, kehtinud kuni 01. juulini 2010) § 53 lg-te 1 ja 3 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Juulini 2010.a. kehtinud
lg 2 kohaselt seatakse eestkoste lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud.
lg 3 järgi võidakse eestkoste seada lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.
lg 1 järgi eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja ja lg 5 kohaselt kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid eestkosteasutus. Uue
(kehtib alates 01. juulist 2010) § 215 alusel alates käesoleva seaduse jõustumisest kohaldatakse alaealiste üle seatud eestkoste teostamisele käesoleva perekonnaseaduse sätteid. Varem kehtinud seaduse alusel määratud eestkostjad jäävad edasi eestkostjateks. Kohus tuvastas, et K Z ja V Z ei ole eestkostjat kohtu poolt määratud. Seega ei ole uue
järgi Sillamäe linnal kui laste eestkosteasutusel perekonnaseadusest tulenevalt õigust täita eestkostja ülesandeid ja esindada laste huve.
lg 1 alusel kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja.
lg 1 järgi kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus, kui eestkoste seadmise eeldused on täidetud. Eestkostja ülesannete täitmisel on valla- või linnavalitsusel käesolevast seadusest tulenevad eestkostja õigused ja kohustused. Tartu Ringkonnakohtu 22. veebruari 2010 määrusega võttis kohus laste emalt V Z lapsed ära ilma vanema õiguste äravõtmiseta. See tähendab, et laste vanemal V Z on laste suhtes hooldusõigus. Kui vanemal on hooldusõigus, on tal ka esindusõigus ning ei ole alust uue perekonnaseaduse järgi eestkostja määramiseks. Seega ei saa antud juhul Sillamäe Linnavalitsus täita eestkostja ülesandeid ning Linnavalitsusel puudub laste esindusõigus. Kuna Sillamäe Linnavalitsus ei ole laste esindaja, ei saa tema ka laste nimel hagiavaldusega kohtusse pöörduda. Eeltoodu alusel jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 426 lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 168 lg 2 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.