KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi, Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 23.03.2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-1345 Haldusas

§ 61lg 1).

3-09-1345 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 01.08.2008 AS Merko Ehitus (registrikood 10068022) jagunes ning asutati AS Järvevana ja AS Merko Ehitus (registrikood 11520257). Riiklikus riigihangete registris avaldati 27.06.2008 Kaitseministeeriumi riigihanke „„Väljaõppe ja administratiivstruktuuriüksuse Mereväebaas“ kaide nr 3 ja 4 renoveerimine“ Miinisadama territooriumil asukohaga Tallinn Tööstuse tn 54 a (viitenumber 107055) teade. Hankel osalemiseks esitas teiste hulgas pakkumuse AS Merko Ehitus (registrikood 11520257) ning ühispakkumuse OÜ Sherman, Skanska EMV AS ja Inseneriehituse AS. 18.09.2008 Kaitseministeeriumi kantsleri käskkirja nr 36 punktidega 1 ja 2 AS Merko Ehitus kvalifitseeriti ja tema pakkumus tunnistati vastavaks ning 23.09.2008 kaitseministri käskkirjaga nr 170 tunnistati AS Merko Ehituse pakkumus edukaks. Ühispakkujad OÜ Sherman, Skanska EMV AS ning Insenerehituse AS vaidlustasid käskkirja nr 36 punktid 1 ja 2 ning käskkirja nr 170 Riigihangete Ameti juures asuvas vaidlustuskomisjonis, taotledes nende kehtetuks tunnistamist. Vaidlustuse kohaselt polnud AS-l Merko Ehitus (registrikood 11520257) pakkumuse esitamise ajal 05.08.2008 veel majandustegevuse registris nõutud kandeid ning AS Merko Ehitus (registrikood 11520257) tuleb vaadelda kui uut äriühingut, millel puudub varasem majandustegevus ja mis seetõttu ei saa täita hankija nõudeid, mis seonduvad majandustegevuse ajalooga. Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 27.10.2008 otsusega nr 130-08/107055 rahuldati vaidlustus ning tunnistati kehtetuks käskkirja nr 36 punktid 1 ja 2 ja käskkiri nr
2. AS Merko Ehitus (registrikood 11520257) on loodud äriühingu jagunemisel eraldumise teel ja seda reguleerib äriseadustik (ÄS). Jagunemislepingust tulenevalt saab oma netokäibele ja töökogemusele tugineda AS Järvevana, mitte AS Merko Ehitus (registrikood 11520257). Kuna AS Merko Ehitus (registrikood 11520257) kvalifitseerimise otsus pole kooskõlas riigihangete seadusega (RHS), ei saa tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsused, millele ei eelne õiguspärast pakkuja kvalifitseerimise otsust, olla kooskõlas RHS-ga. AS Merko Ehitus (registrikood 11520257) ja Kaitseministeerium esitasid Tallinna Ringkonnakohtule kaebused vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamiseks ja vaidlustuse rahuldamata jätmiseks. Ringkonnakohtu 27.11.2008 otsusega kaebus rahuldati. Kaitseministeerium lõpetas 27.03.2009 riigihanke kõikide pakkumuste tagasilükkamisega RHS § 49 alusel hankelepingu täitmise finantseerimiseks vajalike riigieelarvevahendite puudumise tõttu. Riigikohus tühistas 09.06.2009 otsusega haldusasjas nr 3-3-1-13-09 ringkonnakohtu otsuse ja saatis AS Merko Ehitus (registrikood 11520257) ja Kaitseministeeriumi kaebused lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Kohus märkis, et kuna Riigikohtu üldkogu tunnistas 08.06.2009 otsusega asjas nr 3-4-1-7-08 RHS § 129 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks, puudus Tallinna Ringkonnakohtul pädevus läbi vaadata vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebust.
3. AS Merko Ehitus (registrikood 11520257) palus esitatud kaebuses vaidlustuskomisjoni otsuse tühistada ja jätta esitatud vaidlustuse rahuldamata. Samuti palus ta 163 358 krooni õigusabikulude ja 20 000 krooni riigilõivu väljamõistmist. 2

§-le 92 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kuna selles asjas puudub pool, kelle kahjuks otsus tehti ning kolmandatelt isikutelt seadus menetluskulusid välja mõista ei võimalda, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda; 2) kaebuse esitamisel tuli riigilõivu tasuda 250 krooni. Seega on mõlemad kaebajad maksnud ettenähtust 19 750 krooni rohkem riigilõivu. Kuna

§ 84

lõike 7 järgi tagastatakse rohkem tasutud riigilõiv isiku nõudel, tuleb kaebajatel selle summa tagasisaamiseks esitada rahandusministri 29.12.2006 määruse nr 68 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“ § 11 nõuetele vastav taotlus Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. AS Merko Ehitus (registrikood 11520257) apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 20.10.2009 otsus tühistada osas, millega kohus jättis menetluskulud välja mõistmata. Apellant taotleb OÜ-lt Sherman, Skanska EMV AS-lt ning Insenerehituse AS-lt 163 358 krooni õigusabikulude ning 250 krooni riigilõivu väljamõistmist. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) kohtu väide, et antud asjas puudub pool, kelle kahjuks otsus tehti, on väär. Kuna halduskohus tühistas vaidlustuskomisjoni otsuse, tehti otsus vaidlustajate kahjuks; 2) kohtu seisukoht, et menetluskulud tuleb jätta välja mõistmata, ei ole kooskõlas halduskohtumenetluse mõttega ning sellega piirataks põhjendamatult põhiseaduse (PS) § 15 lõikes 1 sätestatud kaebeõigust. Juhul kui AS Merko Ehitus (registrikood 11520257) kaebus oleks jäänud rahuldamata, oleks teda loetud pooleks, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt oleks pidanud ta ka kandma menetluskulud. Seega, oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumisel pidi AS Merko Ehitus (registrikood 11520257) kohtu käsitluse kohaselt arvestama, et tema poolt kantavad kohtukulud jäävad igal juhul tema enda kanda, kaebuse rahuldamata jätmise korral peab ta aga lisaks kandma ka teiste menetlusosaliste menetluskulud. Isikud, kelle vaidlustust aga kohtumenetluses sisuliselt läbi vaadatakse, teiste menetlusosaliste menetluskulude kandmise riski aga ainuüksi põhimõtteliselt ei kanna; 3) kohtukulude kandmise jaotus ei tohi olla selline, et sellega sunnitaks isikuid, kelle õigusi või vabadusi on kahjustatud, loobuma kohtusse pöördumisest. Vastupidine

tõlgendus ei oleks kooskõlas PS-ga. Seetõttu peaks AS Merko Ehitus (registrikood 11520257) menetluskulude väljamõistmise taotluse lahendama

§ 92lg 1 ja lg 7 alusel.

6. Kaitseministeeriumi seisukohas AS Merko Ehitus (registrikood 11520257) apellatsioonkaebusele palutakse apellatsioonkaebus rahuldada ning mõista vastustaja kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud 2 470 krooni. Kaitseministeerium on korduvalt menetluse 3

§-st 92. Käesolevas kohtuprotsessis on Skanska EMV AS, OÜ Astlanda Ehitus, Insenerehituse AS kaasatud kohtumenetlusse kolmandate isikutena, seega mitte poolena; 2) Riigikohtu 09.07.2009 otsuse nr 3-3-1-13-09 kohaselt on vaidlustuskomisjoni näol tegemist haldusorganiga ning vaidlustuskomisjonis toimub haldusmenetlus.

§ 14kohaselt on menetlusosalisteks pooled ja kohtu poolt kaasatud isikud.

Kuivõrd kohtuliku vaidluse esemeks on Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 27.10.2008 otsus ja halduskohtusse kaebuse esitajateks on AS Merko Ehitus (registrikood 11520257) ning Kaitseministeerium, on halduskohus õigesti määratlenud vaidluse poolena AS Merko Ehitus (registrikood 11520257) ja Kaitseministeeriumi. Ka AS Merko Ehitus (registrikood 11520257) on pidanud Skanska EMV AS, OÜ Astlanda Ehitus, Insenerehituse AS kolmandateks isikuteks kohtuvaidluses; 3) kui kohus peaks AS Merko Ehitus (registrikood 11520257) apellatsioonkaebuse rahuldama, ei ole vaidlusküsimuse suhteliselt lihtsat sisu arvestades AS Merko Ehitus (registrikood 11520257) poolt kantud 163 358 krooni (ilma käibemaksuta) suuruse õigusabi kulu näol tegemist vajalike ega põhjendatud menetluskuludega (

§ 93lg 5).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Riigikohus on 04.03.2010 otsuses haldusasjas 3-3-1-11-10 leidnud, et riigihangete vaidlustes tuleb halduskohtumenetluses vastustajaks lugeda hankijat, kelle otsuse peale vaidlustuskomisjoni pöörduti. Riigikohus ei käsitlenud eeltoodud lahendis küsimust, millise staatuse omandavad halduskohtumenetluses vaidlustajad olukorras, kus nende vaidlustus rahuldati ning kohtusse pöördub kaebusega pakkuja, kelle suhtes hankija poolt antud soodsa otsustuse on vaidlustuskomisjon oma otsusega kehtetuks tunnistanud. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud vaidlustajaid ei saa halduskohtumenetluses vaadelda kolmandate isikutena

§ 14lg 3 p 1 tähenduses.

Arvestades, et halduskohtumenetluses on vastustajaks läbivalt hankija, tuleb vaidlustajaid kui isikuid, kelle initsiatiivil algas kohustuslik vaidlustusmenetlus hankija haldusaktide õiguspärasuse üle, pigem võrdsustada kaebajatega. Vastupidine tõlgendus paneks esialgse soodustava haldusakti adressaadi (antud juhul AS Merko Ehitus) olukorda, kus kaebuse lahenduse tulemusest sõltumata pole menetluskulude väljamõistmine tema kasuks võimalik: ühelt poolt oleks ta kohtumenetluses nö vastustaja poolel ning teisel poolt ei oleks vaidlustajatelt kui kolmandatelt isikutelt

§ 92lg 1 alusel menetluskulude väljamõistmine võimalik.

9. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et AS Merko Ehitus menetluskulude väljamõistmine vaidlustajatelt on võimalik. AS Merko Ehitus on taotlenud 163 358 krooni õigusabikulude ning 250 krooni riigilõivu väljamõistmist. Vaidlustajad leiavad, et õigusabikulud on põhjendamatult suured. AS Merko Ehitus taotleb õigusabikulude hüvitamist alljärgnevalt: arve nr 841185 alusel 74 160 krooni õigusabi eest ajavahemikul 09.10.2008-31.10.2008, arve nr 941014 alusel 36 230,25 krooni ajavahemiku 07.01.2009-12.01.2009 eest, arve nr 941128 alusel 38 959,75 krooni ajavahemiku 02.07.2009-30.07.2009 eest ning arve nr 941137 alusel 14 008 krooni ajavahemiku 03.08.2009-04.08.2009 eest. 4

§ 93

lg 5 alusel tuleb AS Merko Ehitus kasuks välja mõista menetluskulud kokku 55 000 krooni. Nimetatud summa hõlmab endas nii õigusabikulusid kui ka kantud riigilõivu. Halduskohtu otsus tuleb menetluskulude osas tühistada. 10. Apellatsioonimenetluses taotlevad menetluskulude hüvitamist Kaitseministeerium ning Skanska EMV AS, Astlanda Ehitus OÜ ja Insenerehituse AS. Viimaste menetluskulude hüvitamise taotlus tuleb jätta rahuldamata apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu. Kuigi ringkonnakohus ei mõistnud AS Merko Ehitus kasuks menetluskulusid välja kogu soovitud ulatuses, ei ole see samastatav kaebuse osalise rahuldamisega

§ 92

lg 3 tähenduses, sest sõltumata väljamõistetud summast, kuulub halduskohtu otsuse p 3 tervikuna tühistamisele. Kaitseministeerium taotleb enda menetluskulude väljamõistmist eeldatavalt vaidlustajatelt. Ringkonnakohus leiab, et riigihangete läbiviimine on üheks avaliku võimu kandjate ülesandeks, mille õiguspärasuse üle peetavates kohtuvaidlustes ei ole välise õigusabi kasutamine möödapääsmatu. Kaitseministeeriumi näol on tegemist haldusorganiga, kes viib hankemenetlusi läbi järjepidevalt (2009. a on riigihangete registri kohaselt avaldatud 8 ning 2010. a 19 hanketeadet). Seega jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Kaire Pikamäe Viive Ligi Oliver Kask 5