← Eesti

3-09-1540/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. märts 2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-1540 Haldusasi J. V. kaebus Maksu- ja Tolliameti 18. juuni 2009. a käskkirja nr 714-k tühistamiseks ja kaebaja teenistusse ennistamiseks ning teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 23. oktoobri 2009. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus J. V. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja: J. V. Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet RESOLUTSIOON Jätta J. V. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23. oktoobri 2009. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. J. V. töötas alates 10.09.2008 Maksu- ja Tolliameti (MTA) Põhja maksu- ja tollikeskuse tollikorralduse osakonna liikuvkontrollitalituse (PMTK TKO LKT) vaneminspektori ametikohal. MTA peadirektori 18.06.2009 käskkirjaga nr 714-K karistati PMTK TKO LKT vaneminspektor J. V. distsiplinaarkorras avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 85 lg 1 p 5 ja § 118 lg-te 1 ja 2 alusel teenistusest vabastamisega arvates 25.06.2009. Käskkirja kohaselt teostasid PMTK TKO LKT ametnikud, sh J. V., perioodil 01.04.2009-06.04.2009 AS Remedia maksukohustuslase kohustuste täitmise kontrolli ettevõttes kohapeal ja tuvastasid mitmeid rikkumisi. J. V. vahendusel said AS Remedia juhatuse liikmetele Vladimir Feldmanile ja Igor Zavizionile teatavaks kontrollitava ettevõtja vead alkoholi käitlemisel. Käskkirjas märgitu 3-09-1540 kohaselt J. V., ostes tema poolt parasjagu kontrollitava ettevõtte juhatuse liikmelt soodushinnaga viina, eiras avaliku teenistuse eetikakoodeksit ja MTA ametniku eetilise käitumise aluste nõudeid ning pani toime vääritu teo ATS § 84 lg 3 järgi. 2. J. V. esitas 15.07.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles MTA 18.06.2009 käskkirja nr 714-k tühistamist, kaebaja teenistusse ennistamist ning teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist. Kaebust põhjendati järgmiselt:

  1. a)distsiplinaarmenetluse käigus tegi MTA vigu, mis tingisid eksliku järelduse ja kaebaja ebaõige ametist vabastamise. Uurimisosakonna 01.06.2009 ettekandes nr 11.1-4/78 (tl 34) märgitud asjaolu, mille kohaselt viibis J. V. isiklikult AS Remedia tehases kontrollreidi ajal, ei vasta tõele. Kaebaja ei võtnud osa kontrollkäigust AS Remedia ja ei valda selle kontrollkäiguga seotud informatsiooni;
  2. b)ei vasta tõele V. Feldmani ülekuulamisprotokollis märgitu, et J. V. edastas V. Feldmanile informatsiooni AS Remedia kohta, et tuleb teha täiendavaid väljaminekuid, osta seadmeid jne, kuna MTA kui kontrolliorgan saab ainult kontrollida seaduse täitmist. Ülekuulamisprotokollist nähtuvalt vastas J. V. V. Feldmani küsimusele olukorrast AS-s Remedia ja OÜ-s Offex Groupp, et kui lõpeb kontroll, tuleb ka ametlik ettekirjutus. MTA loogika järgi võib ka Stockmannis „Hullude Päevade“ ajal ostetud soodsama hinnaga viin olla aluseks distsiplinaarmenetluseks, kuna Stockmanni võib seostada AS-ga Remedia, ASga Liviko ja AS-ga Onistar põhjusel, et ettevõte müüb nende äriühingute toodangut;
  3. c)vastavalt äriregistri B-kaardi väljatrükile sai V. Feldman AS Remedia juhatuse liikmeks alles 15.05.2009. Kaebaja sai teada, et V. Feldman on juhatuse liige alles distsiplinaarmenetluse käigus;
  4. d)kaebaja ei ole soetanud AS-lt Remedia ega tema juhatuse liikmetelt viina allahindlusega ega täishinnaga. Kaebaja pidas odavama ostmise all silmas kauba soetamist omahinnaga, ilma kaupluse lisahindluseta. MTA ei saanud 18.06.2009 otsuse tegemisel tugineda 08.09.2009 tunnistaja täiendava ülekuulamise protokollile, kuna väärteoasja arutamine toimub ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses;
  5. e)kaebajale ei ole teenistuses viibimise ajal kordagi distsiplinaarkaristust määratud, talle ei ole tehtud märkusi ja osakonnajuhataja antud iseloomustuse põhjal võib järeldada, et tegemist on hea teenistujaga;
  6. f)MTA esitatud tõend J. V. ametipalga kohta ei ole õige. 3. MTA palus kirjalikus vastuses jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel:
  7. a)01.06.2009 ettekandes ei ole märgitud, et kaebaja teostas 09.02.2009 AS Remedia tehases kontrolli, vaid et kaebaja viibis nimetatud kuupäeval kontrollreidi teostamise ajal AS Remedia tehases. Kontrollreidi teostamine AS-s Remedia ei samastu kontrollreidi teostamise ajal AS Remedia tehases viibimise asjaoluga;
  8. b)kaebaja 16.06.2009 seletuskirja kohaselt pöördus ta V. Feldmani poole sooviga osta soodsamalt viina ja 04.04.2009 ta viina (6 pudelit igaüks 0,7
  9. l)ostiski. Distsiplinaarmenetluse käigus leidis tõendamist, et alkoholi soetamise ajal pidi J. V. olema teadlik V. Feldmani seotusest AS-ga Remedia, kuna V. Feldman oli eelnevalt pöördunud kaebaja poole AS Remedia kohta informatsiooni saamiseks. Nimetatud asjaolule on viidanud kaebuse esitaja oma 16.06.2009 seletuskirjas ning seda on kinnitanud ka V. Feldman 17.06.2009 tunnistajana ülekuulamise protokollis;
  10. c)tunnistaja täiendava ülekuulamise protokollist 08.09.2009 nähtub, et V. Feldman on oma huvi AS Remedia vastu põhjendanud asjaoluga, et tal olid pooleli projektid AS-ga Remedia ning kuna MTA oli AS-le Remedia teinud mitmeid ettekirjutusi, oli ta mures oma lepingute täitmise pärast. Samuti on V. Feldman nimetatud protokollis täpsustanud, et AS Remedia tootis talle alkoholi, mida V. Feldman käis AS-s Remedia kontrollimas ja mida ta vahendas oma klientidele Lätti ja Leetu. V. Feldman on kõnealuses protokollis kinnitanud, et ta informeeris eelnevalt enda kohtumisest J. V. ka AS Remedia nõukogu liiget I. Zavizioni. Ülalmärgitud protokollis toodud faktid kinnitavad distsiplinaarmenetluse 2

(6)3-09-1540 läbiviimise tulemusena ilmnenud asjaolusid, sealhulgas V. Feldmani seotust AS-ga Remedia ning asjaolu, et kaebuse esitaja oli kõnealusest seotusest teadlik V. Feldmanilt alkoholi soodushinnaga ostmise ajal. Asjaolu, et kaebuse esitaja poolt V. Feldmanilt alkoholi soodushinnaga ostmise ajal ei olnud viimane veel AS Remedia juhatuse liige, vaid sai selleks äriregistrisse tehtud kande kohaselt 15.05.2009, ei oma käesolevas asjas sisulist tähendust;
  1. g)väide V. Feldmani 17.06.2009 tunnistaja ülekuulamisprotokollis märgitud ütluste tõele mittevastavusest on paljasõnaline;
  2. h)vastustaja ei ole V. Feldmani ja AS Remedia seotust tõendanud alkoholi pakkumise asjaoluga, vaid on nii käskkirjas kui ka kohtule esitatud seletuses märkinud, et oluline on asjaolu, et J. V. ostis soodushinnaga alkoholi AS-ga Remedia seotud isikult V. Feldmanilt ajal, mil ta teostas nimetatud äriühingus MTA ametnikuna kontrolli;
  3. d)MTA kvalifitseeris J. V. käitumise vääritu teona, kuna kaebaja seadis oma tegevusega kahtluse alla MTA ametniku erapooletuse ja objektiivsuse AS Remedia kontrolli läbiviimisel. Kuna kaebaja puhul on tegemist isikuga, kelle teenistusülesandeks on nõuda seaduskuulekat käitumist teistelt isikutelt, peab ta avaliku teenistuse eetilistest alustest tulenevalt eelkõige ise hoiduma vääritute tegude toimepanemisest, et mitte diskrediteerida ametiasutust ega avalikku võimu, kõigutades isikute usaldust avaliku võimu vastu. Määratud distsiplinaarkaristus on proportsionaalne distsiplinaarsüüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ja kaebuse esitaja käitumisega. MTA peadirektor on distsiplinaarkaristuse määramisel teostanud kaalutlusõigust kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga 4;
  4. e)võttes arvesse kaebaja poolt toime pandud vääritut tegu, ei ole MTA-l edaspidi võimalik anda J. V. tema ametijuhendis märgitud teenistusülesandeid. Teenistus maksuhalduri juures seab ametniku käitumisele kõrgendatud nõuded;
  5. f)Riigikohus on mitmetes oma lahendites (3-3-1-41-99, 3-3-1-35-99, 3-3-1-26-97) asunud seisukohale, et teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmisel tuleb lähtuda ebaseaduslikult vabastatud ametniku ametipalgast. ATS § 81 lg 1 kohaselt tuleb teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu arvutamisel võtta arvesse lisaks ametipalgale ka selle diferentseering ning seaduses ettenähtud lisatasu. J. V. ametipalk teenistusest vabastamise seisuga oli 7668 krooni ja tal ei olnud õigust seaduses ettenähtud lisatasudele. 4. Tallinna Halduskohtu 23.10.2009 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse motiivid olid järgmised:
  6. a)kaebajat oli teavitatud õigeaegselt asjaoludest, mis tingisid tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise ning talle oli tagatud selles menetluses ärakuulamisõiguse realiseerimine. Menetluses on võetud tunnistaja ütlused ka V. Feldmanilt ning kogutud on muid asjassepuutuvaid tõendeid (äriregistri väljavõtted, PMTK TKO LKT juhtivinspektor Enn Hõbemäe selgitused jms). Seega viidi distsiplinaarmenetlus läbi õiguspäraselt, arvestades kaebaja õigusi ja huve. Distsiplinaarmenetlus on viidud lõpule ning käskkiri nr 714-K on antud töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 6 lg-s 1 sätestatud tähtajal. Vaidlustatud käskkirja on andnud selleks pädev ametiisik, käskkiri vastab üldistele ja sellesisulistele haldusaktidele esitatavatele spetsiifilistele sisu- ja vorminõuetele, sh on esitatud kaalutlused karistusliigi valikul. Seega on tegemist formaalselt õiguspärase menetluse ja haldusaktiga;
  7. b)J. V. ei ole eitanud asjaolu, et ta ostis tema poolt kontrollitava ettevõtte juhatuse liikmelt viina nn tehasehinnaga ehk odavamalt, kui oleks selle saanud poest ametlikult ostes. Ehkki V. Feldman ei olnud alkoholi müümise hetkel AS Remedia juhatuse liige, oli ta siiski aktsiaseltsiga seotud ja kaebaja oli sellest teadlik. Seega ei tee ebatäpsus distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas seda õigusvastaseks:
  8. c)tõendatud on, et viina ostmise tehing jääb perioodi 01.04.2009-06.04.2009, mil PMTK TKO LKT ametnikud teostasid maksukohustuslase kohustuste täitmise kontrolli, mille kohta J. 3
(6)3-09-1540 V. jagas ka V. Feldmanile informatsiooni. Sellest tulenevalt on õiguspärane kaebaja käitumise kvalifitseerimine vääritu teona;
  1. d)J. V. vaidlustatud käskkirjas kirjeldatud tegevus on vastuolus nii eetikakoodeksi p-ga 13 ja MTA ametniku eetilise käitumise aluste p-ga 3.4 kui ka MTA-s omaks võetud väärtushoiakutega ning diskrediteerib sellisena ametnikku ja ametiasutust, sealhulgas nõrgestab ametiasutuse usaldusväärsust. J. V. 08.10.2009 kohtule esitatud täiendavate seisukohtade osas on MTA esitanud asjakohased ja õiged selgitused ning vastuväited, millega kohus nõustub;
  2. e)vaidlustatud käskkirjas märgitust nähtuvalt on MTA distsiplinaarkaristuse määramisel rakendanud administratsioonile antud kaalutlusõigust, kus igakülgselt on hinnatud distsiplinaarmenetluse käigus kogutud materjale ja tema varasemaid teenistusülesannete täitmisi. Maksuhalduri ees seisvate ülesannete iseloomu tõttu on õigustatud, et oma rolli tõttu ühiskonnas peavad MTA teenistuses olevad ametnikud olema tavakodanikest enam võimelised aru saama oma tegevuse või tegevusetuse laadist, tähendusest ja võimalikest tagajärgedest. J. V. ei ole küll distsiplinaarkorras varem karistatud, kuid see ei ole antud juhul ka oluline, kuna ATS lubab vääritu teo eest ametniku vabastada ka siis, kui tal ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust. Karistus on proportsionaalne J. V. süüteoga. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 5. J. V. apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellandi väited on järgmised:
  3. a)halduskohus ei saatnud kaebajale MTA täiendavaid seisukohti ja ei andnud sellega võimalust esitada vastuväiteid. Sellega rikuti kohtumenetluse norme. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendites ja kriminaalmenetluse seadustikus on järjekindlalt väljendatud põhimõtet, mille kohaselt „tuleb kõiki tõendeid kohtus otseselt kontrollida“. MTA täiendav vastus sisaldas olulisi vastuolusid ja võis mõjutada kohut;
  4. b)ei vasta tõele, et J. V. viibis 09.02.2009 AS Remedia tehases. MTA ei esitanud kohtule kontrollkäigu kohta vaatluse protokolli ega kontrollakti. J. V. ei ole viibinud AS Remedia tehases ja temal puudus informatsioon selle ettevõtja kontrolli kohta;
  5. c)ei vasta tõele, et kaebaja vahendusel said AS Remedia juhatuse liikmele V. Feldmanile ja AS Remedia nõukogu liikmele Igor Zavizionile teatavaks AS Remedia vead alkoholi käitlemisel;
  6. d)AS Remedia kontrollimise ajaks oli 01.04.2009-06.04.2009. AS Remedia nõukogu liikmega ei olnud võimalik V. Feldmanil ühendust võtta, kuna I. Zavizion viibis vahi all. V. Feldman ei olnud 01.04.2009-06.04.2009 AS Remedia juhatuse liige;
  7. e)eeltoodust järeldub, et kaebaja ei ole edastanud informatsiooni AS Remedia kontrollist, mida teostas MTA, ega ei ole ostnud soodushinnaga alkoholi AS Remedia juhatuse liikmelt ajal, mil apellant teostas nimetatud äriühingus MTA ametnikuna kontrolli. Seetõttu ei ole kaebaja pannud oma käitumisega toime vääritut tegu ning kaebajale määratud distsiplinaarkaristus ei ole õiguspärane. 6. MTA vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Vastuväited apellatsioonkaebusele on järgmised:
  8. a)arusaamatuks jääb, millist konkreetset kohtumenetluse normi on halduskohus otsuse tegemisel rikkunud. HKMS ega TsMS ei sätesta halduskohtu kohustust vastustaja poolt kohtule esitatud materjalide kaebajale saatmiseks. J. V. pidi ise kandma hoolt vastustaja poolt kohtu määratud tähtaja jooksul esitatud täiendavate selgituste kohta teabe saamiseks. Apellandi AS Remedia tehases 09.02.2009 viibimise teave sisaldus juba 28.09.2009 halduskohtule esitatud selgitusele lisatud ettekandes. J. V. 09.02.2009 tehases viibimise asjaolu ei omanud distsiplinaarkaristuse määramisel tähtsust;
  9. b)kriminaalasja jälitustoimingutest ja MTA UO juhtivinspektori 01.06.2009 ettekandest (tl 34) selgub, et kaebaja vahendusel said AS Remedia juhatuse liikmele V. Feldmanile ja AS 4
(6)3-09-1540 Remedia nõukogu liikmele I. Zavizionile teatavaks AS Remedia vead alkoholi käitlemisel. Viidatud väite väljaselgitamine ei omanud vaidlustatud käskkirjas distsiplinaarkaristuse määramisel tähtsust; c) kas V. Feldman oli temalt soodushinnaga alkoholi ostmise ajal juhatuse liige, ei ole oluline. Määrava tähtsusega on asjaolu, et soodushinnaga alkoholi osteti aktsiaseltsiga seotud isikult. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Apellant heidab halduskohtule ette, et halduskohus ei edastanud enne otsuse tegemist kirjalikus menetluses kaebajale vastustaja viimast seisukohta ega võimaldanud sellega ka kaebajale omapoolsete vastuväidete esitamist. Ringkonnakohus märgib, et halduskohus ei pea andma menetlusosaliste seisukohtadele vastuväidete esitamiseks täiendavalt võimalust, kui sellised seisukohad kattuvad varem esitatud seisukohtadega, millele on teised menetlusosalised saanud kohtumenetluses vastuväiteid esitada, ning sellistes seisukohtades pole esile toodud uusi asjaolusid, millele kohus otsust tehes tugineb. Sõltumata sellest, kas käesoleval juhul tulnuks maksuhalduri poolt esitatud täiendavatele seisukohtadele, mis esitati vastuseks kaebaja poolt vastustaja vastusele esitatud vastuväidetele, küsida ka apellandi seisukohta, ei anna selline väidetav rikkumine iseenesest alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonimenetluses on pooltel olnud võimalik esitada oma vastuväited kõigile menetlusosaliste poolt halduskohtus esitatud seisukohtadele.
  2. Apellanti karistati distsiplinaarkaristusega selle eest, et ta ostis tema poolt parasjagu kontrollitava ettevõtte juhatuse liikmelt soodushinnaga viina ja eiras sellega avaliku teenistuse eetikakoodeksit ja MTA ametniku eetilise käitumise aluste nõudeid. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas on märgitud menetluse alustamise ajendina teave selle kohta, et J. V. andis maksuhalduri poolt läbiviidud menetluse ajal V. Feldmanile teavet kontrolli läbiviimise tulemuste kohta, öeldes, et kui kontroll lõpeb, tuleb ka ettekirjutus ning AS-s Remedia tuleb teha täiendavaid väljaminekuid, osta seadmeid jne. Viimati nimetatud tegu – info andmist – ei ole käskkirja tekstist nähtuvalt võimalik pidada teoks, mille eest karistus määrati.
  3. Seetõttu pole ka tähtis, kas vastustaja on õigesti väitnud kaebaja viibimist
  4. a veebruaris AS-s Remedia. V. Feldmanile
  5. a veebruaris kontrolli läbiviimise kohta info edastamise, mis on tõendatud V. Feldmani ütlustega kriminaalasjas (tl 48-49), asjaolude (kas J. V. sai teavet ise kontrollitoiminguid läbi viies või muul viisil) väljaselgitamine pole asja lahendamisel oluline. Tõendatud on kaebaja viibimine distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas nimetatud ajal
  6. a aprilli alguses AS Remedia aktsiisilao tegevuskohas maksumenetluses toimingute tegemise eesmärgil (tl 42-45), samuti kinnitas apellant ise 16.06.2009 seletuskirjas, et ostis 04.04.2009 V. Feldmanilt jaekaubanduse tavapärastest hindadest odavamalt viina.
  7. Asjaolu, et V. Feldman ei olnud viina ostmise ajal AS Remedia juhatuse liige, vaid üksnes sellega seotud isik, kes oli huvi tundnud AS Remedia maksumenetluse vastu, ei oma asja lahendamisel määravat tähtsust. Vaidlustatud käskkirjas on õigesti kajastatud V. Feldmani saamine AS Remedia juhatuse liikmeks pärast kontrolli läbiviimist ja viina ostmist ning seetõttu ei saa käskkirja lauset, mille kohaselt J. V. ostis tema poolt parasjagu kontrollitava ettevõtte juhatuse liikmelt soodushinnaga viina, pidada veaks, mis võis mõjutada distsiplinaarkaristuse määramist.
  8. Avaliku teenistuse eetikakoodeksi p 13 kohaselt hoidub ametnik ka näiliku olukorra loomisest, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse. MTA peadirektori 08.04.2005 käskkirjaga nr 169-P kinnitatud Maksu- ja 5
(6)3-09-1540 Tolliameti ametniku eetilise käitumise aluste p 3.4 kohaselt on ametnikul keelatud vastu võtta kingitusi ja/või nõustuda soodustustega, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada töö- või teenistuskohustuste erapooletut täitmist. On selge, et mistahes isik ei saa osta alkoholitootjalt või aktsiisilaopidajalt alkoholi hinnaga, mis ei vasta jaemüügi hindadele. Kuigi AS Remedia võis müüa sama hinnaga sama alkohoolset jooki hulgimüügi korras, ei ole käskkirjas kirjeldatud viisil viina müümine tavapärane äritegevus. Seega sai apellant soodustuse, mille saamine võis otseselt või kaudselt mõjutada töö- või teenistuskohustuste erapooletut täitmist ja võib kahtluse alla seada tema erapooletuse. Halduskohus ja vastustaja leidsid õigesti, et sellist tegu saab pidada väärituks teoks. 12. Arvestades süüteo ebaproportsionaalseks. asjaolusid, ei saa pidada valitud karistust Ilmselt 13. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et halduskohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.