentsiamet.ee/?id=10952), mille kohaselt kuulub Kohila vald Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ teeninduspiirkonda. Seega oli Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-l õigus esitada 02.10.2008 Kohila Vallavalitsusele sundvalduse seadmise avaldus tehnorajatise talumiskohustuse kehtestamiseks. 2) Tulenevalt AÕS § 1581 lg-s 1 sätestatust tuleb talumiskohustuse maksmapanekul arvestada lisaks avalikule huvile ka asjaolu, et puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. 05.01.2009 korraldusest nr 9 ja korralduse aluseks olnud AS Elpec poolt koostatud projektist nr L75149 nähtuvalt on Haaviku kinnistu liitumiseks elektrivõrguga kaalutud 3 erinevat trassivalikut, mille kohta on koostatud tehniline ja hinnaline võrdlus, mis sisaldab lisaks trassivalikute tehnilisele kirjeldusele ja hinnalisele võrdlusele ka 3 alternatiivse trassivaliku skemaatilisi plaane (tl 93-97). Trassivalikul on oluliseks peetud, et projekti tehnilisel lahendusel peab tagama liitumispunktis ühefaasilise lühise tekkimisel lühisvoolu Ik
(1)=250A, mis võimaldab vajadusel suurendada peakaitset 25 amprini. Korraldusest nähtuvalt teine variant seda ei võimalda ning kolmas variant eeldab võrreldes esimese variandiga lisakulu 182 057 krooni võrra, mis ei ole majanduslikult otstarbekas. Korralduses on leitud eeltoodud asjaolusid arvestades, et tehniliselt ja majanduslikult on kõige otstarbekam variant nr 1, mille kohaselt tuleb olemasoleva õhuliini rippkeerdkaabel AMKA 3x50+70 ja juhe 4xA-35 asendada rippkeerdkaabliga AMKA 3x70+95 ja Haaviku kinnistule paigaldatava liitumiskilbi toiteks õhuliini mastist nr 9 paigaldada maakaabel AXPK 4G70 pikkusega 170 m. Kaebaja ei ole eeltoodud asjaolusid ega seda, et kolmest kaalutud variandist on tehniliselt ja majanduslikult kõige otstarbekam variant nr 1, kahtluse alla seadnud ega vaidlustanud. Samuti ei ole kaebaja väitnud ega tõendanud, et tema pakutud variandid on tehniliselt ja majanduslikult otstarbekamad kui 05.01.2009 korralduses nr 9 valitud variant nr 1. 3) AÕS § 1581 lg 2 sätestab, et talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või –rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. Haaviku kinnistule elektri viimiseks kavandatav maakaabelliin on planeeritud kulgema mööda kaebaja kinnistu piiri kaitsevööndiga 1 m mõlemale poole liini kaablist. Kaebaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt on Loigu kinnistu näol tegemist tema maakohaga, kaabel hakkab asuma hoonetest umbes 1,5 m kaugusel, kinnistul asuvates hoonetes praegu kedagi ei ela ja ta ei tea, kuidas ta tulevikus kinnistut kasutama hakkab (tl 172). Kaebaja ei ole kaebuses põhjendanud, millised on tehnovõrgu rajamisega tekkivad piirangud tema kinnisasjale, samuti ei ole tõendanud, et talle kuuluva kinnisasja koormamine sundvaldusega ei võimalda kinnisasja vastavalt senisele otstarbele kasutada. Kaebaja ei ole ka tõendanud, et tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus temale kinnisasja omanikuna on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija Haaviku kinnistu omaniku 8
(18)3-09-304 K. Olju huvi tehnovõrguga liitumise vastu. Huvide kaalumisel ei oma tähtsust asjaolu, et Haaviku ja Mälivere Vesiveski kinnisasjad on endised heinamaad ja hoonestamata. K. Olju soovib ehitada Haaviku kinnistule elumaja. Elektriühenduse tagamine on vajalik eeldus selleks, et kinnisasja omanik saaks oma kinnisasjale elumaja püstitada ja seal edaspidi elada. 4) 05.01.2009 korraldusega nr 9 ei ole lahendatud Haaviku kinnisasjale juurdepääsutee küsimust, mistõttu on asjakohatu kaebaja väide tema õiguste võimalikust rikkumisest elektriliini viimise sidumisega juurdepääsuteega Haaviku kinnisasjale. 5)

§ 461lg 2 kohaselt on sundvalduse seadmine lubatud Plan

S mõistes detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel kehtestatud detailplaneeringu või PlanS §-s 291 nimetatud planeeringu alusel ja detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel

§-s 463 nimetatud projekteerimistingimuste või PlanS §-s 291 nimetatud planeeringu alusel. Vaidlust ei ole selles, et Haaviku ja Loigu kinnistud asuvad Kohila vallas Mälivere külas hajaasustusega alal. PlanS § 3 lg 2 kuni 01.07.2009 kehtinud redaktsioonis sätestas, et detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel: 1) uute hoonete, v.a üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehooned, ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks; 2) olemasolevate hoonete, v.a üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooned, maapealsest kubatuurist üle 33% suuruse laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks; 3) maa-alade kruntideks jaotamise korral. Käesoleval juhul ei ole tegemist ühegi PlanS § 3 lg-s 2 sätestatud juhuga. Kuna Haaviku ja Loigu kinnistute puhul ei ole tegemist PlanS mõistes detailplaneeringu koostamise kohustusega alaga, puudub seaduslik alus nõuda Haaviku kinnistu liitumiseks elektrivõrguga detailplaneeringu koostamist. 05.01.2009 korralduses nr 9 ongi PlanS § 3 lg-le 2 viidates leitud, et kavandatav elektrivõrguga liitumine ei eelda planeeringu tegemist ja vallavalitsus on 09.09.2008 väljastanud projekteerimistingimused nr 093/08. Eeltoodut arvestades ei muuda 05.01.2009 korraldust nr 9 õigusvastaseks asjaolu, et korralduse andmise ajal kehtis Kohila valla ehitusmääruse p 21.2.3, mille kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik uute tehnovõrkude rajamiseks. Vastavalt PlanS § 9 lg-le 11 võib kohaliku omavalitsuse volikogu põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise aladel ja juhtudel, millele PlanS § 3 lg-s 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust. Nimetatud säte eeldab igal konkreetsel detailplaneeringu algatamise juhul kaalutlusotsuse tegemist. Kohila Vallavolikogu 17.02.2009 määrusega nr 7 on PlanS § 9 lg-t 11 arvestades tunnistatud Kohila valla ehitusmääruse p 21.2 kehtetuks (tl 159). 6)

§ 461

lg 3 teise lause kohaselt seab detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral sundvalduse kohalik omavalitsus üldplaneeringu alusel koostatud projekteerimistingimuste alusel. Käesoleval juhul on vallavalitsuse 09.09.2008 korraldusega nr 1190 (vastustaja esindaja selgituste kohaselt on korralduse kuupäevaks ekslikult märgitud 02.09.2008 (tl 172)) kinnitatud projekteerimistingimused Haaviku kinnistu elektrivarustuseks Mälivere külas (tl 15). Projekteerimistingimustele on märgitud, et need on 09.09.2008 korralduse nr 1190 lisaks (tl 16). Riigikohus on 04.05.2006 otsuses nr 3-3-1-28-06 leidnud, et projekteerimistingimuste näol on tegemist haldusaktiga, millega määratakse siduvalt kindlaks need alused, millest tuleb lähtuda ehitusprojekti koostamisel. Käesolevas haldusasjas puudub vaidlus selles, et kaebaja ei ole 09.09.2008 korraldust nr 1190 ja sellega kinnitatud projekteerimistingimusi vaidlustanud. Seega on projekteerimistingimuste näol tegemist kehtiva haldusaktiga, mis on eelduseks sundvalduse seadmisele. Kohila Vallavalitsuse 08.10.2008 kirjaga (tl 17) saadeti kaebajale 09.09.2008 korraldus nr 1190 ja sellega kinnitanud projekteerimistingimused (tl 15-16) ning OÜ Jaotusvõrk 02.10.2008 sundvalduse seadmise avaldus koos tehnorajatise asendiplaaniga (tl 18-19). 09.09.2008 korraldusest 9

(18)3-09-304 nr 1190 ja sellega kinnitanud projekteerimistingimustest on näha, et projekteerimistingimused on kinnitatud Haaviku kinnistu elektrivarustuseks Mälivere külas. OÜ Jaotusvõrk 02.10.2008 sundvalduse seadmise avalduses on märgitud, et see on esitatud Loigu kinnistule tähtajatu talumiskohustuse kehtestamiseks 0,4 kV maakabelliinile kaitsevööndiga 1 m mõlemale poole liini kaablist (tl 18) ja tehnorajatise asendiplaanilt (tl 19) on selgelt näha 0,4 kV maakaabelliini ja kaitsevööndi asukoht Loigu kinnistu piiril. Lisaks oli Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ asja materjalidest nähtuvalt (tl 101-103) juba 2008. a suvel pidanud kaebajaga läbirääkimisi kokkuleppe saavutamiseks kaebaja kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamiseks maakaabelliini talumiseks. Kaebajale saadeti 13.08.2008 koos isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu projektiga kinnistu asendiplaan, kust oli võimalik näha maakaabelliini planeeritav asukoht (tl 102). Seega pidi kaebaja aru saama, et kavandatakse Loigu kinnisasjale maakaabelliini ehitamist. Riigikohus on 19.06.2001 määruses nr 3-3-1-38-01 leidnud, et selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset erialast abi, ning otsustama ka akti vaidlustamise küsimuse. 7)

§ 463

lg 1 kohaselt esitab AÕS § 1581 lg-s 1 sätestatud isik valla- või linnavalitsusele sundvalduse seadmise taotluse. Taotlus peab sisaldama

§ 11

lg 1 p-des 1–3 ja 7 sätestatut ning kinnitust, et taotleja kuulub AÕS § 1581 lg-s 1 nimetatud isikute hulka. OÜ Jaotusvõrk esitas 02.10.2008 Kohila Vallavalitsusele

§ 461

ja § 463 alusel tehnorajatise püstitamiseks sundvalduse seadmise avalduse kaebaja omandis olevale Loigu kinnistule tähtajatu talumiskohustuse kehtestamiseks 0,4 kV maakabelliinile kaitsevööndiga 1 m mõlemale poole liini kaablist (tl 18).

§ 463

lg 2 kohaselt teavitab valla- või linnavalitsus 2 nädala jooksul taotluse saamisest arvates kinnisasja omanikku tähtsaadetisena edastatud kirjaga projekteerimistingimuste väljastamisest, mille elluviimisega kaasneb AÕS § 1581 ettenähtud talumiskohustuse tekkimine. Kohila Vallavalitsuse 08.10.2008 kirjaga on kaebajale teatatud, et OÜ Jaotusvõrk esitas 02.10.2008 vallavalitsusele sundvalduse seadmise avalduse kaebajale kuuluvale kinnistule. Samuti teatati, et vallavalitsus on 09.09.2008 korraldusega nr 1190 kinnitanud projekteerimistingimused, millega kaasneb talumiskohustuse tekkimine ning et kaebajal on õigus esitada vallavalitsusele oma arvamus ja vastuväited 4 nädala jooksul (tl 17). Kirjale olid lisatud OÜ Jaotusvõrk 02.10.2008 avaldus koos tehnorajatise asendiplaaniga (tl 18-19) ja 09.09.2008 korraldus nr 1190 ja sellega kinnitanud projekteerimistingimused (tl 15-16). Kaebaja esitas 30.10.2008 Kohila vallavanemale vastuväited OÜ Jaotusvõrk taotlusele (tl 20-22), teatades, et ei nõustu selle taotlusega.

§ 463

lg 4 kohaselt teatab valla- või linnavalitsus kinnisasja omanikule tema esitatud arvamuse ja vastuväidete kohta oma seisukoha 2 nädala jooksul arvamuse ja vastuväidete saamisest arvates tähtsaadetisena edastatud kirjaga või elektronposti teel. Käesoleval juhul ei ole vastustaja kaebajale oma seisukohta teatanud, kuid on võtnud selles osas seisukoha 05.01.2009 korralduses nr 9 ja nimetatud korraldus on kaebajale teatavaks tehtud lihtkirjaga 14.01.2009 (tl 1).

§ 463

lg 6 ja § 12 lg 2 kohaselt oleks vastustaja pidanud sundvalduse seadmise korralduse toimetama kinnisasja omanikule väljastusteatega tähtkirjaga või allkirja vastu teatisel, millele märgitakse korralduse üleandmise aeg. Samas ei võinud pärast 05.01.2009 korralduse nr 9 tegemist toimunud rikkumised mõjutada asja otsustamist ega ole ka takistanud kaebajat oma kaebeõigust teostamast ja korraldust halduskohtus vaidlustamast. Sisuliselt õiguspärast haldusakti ei saa kehtetuks tunnistada üksnes põhjusel, et selle andmisel rikuti vormi- või menetlusnõudeid (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58). 05.01.2009 korraldus nr 9 on sisuliselt õiguspärane. Haaviku kinnistu liitumiseks elektrivõrguga on tehnorajatis vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus elektrivõrguga liituda sooviva isiku tarbimiskoha elektrivõrguga ühendamiseks, seega on kaebaja AÕS § 1581 lg-st 1 tulenevalt kohustatud lubama tehnorajatise ehitamist tema kinnisasjale. 10

(18)3-09-304 8) Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et kuni sundvalduse seadmise kandmiseni kinnistusraamatusse jaotusvõrgu ettevõtja kasuks ei olnud Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-l õigust ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta taotleda ehitusluba Loigu kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks. Vastavalt

§ 463lg-le 7 ei kanta sundvaldust kinnistusraamatusse, vaid ehitisregistrisse.

Sundvalduse kandmist kinnistusraamatusse ei sätesta ka EhS § 23 lg 5, mis (kuni 10.07.2009 kehtinud redaktsioonis) sätestas, et ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks väljastatakse kinnisasja omaniku nõusolekul. Kinnisasja omaniku nõusolek ei ole vajalik, kui ehitusloa taotleja kasuks on seatud sundvaldus. Ehitusloa väljastamisest teavitatakse kinnisasja omanikku. EhS § 23 lg 51 p 1 kohaselt ElTS-s sätestatud võrgu või liini ehitamiseks väljastatakse ehitusluba, arvestades EhS § 23 lg-s 5 sätestatut jaotusvõrgu ehitamiseks sellele jaotusvõrguettevõtjale, kelle tegevusloas märgitud teeninduspiirkonnas võrgu ehitamiseks ehitusluba taotletakse. Seega EhS § 23 lg-st 5 tulenevalt ei ole juhul, kui ehitusloa taotleja kasuks on seatud sundvaldus, ehitusloa väljastamiseks teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. Käesoleval juhul on 16.02.2009 korraldusest nr 77 ja ehitusloa taotlusest (toimik nr 3-09-555 tl 49, 51-58) nähtuvalt ehitusloa taotlejaks OÜ Jaotusvõrk ja vallavalitsuse 05.01.2009 korraldusega nr 5 on seatud sundvaldus OÜ Jaotusvõrk kasuks kaebaja omandis olevale Loigu kinnistule ning kehtestatud tähtajatu talumiskohustus 0,4 kV maakaabelliinile kaitsevööndiga 1 m mõlemale poole kaablit. Seega oli OÜ-l Jaotusvõrk õigus taotleda ehitusluba Loigu kinnisasjale maakaabelliini ehitamiseks. 9) 05.01.2009 korralduse nr 9 p 5 kohaselt jõustub korraldus teatavakstegemisest. Korraldus on kaebajale teatavaks tehtud 14.01.

  1. Vastavalt HMS § 61 lg-le 2 kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega on nimetatud korralduse näol tegemist kehtiva haldusaktiga. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg-le 1 ei takista halduskohtule kaebuse esitamine kaevatava haldusakti täitmist. Kaebaja taotles kaebuses esialgse õiguskaitse korras 05.01.2009 korralduse nr 9 peatamist, kuid taotlus oli esitatud 04.03.2009, seega pärast 16.02.2009 korralduse nr 77 tegemist. Kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Seega ei ole 16.02.2009 korraldus nr 77 õigusvastane põhjusel, et kaebaja on vaidlustanud kohtus 05.01.2009 korraldust nr
  2. 10) HMS § 56 lg 1 teise lause kohaselt esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. 16.02.2009 korralduses nr 77 on märgitud korralduse andmise õigusliku alusena EhS § 22 lg 1 p-d 1 ja 3 ning § 23 lg 1 ning asjaolu, et ehitusluba väljastatakse OÜ Jaotusvõrk taotluse põhjal Mälivere külas Haaviku kinnistu liitumiseks elektrivõrguga (10/0,4 kV kompleksalajaam ja 0,4 kV maakaabelliin ja 0,4 kV õhuliin). 16.02.2009 korraldusega nr 77 väljastatud ehitusloale nr 7652 (toimik nr 3-09-555 tl 49-50) on kantud kõik EhS §-s 27 nõutud andmed. Ehitusloas on ka märgitud kinnistud, mida maakaabelliin ja õhuliin läbib. Seega puudus vajadus ehitusloale kantud andmete dubleerivaks märkimiseks korralduses, millega otsustati ehituluba väljastada. Korraldus koos ehitusloaga on selge ja üheselt mõistetav ning kohtu poolt kontrollitav. 11) Õige on kaebaja seisukoht, et EhS § 23 lg 5 kohaselt tuli ehitusloa väljastamisest kaebajat teavitada. Kuid asjaolud, et 16.02.2009 korralduses nr 77 ei ole märgitud kohustust teha korraldus teatavaks kinnisasjade omanikele, keda ehitusluba puudutab, ja vallavalitsus kaebajat ehitusloa väljastamisest ei teavitanud, ei muuda korraldust õigusvastaseks. Nimetatud rikkumised võivad olla kaebuse kohtule esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks, kuid käesoleval juhul on kaebaja saanud 16.02.2009 korraldust nr 77 seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustada. 11

(18)3-09-304 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. M. Sinisalu palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja kaebused rahuldada. Menetluskulud palutakse jätta vastustaja kanda. Kaebaja jäi kaebustes toodud seisukohtade juurde, lisades järgmist: 1) Halduskohus jättis tähelepanuta kaebaja väite, et tehnovõrkude ja –rajatiste talumine naaberkinnisasjal on sätestatud AÕS § 158 lg-tes 1-3 ja et Haaviku kinnisasja omanik pidanuks lahendama elektripaigaldise talumise naaberkinnistul nende sätete alusel. Kolmas isik K. Olju saatis 11.06.2008 kaebajale kirja tehnovõrkude ja –rajatiste talumise tingimustes kokkuleppe sõlmimiseks vastavalt AÕS § 158 lg-tele 1-
  2. Seega oli ta valinud tehnovõrgu rajamiseks nimetatud aluse. Kui kokkulepet reaalservituudi, selle sisu ja tehnovõrgu või -rajatise asukoha kohta ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Riigikohus on 12.11.2008 määruses nr 3-2-1-91-08 öelnud, et AÕS § 1581 lg-s 3 sätestatu ei välista talumiskohustuse tekkimist AÕS §-s 158 sätestatud korras. AÕS § 158 lg 2 kohaselt saab kinnisasja koormamist reaalservituudiga nõuda vaid teise kinnisasja omanik. Seega ei pidanud kaebaja OÜ Jaotusvõrk poolt 13.08.2008 saadetud isikliku kasutusõiguse lepingust nägema, et Loigu kinnisasjale kavandatakse maakaabelliini ehitamist. OÜ-l Jaotusvõrk ei olnud reaalservituudiga kinnisasja koormamise õigust. 2) AÕS § 1581 lg 1 räägib tehnovõrgu talumisest oma kinnisasjal, kui puudub muu tehniliselt ning otstarbekam võimalus tehnovõrguga või –rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või –rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Seepärast ei ole vähem kinnisasju koormava ja tehniliselt ning otstarbekama võimaluse kaalumine otse üle Mälivere Vesiveski kinnisasja võimalik ilma kinnisasja omanikke menetlusse kaasamata. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise avaldused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)
  3. peatükis sätestatud korras ning menetlusosalisteks vastavalt TsMS §-le 6182 on avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti vaidlusaluste kinnisasjade asukoha järgne valla- või linnavalitsus. Kaebaja üks vastuväide maakaabelliini rajamisele üle Loigu kinnisasja seisneb selles, et õhuliini mastid 9, 10, 11, 12, 13, 14 ja 15 asuvad Mälivere Vesiveski kinnisasjal. Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ esindaja selgitas, et Mälivere Vesiveski kinnistu on jaotamisel ja et selle omanik satub suurema piirangu alla kui kaebaja. Seda argumenti ei ole võimalik kontrollida halduskohtumenetluses. Tsiviilkohtumenetluses saaks Mälivere Vesiveski kinnisasja omaniku menetlusse kaasata, sest see tehnovõrgu talumise vaidlus puudutab otseselt ka Mälivere Vesiveski kinnisasja. Seega pidi halduskohus kaaluma vaidluse lahendamist tsiviilkohtumenetluses või põhjendama, miks tehnovõrgu talumise kohustus naaberkinnisasjal lahendatakse üksnes haldusmenetluses. 3) Sundvalduse seadmist põhjendatakse ainult Haaviku kinnistu elektrivõrguga ühendamise vajadusega. Tegelikult toimub piirkonna arendamine. Kohtuistungil selgitas vastustaja, et Mälivere Vesiveski kinnisasi kavatsetakse jagada. Seega peaksid projekteerimistingimused nägema ette kogu piirkonna, mitte üksnes Haaviku kinnisasja elektrivõrguga liitumise võimalused. 4) Halduskohus on jätnud tähelepanuta elektrivõrguga liitumise õiguslikud alused. Elektrivõrguga liitumise kord on sätestatud ElTS §-des 65, 70 ja 87, Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määruse nr 184 „Võrgueeskiri“
  4. peatükis ja OÜ Jaotusvõrk liitumistingimustes (http://www.energia. ee/index.php?id=1824). K. Olju ja OÜ Jaotusvõrk vahel 12.10.2007 sõlmitud lepingus liitumispunkti kindlaks määratud ei ole. OÜ Jaotusvõrk liitumistingimuste p-st 10.1 nähtub, et liitumine eeldab maakasutuskokkulepete sõlmimist. Kaebaja ei ole nõus väitega, et liitumislepingu sõlmimine ja maakasutusõigus on kaks erinevat asja, mis ei olevat omavahel seotud. Elektrivõrguga liitumislepingu ja võrgulepingu sõlmimise eeldus on maakasutusõigus (vt 12
(18)3-09-304 liitumistingimuste p 10.1). Vaidlust ei ole selles, et lepingu sõlmimise ajal oli maakasutusõigus kokku leppimata. 5) Kohtu järeldus, et 09.09.2008 korraldusega nr 1190 kinnitatud projekteerimistingimused määravad kindlaks tehnovõrgu või -rajatise täpse asukoha Loigu kinnisasjal, on vastuolus asjas olevate tõenditega. Projekteerimistingimuste kohaselt on joonised ehitusprojekti osaks ja projekt tuleb kooskõlastada ehitusalale jäävate maade omanikega. Vastustaja teatas 08.10.2008 kirjaga kaebajale, et OÜ Jaotusvõrk esitas 02.10.2008 sundvalduse seadmise avalduse Loigu kinnistule. Avaldusele oli lisatud ilma kirjanurgata maakaabelliini asendiplaan Loigu kinnisasjal. Vastustaja lisas kirjale projekteerimistingimused, mitte aga ehitise asukoha skeemi. Haldusakt jõustub adressaadile seadusega sätestatud korras teatavakstegemisega. Kaebajale tehti projekteerimistingimused teatavaks alles 08.10.2008 kirjaga, seega ei olnud OÜ-l Jaotusvõrk 02.10.2008 õigust esitada avaldust sundvalduse seadmiseks. Samuti ei olnud OÜ-l Jaotusvõrk õigust esitada sundvalduse seadmise avaldust tehnorajatise talumiskohustuse kehtestamiseks Loigu kinnisasjale AS Elpec poolt enne projekteerimistingimuste väljastamist koostatud projekti alusel. Nimetatud projekt ei ole haldusakt. EhS § 18 lg 3 p 1 järgi on ehitusloa väljaandmise aluseks ehitusprojekt, mitte projekteerimistingimused. Samuti ei sisalda OÜ Jaotusvõrk 02.10.2008 taotlus nr 0822 ühtegi sundvalduse seadmise põhjendust. 6) Vastustaja ei esitanud oma seisukohta kaebaja vastuväidetele (

§ 463lg 4), vaid andis 05.01.2009 korralduse nr 9 sundvalduse seadmiseks.

Tegemist on vastustaja poolt tahtlikult tehtud menetlusveaga, mis mõjutas otseselt haldusakti sisu kaebaja kahjuks. Vastustaja vältis teadlikult kogu sundvalduse ja ehitusloa menetlemise ajal Loigu kinnisasja puudutavate korralduste väljastamist kaebajale. Sundvalduse seadmise taotlusele esitatud vastuväidetele vastamata jätmisega võeti kaebajalt võimalus vaidemenetluse algatamiseks ja osalemiseks projekteeritava liini trasside valiku kaalumisel. Kaebajale ei teatatud, kas tema ettepanekuid üldse kaaluti. 7) Halduskohtusse kaebuse esitamisel tugines kaebaja Kohila valla ehitusmääruse usaldusväärsusele. Detailplaneeringu koostamise nõue kehtis vaidlustatud korralduste vastuvõtmise ajal ning vastustaja tühistas selle nõude kaebuse menetlemise ajal. Detailplaneeringu ülesandeks on tehnovõrkude ja –rajatiste asukoha ning servituutide vajaduse määramine. Samast põhimõttest lähtuvad OÜ Jaotusvõrk liitumistingimused, p-s 2.1 määratakse detailplaneeringu alana ala, mille eesmärgiks on tehnovõrkude ja –rajatiste asukoha määramine. 8) Põhjendamatud on halduskohtu etteheited, et kaebaja ei ole tõendanud oma vastuväiteid trassi asukoha ja võimalike kulutuste kohta. Kohaliku omavalitsuse kohustus on põhjendada haldusakti andmise asjaolusid. Kaebaja ei valda vajalikku informatsiooni. Kuid elektriliini trassi valikul tuleks arvestada, et Mälivere Vesiveski kinnistul asuvatest õhuliini postidest 9, 10, 11, 12, 13, 14 ja 15 on Haaviku kinnistu piirini umbes 100 m. Seega on kaebajal alus arvata, et

  1. ja
  2. variantide pikkused korralduses ei ole tõesed. Samuti ei ole kaebaja nõus väitega, koormatava kinnisasja omanik peab tõendama, et teise kinnisasja elektrivõrguga liitumiseks esineb teisi tehniliselt ja majanduslikult otstarbekamaid lahendusi. Ilma teiste kinnisasjade omanike kaasamiseta pole võimalik tõendada, et on olemas võimalus ehitada tehnorajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. 9) Maakaabelliini rajamine 1,5 m kaugusel hoonest rikub igal juhul kaebaja huve. Loigu talu on perekonna maakodu. Maaüksus on niigi kitsendustega koormatud (raudtee, elektri õhuliin, tee). Maakaabelliini rajamine kitsendab kinnisasja kasutust veelgi ning selle asukohast tulenevad piirangud takistavad
  3. a püstitatud hoone rekonstrueerimist tulevikus. Samuti ei ole maakaabelliini trassi asukoha valikul arvestatud asjaolu, et Loigu maaüksuse näol on tegemist väga madala kohaga, kuhu vihmastel aastaaegadel 4-4,5 kuud autoga üldse ligi ei pääse. Loigu talu hoonete ja kavandatava kaabli vahetusse lähedusse jäävad põlistammed. Kaabli rajamine lõikaks 13

(18)3-09-304 läbi puu juured ja need võivad kukkuda hoonetele. Trassile jääb aastakümneid vana kuklase pesa, mis on kaitsealune liik. Krundile on omane, et maa peal ja sees on hulgaliselt suuri rändrahne. Seetõttu on OÜ Jaotusvõrk viinud trassi asendiplaanil kaarega ümber maapeal asuvate rahnude, mis asuvad otse trassi liinil. Järelikult tuleb kaabel viia veel sügavamale Loigu kinnistu sisse ja see suurendaks oluliselt piiranguid. 13. Kohila Vallavalitsus palub jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja jäi oma halduskohtus esitatud seisukohtade juurde, lisades järgmist: 1) Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et K. Olju ei ole algatanud tehnorajatise talumise menetlust. Kaebaja on ise tunnistanud, et K. Olju pöördus tema poole vastava loa saamiseks, kuid kaebaja ei olnud nõus tehnovõrkude läbiviimisega tema maalt. Vastavalt AÕS §-le 1581 tekib avalikes huvides rajatava tehnovõrgu talumiskohustus

-s sätestatud korras sundvalduse seadmisega. AÕS § 1581 on § 158 suhtes erisäte. Käesoleval juhul on võimalik rakendada üksnes AÕS § 1581, kuna liinirajatised kuuluvad Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le, mitte kinnisasja omanikule. 2) Ehitusmääruse viidatud säte detailplaneeringu kehtestamise vajalikkuse kohta oli põhiseadusega vastuolus. Vaidlusaluste korralduste õiguspärasuse hindamisel tuleb arvestada põhiseaduse § 152, mille järgi jätab kohus kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Samuti tulenevalt menetlusökonoomikast ei tohi haldusakti kehtetuks tunnistada, kui sama sisuga haldusakt tuleks uuesti välja anda. 3) Projekteerimistingimused väljastatakse vastavalt taotlusele, mitte kellegi väidete ja tuleviku plaanide alusel. 4) Sundvaldus seatakse projekteerimistingimuste alusel, mitte liitumislepingu alusel. Sundvalduse seadmisel ei oma liitumislepingu või võrguteenuslepingu eelnev sõlmimine tähtsust. Üldjuhul paigutatakse liitumiskilp kinnistu piirile, kuna aeg-ajalt tuleb liitumiskilpi hooldamas käia ja näite võtta. Oluline on ka, et liitumiskilp ei asuks tarbimiskohast liiga kaugel, sest sel juhul ei pruugi tarbimiskohas olla tagatud kvaliteetne elekter. Väide, et kuna ei ole määratud liitumispunkti, siis ei ole elektrivõrk avalikes ülesannetes rajatud, on meelevaldne ja otsitud. 5) Seadus ei sätesta, millises vormis peab olema vastuväidete esitajale omavalitsuse seisukoht esitatud. Samuti ei eelda omavalitsuse seisukoha esitamine kinnisasja omanikule uute vastuväidete esitamiseks tähtaja määramist. Projekteeritava trassi asukoha kohta oli kinnistu omanik oma seisukoha vastuväidetes andnud. Kohila Vallavalitsus andis hinnangu esitatud vastuväidetele ja otsustas, et need ei ole põhjendatud. Oma seisukoha andis vald korralduse vormis ja sama korraldusega seati ka sundvaldus. Vastuväidete põhjalik kaalumine ja tagasilükkamine on nähtav korraldustest. Valla seisukoht saadeti kaebajale ettenähtud tähtaja jooksul. Alternatiivselt oleks võinud vald teha ka kaks erinevat dokumenti (seisukoht vastuväidete osas ja korraldus sundvalduse seadmiseks). 6) Ehitusalale jäävate maade omanike kooskõlastamise vajadust asendab sundvalduse seadmine, milles seisnebki sundvalduse seadmise mõte. 7) Omavalitsus ei pea kontrollima, millal on projekt koostatud, vaid kontrollib projekti vastavust projekteerimistingimustele. 14. Kolmas isik Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ palub jätta apellatsioonkaebused rahuldamata. Kolmas isik jäi oma halduskohtus esitatud seisukohtade juurde, lisades järgmist: 14

(18)3-09-304 1) Halduskohus kohaldas õigesti AÕS § 1581, mis on § 158 suhtes erinorm. Tehnorajatis kuulub Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le kuni liituja kinnistu piirini, samuti laienevad Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le ElTS § 65 lg-s 1 ja § 66 lg-s 1 sätestatud kohustused (võrguteenuse osutamise ja võrgu arenduskohustus). Seega ei saa Haaviku kinnistu omanik liitujana nõuda avalikes huvides rajatava tehnorajatise ehitamiseks AÕS § 158 alusel reaalservituuti ning Loigu kinnisasjale rajatava maakaabli puhul tuleb lähtuda AÕS §-st 1581. Ka Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-l ei ole võimalik nõuda AÕS § 158 alusel reaalservituudi seadmist, kuna ta ei ole valitseva kinnisasja omanik ega ole seetõttu õigustatud isikuks AÕS § 158 mõistes. 2) Kaebaja seob sundvalduse seadmise juurdepääsuga Haaviku kinnistule. Juurdepääsuõiguse ja tehnorajatise talumiskohustuseks sundvalduse seadmise puhul on tegemist erinevate õigustega – sundvalduse seadmine annab õiguse tehnorajatise rajamiseks ja aluse selle edaspidiseks talumiseks. Juurdepääsuga seonduv tuleb lahendada vastavalt AÕS §-le 156 Haaviku kinnisasja ja Loigu kinnisasja omanike vastavasisulise kokkuleppega ning nimetatud kokkulepe ei saa olla seotud avalikes huvides rajatava tehnovõrguga. 3) Kaebaja viidatud TsMS § 6181 viitab AÕS §-le 158, kuid vastavalt AÕS §-le 1581 tekib avalikes huvides rajatavate tehnovõrkude talumiskohustus sundvalduse seadmisega. Sundvalduse seab

§ 461

lg 3 kohaselt detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral kohalik omavalitsus üldplaneeringu alusel koostatud projekteerimistingimuste alusel. Seega ei ole viide TsMS peatükile 611 asjakohane. 4) Mälivere Veskiveski kinnisasja omanike menetlusse kaasamine ei ole vajalik, kuna tehnovõrgu talumise vaidlus ei puuduta neid. Mälivere Vesiveski kinnistule trassi rajamine on ebaotstarbekas tehnilistel ja majanduslikel kaalutlustel. Mälivere Vesiveski kinnistule tehnovõrku rajades tuleks masti nr 9 (Loigu kinnisasja pool asuv mast) kasutades langetada metsa, masti nr 10 ja 11 kasutades poolitaks aga liin kinnistut ning ei säiliks kinnisasja senine terviklikkus. Kaabelliini rajamine keset kinnistut põhjustaks olulisi piiranguid kinnistu kasutamisele mh tänu kaabelliini kaitsevööndile. Seega kaitsevööndist tulenevad piirangud kinnisasjale on ulatuslikumad maakaabelliini paiknemisel keset kinnisasja võrreldes liini paiknemisega kinnistu piiril. Kaabli asukoht kinnistu piiril võimaldab tehnorajatist edaspidi majandada ja hooldada viisil, mis ei ole kinnisasja omaniku suhtes niivõrd koormav ning ebamugavusi põhjustav kui liini paiknemisel keset kinnistut. Kaabli rajamine kinnistu piirile põhjustab vähem kitsendusi kui kaabli rajamine keset kinnistut, mistõttu Mälivere Vesiveski kinnistule tehnorajatise ehitamise tõttu satuksid nimetatud kinnistu omanikud halvemasse olukorda kui kaebaja tehnorajatise rajamisega tema kinnisasja piirile. 5) Projekteerimistingimusi kaebaja vaidlustanud ei ole, seega on nende puhul tegemist kehtiva haldusaktiga ning viide neile ei ole asjakohane. Ebaõige on kaebaja väide, et ta esitas vastuväited ka projekteerimistingimustele. Kaebaja on ise kinnitanud, et ta ei ole vaidlustanud korraldust, millega projekteerimistingimused kinnitati. 6) Liitumislepingu sõlmimine ja maakasutusõigus on erinevad asjad, mis ei ole omavahel seotud. Seetõttu ei saa ka käesoleva kaebuse esemeks olla liituja K. Olju ja võrguettevõtja vaheline liitumisleping, kuna nimetatud leping ei puuduta käesolevat vaidlust ning nimetatud lepingu osas ei ole kaebajal puutumust. 7) Sundvalduse seadmise õiguslik alus tuleneb AÕS §-st 1581,

§-dest 461 ja 463. Kuna Haaviku ja Loigu kinnistud asuvad hajaasustusega alal ning nende puhul ei ole tegemist PlanS mõistes detailplaneeringu koostamise kohustusega alaga, puudub seaduslik alus nõuda Haaviku kinnistu liitumiseks elektrivõrguga detailplaneeringu koostamist. Viited Kohila valla ehitusmää- 15

(18)3-09-304 rusele ei ole asjakohased. Detailplaneeringu kehtestamine või mittekehtestamine hajaasustusega alal ei ole seotud kaebuse esemega, kuna vaidlustatud on sundvalduse seadmine. 8) Riigikohtu 19.06.2001 määrusest nr 3-3-1-38-01 tulenevalt peab puudutatud isik seaduses sätestatud tähtaja jooksul selgusele jõudma, kas haldusakt rikub tema õigusi ja huve või mitte, kasutades selleks vajadusel professionaalselt erialast abi. Kaebaja peab oma väiteid tõendama ning käesoleval juhul ei ole kaebaja tõendanud, et Haaviku kinnistu liitumiseks esineb teisi tehniliselt ja majanduslikult otstarbekamaid lahendusi. Kaebaja ei ole tõendanud, et on olemas võimalus ehitada tehnorajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. 9) Kaebaja ei ole põhjendanud, miks on maakaabelliini rajamisel takistatud hoone rekonstrueerimine tulevikus. 10) Apellatsioonkaebuses on toodud uued väited niiske maa, põlistammede, vana kuklase pesa ja rändrahnude kohta. Neid väiteid halduskohtus ei esitatud ning puudub alus arvata, et tegemist on asjaoludega, mis said poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Seega tuleks need väited jätta tähelepanuta (TsMS § 633 lg 5).
  1. Kolmas isik K. Olju vaidles apellatsioonkaebustele vastu. 1) Kaebaja ei paista olevat senini aru saanud, et antud kohtuvaidlus käib elektripaigaldise, mitte tee üle. Tee küsimus lahendatakse eraldi kohtuvaidlusega, mis ei ole veel alanud. 2) Kaebaja ei ole põhjendanud, mis annab talle aluse arvata, et Haaviku kinnistu omaniku soov oma maatükile elektrit saada tähendab kogu piirkonna arendamist. Väide, et projekteerimistingimused peavad nägema ette kogu piirkonna, mitte üksnes Haaviku kinnisasja elektrivõrguga liitumise võimalused, on põhjendamatu, kuna avalduse elektrivõrguga liitumiseks on esitanud vaid Haaviku kinnistu omanik ning seega vajab projekteerimistingimusi vaid Haaviku kinnistu. 3) Kaebaja selgitus, et Loigu kinnistu puhul on tegemist madala maaga, kuhu ei pääse vihmasel perioodil autoga ligi, ei vasta tõele. K. Olju on piirkonda korduvalt külastanud ning ühelgi aastaajal ei ole olnud tee ligipääsmatu ilmaolude tõttu. Viide kuklasepesale ei tohiks olla antud asjas relevantne, kuna maakaabli panekul ei ole mingit põhjust seda sipelgapesa lõhkuda, sest see ei jää trassile, vaid sellest kõrvale. Kui peaks tekkima vajadus sipelgapesa teisaldada, siis on seda keskkonnaministri määrust järgides võimalik teha. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses toodud põhjendused ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid siinkohal korrata (HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist.
  3. Kaebajal on õigus, et nõusolekut tehnovõrgu ehitamiseks üle tema kinnisasja saab nõuda ka AÕS § 158 alusel. Samuti on kaebajal õigus, et algselt tugineski kaebaja naaber K.Olju sellele sättele, kui 2008 suvel kaebajaga elektriühenduse ja juurdepääsu osas läbirääkimisi alustas. Eeltoodu ei tähenda aga, et käesolevas asjas vaidlustatud menetluses poleks Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ taotlusel tohtinud sundvaldust määrata. AÕS § 1581 on just võrguettevõtja taotluse lahendamiseks õige alus ning

81 peatüki alusel läbiviidav menetlus haldusmenetlus, mis ei eelda tsiviilkohtumenetluses naaberkinnisasja omanike huvide väljaselgitamist. Otstarbekaima elektriga varustamise võimaluse peab välja selgitama haldusmenetlust läbi viiv kohalik omavalitsus ja Mälivere Vesiveski omanikke polnud selleks vaja kohtumenetlusse kaasata. 16

(18)3-09-304
  1. Mälivere Vesiveski kinnistu omanike plaan kinnistu kunagi jagada ei ole veel jõudnud etappi, mil sellega oleks saanud arvestada elektrivarustuse kavandamisel. Eelnimetatud kinnistu omanikud ei ole taotlenud liitumist elektrivõrguga, seega puudus alus menetluses ka selle kinnistu vajadustega arvestamiseks. On ilmne, et kinnistut läbiv maakaabel on iseenesest koormavam kui kinnistu piirile paigutatav maakaabel. Samuti muudab maakaabli paigutamise Mälivere Vesiveski kinnistule koormavaks metsa langetamise vajadus. Seega polnud Mälivere Vesiveski kinnistu omanikega läbirääkimiste alustamiseks ja nende menetlusse kaasamiseks vajadust, sest selletagi oli selge, et sellele kinnistule maakaabli paigutamist ei ole kinnistu omanikel kergem taluda kui kaebajal.
  2. Vastustaja ja Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ selgitustest nähtuvalt on nad kaalunud erinevaid võimalikke trassivalikuid ning leidnud, et tehniliselt ja majanduslikult kõige otstarbekam on trassi rajamine kaebajale kuuluvale kinnistule. Vastustaja ja Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ on oma väiteid põhjendanud ja näitlikustanud, mistõttu on kohtul võimalik kontrollida tehtud valiku õiguspärasust. Kaebaja vastuväited seevastu on jäänud paljasõnalisteks ja kontrollimatuteks, mistõttu ei ole kohtul võimalik neid arvestada. Kaebaja on esile toonud, et maakaabli paigaldamine takistab tal hoonete rekonstrueerimist, kuid ei ole täpsustanud, mis konkreetselt takistatud on. Maakaabli paiknemine antud kohas ehitustöid hoone juures ei takista ning hoone ei asu kaabli kaitsevööndis. Elektriohutusseaduse §-st 12, mis näeb ette piirangud elektripaigaldise kaitsevööndis, kaitsevööndi kõrval paikneva ehitise rekonstrueerimiseks kehtestatud piiranguid ei tulene. Kaebajal oli tulenevalt HKMS § 15 lg 3 esimesest lausest kohustus põhjendada oma väiteid vastavate tõenditega, paludes selleks vajaduse korral kohtu või pädeva õigusnõustaja abi.
  3. Asjakohased ei ole kaebaja viited K. Olju ja Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ vahel sõlmitud liitumislepingule. AÕS § 1581 ega

§-d 461 ja 463 ei sätesta sundvalduse seadmise tingimusena liitumislepingu olemasolu ega selle sõlmimise tingimusi. AÕS § 1581 lg 1 nimetab ainult tehnovõrgu või –rajatisega liituda soovivat isikut, kelle huvides hakatakse tehnovõrku või –rajatist teisele kinnisasjale ehitama. Käesoleval juhul ei mõjuta see leping kaebaja kinnistule sundvalduse seadmise õigust, mistõttu pole vaja hinnata selle lepingu tingimuste vastavust õigusnormidele. Vaidlust pole, et K. Olju soovib oma kinnistul elektrivõrguga liituda.

  1. Kaebaja väited, mis puudutavad juurdepääsuteed Aaviku kinnistule, ei ole käesolevas vaidluses asjakohased ega mõjuta selle lahendamist. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et vaidlusaluse tehnorajatise asukoht tingib ka juurdepääsutee asukoha.
  2. Ringkonnakohus ei pea määravaks asjaolu, et vaidlustatud korralduse andmise ajal sisaldas valla ehitusmäärus nõuet, et uute tehnovõrkude rajamiseks on detailplaneeringu koostamine kohustuslik. Põhjendatud on vastustaja seisukoht, et isegi kui lugeda sundvalduse seadmise korraldus andmise ajal õigusvastaseks haldusaktiks vastuolu tõttu ehitusmääruse p-ga 21.2.3, on nimetatud punkt käesolevaks ajaks kehtetuks tunnistatud, mistõttu samasisuline korraldus tuleks ikkagi välja anda. Riigikohtu halduskolleegium on otsuse nr 3-3-1-25-02 punktis 24 leidnud, et õigusi rikkuva ja õigusvastase haldusakti võib menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt jätta tühistamata juhul, kui pärast haldusakti tühistamist tuleks samasisuline akt igal juhul uuesti välja anda.
  3. Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ taotluse menetlemisel ei ole esinenud rikkumisi, mis võiksid kaasa tuua sundvalduse seadmise tühistamise. Sundvalduse seadmise taotluse esitamise aluseks olid varem haldusakti adressaadile väljastatud ja seega kehtivad projekteerimistingimused.

§ 463

lg 2 näeb ette, et peale võrguettevõtjalt sundvalduse seadmise taotluse saamist teatab vallavalitsus kinnistu omanikule projekteerimistingimuste väljastamisest, seega pole oluline, et tingimused varem kaebajale teatavaks oleksid tehtud – tingimuste vaidlustamine on võimalik ka paralleelselt sundvalduse seadmisega. Esitatud taotlus vastas seaduses sätestatud nõuetele. 17

(18)3-09-304

§ 463

lg 1 kohaselt peab taotlus sisaldama

§ 11

lõike 1 punktides 1–3 ja 7 sätestatut ning kinnitust, et taotleja kuulub asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 nimetatud isikute hulka.

§ 11

lg 1 viidatud punktide kohaselt tuleb taotluses märkida sundvõõrandamise taotleja nimi ning asukoht, sundvõõrandatava kinnisasja omaniku nimi ning elu- või asukoht, kinnisasja asukoht ja kinnistu number ning teave kinnisomandi kitsendustest ja nendega seotud omaniku kohustustest. Need andmed on taotluses (lk 18) olemas. Seadus ei nõua taotlejalt taotluse täiendavat põhjendamist. Taotluse lisaks oli tehnorajatise asendiplaan, mis piisava täpsusega näitas ära tehnorajatise paiknemise maastikul. Vastustaja ei esitanud oma põhjendusi vastuseks kaebaja vastuväidetele nagu

§ 463

lg 4 ette näeb, kuid kuna vastuväited ja põhjendused nendega mittearvestamiseks esitati sundvalduse seadmise korralduses, mille andmine niikuinii pidi vahetult järgnema vallavalitsuse vastusele, ei saanud põhjenduste selline kaebajale teatavaks tegemine mõjutada asja otsustamist.

  1. Korraldusega nr 77 välja antud ehitusloa õiguspärasust ei mõjuta asjaolu, et ehitusprojekt oli koostatud enne projekteerimistingimuste väljaandmist. EhS § 19 lg 1 p 2 järgi on projekteerimistingimused ehitusprojekti aluseks, kuid see ei tähenda, et ehitusprojekt ei tohiks olla koostatud enne projekteerimistingimuste väljastamist. EhS § 19 lg 3 kohaselt on projekteerimistingimused kohaliku omavalitsuse kinnitatud konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. Ehitusloa taotluse menetlemisel kontrollib kohalik omavalitsus, kas ehitusprojekt vastab väljastatud projekteerimistingimustele ning kui ei vasta, keeldub ehitusloa väljastamisest (EhS § 24 lg 1 p 1).
  2. Samuti ei muuda ehitusluba õigusvastaseks asjaolu, et kaebaja ei ole kooskõlastanud ehitusprojekti. EhS § 23 lg 5 kohaselt ei ole kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik, kui ehitusloa taotleja kasuks on seatud sundvaldus. Käesoleval juhul seadis vastustaja Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ kasuks Loigu kinnistule sundvalduse, seega puudus vajadus kooskõlastada ehitusprojekti kaebajaga.
  3. TsMS § 633 lg 5 sätestab, et kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid ja tõendeid, tuleb apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Käesoleval juhul ei esitanud kaebaja halduskohtule esitatud kaebustes väiteid Loigu kinnistu madala maa, seal asuvate põlistammede, kuklaste pesa ega rändrahnude kohta. Samuti ei ole ta põhjendanud, miks ta tõi nimetatud asjaolud välja alles apellatsioonimenetluses. Vastaspool ei ole nende väidete arvestamisega nõustunud. Nende väidete kinnituseks pole kohtule esitatud ka mingeid tõendeid. Seetõttu jätab ringkonnakohus nimetatud asjaolud apellatsioonkaebuse lahendamisel tähelepanuta.
  4. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ja kolmandad isikud ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Silvia Truman Virgo Saarmets Viive Ligi 18

(18)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.