Obsah (8)

§ 317§ 407§ 444§ 468§ 367§ 173§ 162§ 1741

2-10-45024 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 08.03.2011. a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviil

) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik AS SEB Pank esitas 17.09.2010.a Harju Maakohtule hagiavalduse Mxxxx Kxxxxx vastu 121 082,19 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Võlgnevusest moodustab 91 944,29 krooni tagastamata põhiosa, 14 431,53 krooni tasumata intress ja 14 706,37 krooni hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa viivis. 12.10.2010.a määrusega Harju Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest ning saatis tsiviilasja kohtualluvusel Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt

§-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Hagiavalduses märgitud aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx saadetud hagimaterjalid tagastati märkega „puudub firma nimi“. Kostja registreeritud elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxx saadetud materjalid tagastati märkega „ei ela antud aadressil“. 22.12.2010.a esitas hageja esindaja kohtule taotluse menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks. Kohus rahuldas hageja taotluse ja otsustas 27.12.2010.a määrusega toimetada kostjale hagimaterjalid kätte avalikult vastava teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja andis vastamiseks tähtaja 20 päeva teate kättetoimetamisest alates. Teade avaldati 27.12.2010.a.

§ 317lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 26.

jaanuaril 2011.a. Kostjat hoiatati

§ 407võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.

Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kuna kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastanud. Kohtu põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagiavalduse kohaselt on kostja sõlminud hagejaga 07.06.2007.a laenulepingu nr L

1. Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud kokkulepitud tagasimakseid nõuetekohaselt. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et 2-10-45024 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on laenulepingus kokku leppinud viivisemääras 16 % krediidisummalt ühe aasta kohta (0,044 % päevas). Hageja on arvestanud viivist hagiavalduse esitamise seisuga 14 706,37 krooni. Alates 17.09.
2. a kuni põhinõude täitmiseni taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest.

§ 367

näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodi 17.09.2010-08.03.2011 viiviste suuruseks 6998,79 krooni (põhivõlg 91 944,29 krooni x 0,044 % x 173 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 kohaselt Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro = 15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 näeb ette, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta

§ 162

lg 1 alusel kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivud kokku summas 10 100 krooni, millest 10 000 krooni on tasutud hagi esitamisel ja 100 krooni väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu hüvitamiseks on põhjendatud ja hageja poolt tasutud riigilõivud summas 10 100 krooni, millele vastab 645,51 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maimu Laumets Kohtunik