← Eesti

2-10-25594/22

Obsah (8)§ 100§ 70§ 97§ 99§ 101§ 61§ 108§ 163

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-10-25594 22. märtsil 2011, Narva kohtumaja Kohtuasi Tsiviilasja hind Men

§ 100lg 4).

  1. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele tagatiseta. MENETLUSKULUDE JAOTUS
  2. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-25594 jätta poolte endi kanda.
  3. Vabastada kostjat menetluskulude riigilõivu näol riigituludesse kohustusest. tasumise EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Tsiviilasi nr 2-10-25594 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 28.05.2010 esitatud hagiavalduse kohaselt pooled abielus ei olnud, kuid neil olid lähedased suhted alates 15.11.2003.a kuni 18.09.2004.a. Kooselust pooltel on üks laps, tütar M K, sündinud XXX, ik XXX. Pärast lapse sündimist hageja teatas sellest kostjale ja tegi ettepaneku vormistada lapse sünnitunnistus kostja osavõtul. Kostja keeldus Perekonnaseisuosakonda minemisest aga oma isadust ei eitanud. Kuna pooled ei olnud omavahel abielus ja lapse põlvnemist kostjast ei ole võimalik kindlaks teha kostja takistuse tõttu, on hageja sunnitud tütre kostjast põlvnemist tuvastama kohtus. Hageja elab koos tütrega aadressil XXX, Narvas, ja lapse eest hoolitsemine lasub hagejal. Oma lapse ülalpidamiskohustust kostja täies ulatuses ei ole täitnud. Kostja maksis hagejale poolte lapse ülalpidamiseks 1000 krooni kuus alates 2007.a jaanuarist kuni 2010.a maini. Hageja töötab OÜ Blizzard, müüja-kassapidajana ja tema sissetuleku kuus moodustavad kuupalk summas 4350 krooni ja pensioniameti poolt määratud lapsetoetus summas 300 krooni ning üksikvanematoetus summas 300 krooni. Kostja töötab Vaskit Narva OÜ-s autojuhina ja peab oma FIE. Täpsed andmed kostja tuludest on hagejale teadmata. Kostja varalist seisundit iseloomustab ka auto mis on tema omandis. Elatise pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kostja ei maksa. Selles ulatuses ei täita kostja tütre sündimisest oma kohustusi poolte lapse ülalpidamisel.

§ 70

lg 2 alusel võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Arvestades poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi, hageja leiab, et kostja on võimeline maksma tütrele elatisraha summas 2 175 krooni kuus, s.o. pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna hageja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu riigilõivu summas 5000 krooni käesolevas asjas täies ulatuses tasuda ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (kuna hageja on täiesti kindel ja teadlik, et peale kostja ei saa keegi olla tema tütre isa, ka maksis kostja kuni 21.05.2010 elatisena tütre ülalpidamiseks igakuiselt 1000 krooni), taotleb hageja vabastada tema riigilõivu summas 5000 krooni tasumisest. Ülaltoodu alusel palutakse vabastada hageja riigilõivu summas 5000 krooni tasumisest; tuvastada, et tütar M K, sündinud XXX, ik XXX, põlvneb kostjast - J K, isikukood XXX; välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuiselt alates 01.06.2010 elatis tütre M K, sündinud XXX, ik 2

(8)Tsiviilasi nr 2-10-25594 XXX, ülalpidamiseks 2 175 krooni kuni lapse täisealisuseni või poolte varalise seisundi muutumiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja kasuks 2400 krooni õigusabikulusid. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 21.06.2010 määrusega, mis jõustus 15.09.2010, hagejat vabastati riigilõivu summas 5 000 krooni tasumisest hagi esitamisel. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Hagi on esitatud põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. TsMS § 129 lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja soovib tuvastada lapse põlvnemise kostjast. Vastavalt TsMS § tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 1 595 eurot. Hageja palub samuti mõista kostjalt välja elatis ühele lapsele summas 2 175 krooni ehk 139,01 eurot, seega selle nõue hagihind moodustab 1 251,09 eurot (139,01 eurot * 9 kuud). Lähtudes ülaltoodust antud asja hind on 11 259,81 eurot (1 251,09 eurot + 1 595 eurot). KOSTJA VASTUVÄITED Hagi vastuse kohaselt (tl 32-33) kostja haginõudeid tunnistab osaliselt. Kostja leiab, et hagiavalduses on haginõuded vääralt esitatud. Hageja on märkinud, et alates 2009.aasta jaanuarist kuni 2010.aasta mai kuuni maksis kostja vabatahtlikult elatist lapse ülalpidamiseks 1000.- krooni kuus igakuiselt. Antud juhul peab haginõue olema elatise suurendamise nõudes aga mitte nende väljamõistmise nõudes. Peale selle, makstes lapsele elatist, kostja faktiliselt võttis tema kostjast põlvnemise omaks. Seoses sellega on hageja lapse põlvnemise tuvastamise nõue alusetu. Vastavalt hagiavalduse esitamise momendil kehtivale Perekonnaseaduse § 61 lg 2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja poolt märgitud andmed kostaja töökoha kohta ei ole õiged. Kostja ei ole kunagi Vaskit Narva OÜ-s töötanud. 3
(8)Tsiviilasi nr 2-10-25594 Kostja on registreeritud Maksu- ja Tolliametis füüsilisest isikust ettevõtjana 04.01.2006 ja tema tegevus oli peatatud
  1. veebruarist 2009.a kuni
  2. jaanuarini 2011 .a. Seoses sellega ei oma ta mitte mingisugust sissetulekut. Kostja abielu on lahutatud. Kostja endine abikaasa on samuti registreeritud Maksu- ja Tolliametis füüsilisest isikust ettevõtjana ja tema sissetulek
  3. aastal oli 26895 krooni. Kostjal on abielust kaks last - tütar J K, sündinud XXX, kes käesoleval ajal jätkab õppimist Pähklimäe Gümnaasiumi 12 klassis ja tütar A K, sündinud XXX, keda kostja on samuti kohustatud üleval pidama. Tütarde Julia ja A K ülalpidamiseks maksab kostja samuti igakuiselt igaühele 1000.- krooni. Sellisel moel on kostja varaline seisund oluliselt halvem hageja varalisest seisundist. Kostja leiab, et elatise väljamõistmise korral hageja poolt märgitud suuruses jäävad kostja abielust põlvnevad lapsed vähem kindlustatuks kui hageja laps. Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
  4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja leiab, et poolte varalise seisu ja kostjal veel kahe tema ülalpidamisel lapse olemasolu arvestamisel, ei ole kostjal mitte mingisugust võimalust maksta elatist hageja poolt näidatud suuruses. Kostja on nõus elatist maksma suuruses 1300.- krooni igakuiselt. Kostja pakkus oma esindaja vahendusel hagejale lõpetada asi kompromissiga, millest hageja keeldus. Ülaltoodu alusel kostja palub jätta lapse kostjast põlvnemise tuvastamise haginõuded rahuldamata; mõista kostjalt J K välja lapse M K ülalpidamiseks elatis suuruses 1300.- krooni igakuiselt; jätta kohtukulud poolte endi kanda. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Vastavalt hageja arvamusele hagi vastuse kohta (tl 40-41) kostja väide selle kohta, et tuleb jätta lapse kostjast põlvnemise tuvastamise haginõuded rahuldamata on ebaselge, kuna vastuse tekstist selgub, et kostja tunnistab, et ta on lapse M K isa. See, et kostja suuliselt tunnistab oma isadust, ei muuta automaatselt lapse sünniakti andmeid. Kostja kunagi ei pöördunud hagejale ettepanekuga esitada perekonnaseisu ameti ühisavalduse lapse sünniakti muutmiseks isa osas; kostja kunagi ei pöördunud kohtusse avaldusega oma isaduse tuvastamiseks. Järelikult, kostja palve jätta haginõude lapse põlvnemise tuvastamise osas rahuldamata on absurdne ning vastuoluline. Hageja leiab, et see haginõue kuulub rahuldamisele hagi õigeksvõtmisega. Mis puutub elatise suurust, siis hageja jäi oma nõude juurde välja mõista kostjalt elatised miinimumsuuruses, so 2175 krooni kuus. Kostja on töövõimeline, sportlane. See fakt, et ta ei tööta, tunnistab tema soovist hoiduda oma ülalpidamiskohustusest oma laste suhtes. Kui kostjal on kolm last, siis ta peab otsima täiendavaid võimalusi, et teenida raha iseenda ja oma laste ülalpidamiseks, kuna ülalpidamiskohustus laste suhtes on aktiivne kohustus. 4
(8)Tsiviilasi nr 2-10-25594 Nendel asjaoludel, kui hageja töötab miinimumtöötasuga, kuid kostja pikaajaliselt ei tööta üldse ega soovi töötada, on äärmiselt küüniline kostja väide, et „kostja varaline seisund oluliselt halvem hageja varalisest seisundist“. See, et kostja tasus tütre ülalpidamiseks 1000 krooni kuus ei tähenda, et hageja peab esitama hagi „elatise suurendamise nõudes“, kuna see summa ei ole määratud kohtu poolt. Samuti on üldteada, et 1000 krooni kuus on ebapiisav summa lapse ülalpidamiseks. Hagejale ei ole saabunud mingit kompromissiettepanekut, mida mainib kostja. MENETLUSE LÕPETAMINE PÕLVNEMISE TUVASTAMISE NÕUDE OSAS Hageja esitas 23. detsembril 2010 tsiviilasjas nr 2-10-25594 taotluse menetluse lõpetamiseks põlvnemise tuvastamise nõude osas. Hageja on koos hagist loobumise taotlusega esitanud tõendi lapse sünni kohta (tl 50). Sünnitõendi nr 4-2010/3157 järgi lapse M K vanemateks on hageja I K ja kostja Y K. Pooled on lapse isast põlvnemise kohtuväliselt kindlaks määranud, 22.12.2010.a kanti kostja lapse sünniakti isana. Hageja on selles osas hagist loobunud ja palunud lõpetada menetlus selles osas. Viru Maakohtu 01.02.2011 määrusega, mis jõustus 15.03.2011 (tl 51-52), lõpetati tsiviilasjas 210-25594, I K hagis Y K vastu lapse põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes, menetlus lapse põlvnemise tuvastamise nõude osas, menetlus jätkus elatise nõudes. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja nõudis elatist summas 139,01 eurot, lisada sellele tulumaks ja mõista välja alates 01.06.2009, seega tagasiulatuvalt. Kostja nõustus tasuma elatist summas 1000 krooni alates hagi esitamisest. Kostja väitis, et saab palgana 6000 krooni kuus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud asjaolu, et pooltel XXX on sündinud ühine laps – tütar M K. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud 22.12.2010 sünnitõendiga nr 4-2010/3157 (tl 50). 01.07.2010.a jõustunud perekonnaseaduse (

) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega kuulub kohaldamisele 01. juulil 2010 jõustunud perekonnaseadus, kuid asjaoludele ja toimingutele - kuni 30. juunini 2010 kehtinud seadus. 5

(8)Tsiviilasi nr 2-10-25594 Kuna hagiavaldus oli esitatud enne uue

jõustumist, kohaldatakse menetlusele vana

(kehtis kuni 01.07.2010.a). Vana

järgi esitas hagi kohtusse õigustatud isiku (alaealise lapse) nimel tema vanem (hageja). Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Perekonnaseaduse (

) § 96, mille kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt

§ 97p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Tulenevalt

§ 99

lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni ehk 278,01 eurot, pool sellest moodustab 2 175 krooni ehk 139,01 eurot.

§ 100

lg 1 esimese lause kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 (edaspidi RKTKo) leidnud, et

§ 61

lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kuna hageja nõuab elatist summas, mis ei ületa seaduses ettenähtud miinimummäära, ei pea ta dokumentaalselt tõendama lapse vajaduste suurust. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Laps elab koos hagejaga. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarveteja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Kohus peab elatise suuruse määramisel arvestama peale lapse vajadust ka poolte varalist seisundit. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek : (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Kostja väidab, et tema palk moodustab 6000 krooni kuus, mis teeb 383,50 eurot. Kostja poolt esitatud dokumentidega on tõendamist leidnud, et temal on veel kaks last: tütar Julia, sünd 16.05.1992, kes õpib 2010/2011 õppeaastal 12. klassis (tl 34) ja tütar Aleksandra (tl 33b). 6

(8)Tsiviilasi nr 2-10-25594 Kuna kostja vanem tütar Julia on täisealine ja peaaegu lõpetas keskkooli ning edaspidi kostjal ei ole kohustust teda ülal pidada, ei arvesta kohus Juliat kostja ülalpidamisvõime arvutamisel. Samuti ei arvesta kohus kostja elukaaslase lapse, kuna kostjal ei ole kohustust tema ülalpidamiseks. Seega kostja ülalpidamisvõime on: 127,83 eurot /383,50 eurot : 3 (kostja ja tema 2 ülalpeetavat (tütred A K ja M K))/. Arvestades, et kostja ülalpidamisvõime on praktiliselt võrdne seadusega ettenähtud elatise miinimummääraga ja et kostja on töövõimeline inimene, kes on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, leiab kohus põhjendatuks mõista elatis summas 139,01 eurot ning arvab, et elatise väljamõistmine selles suuruses ei osuta kostja teiste laste varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna kostja ei osale oma lapse ülalpidamisel, rikub ta oma kohustusi ja hageja nõue elatise väljamõistmisest on põhjendatud. Hageja nõuab mõista elatist tagasiulatuvalt, nimelt alates 01. juunist 2009.a. Kostja sellega ei ole nõus. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud hageja nõue mõista elatis välja tagasiulatuvalt, sest nimetatud nõude eelduseks on kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju olemasolu. Kahju tekkimist hageja ei tõendanud. Kohus leiab samuti, et kuna laps vajab ülalpidamist iga päev, siis pidi elatise nõude esitamiseks õigustatud vanem esitama elatise nõuded ülalpidamiskohustust rikkunud vanema vastu selle õiguse tekkimisest alates. Elatise tagasiulatuval väljamõistmisel tuleb arvestada ka seda, et

§ 108

kohaldamisel tuleks vältida kohustatud vanema asetamist raskesse majanduslikku olukorda. Samuti hageja palus lisada elatisele tulumaksu. Kohus leiab, et see hageja nõue ei kuulu rahuldamisele, kuna ei tulene seadusest. Alates 01.01.2011 kehtima hakanud Tulumaksuseaduse § 19 lg-st 3 tuleneb, et tulumaksuga ei maksustata elatist ega elatisabi seaduse alusel saadud elatisabi. Kuna kohus mõistis elatis hageja poolt nõutud summas, kuid alates hagi esitamisest ja ei lisanud tulumaksu, rahuldab kohus hagi osaliselt. MENETLUSKULUD TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 21.06.2010 määrusega, mis jõustus 15.09.2010, hagejat vabastati riigilõivu summas 5 000 krooni tasumisest hagi esitamisel. 7

(8)Tsiviilasi nr 2-10-25594 TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Sama paragrahvi lg-st 7 tuleneb, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et kostja võttis hagi põlvnemise tuvastamise osas kohe õigeks ning et kostjal on 2 ülalpeetavat ja tekkis elatise võlgnevus, leiab kohus õiglaseks vabastada kostjat menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.