). Kuna kohustustest vabastamine otsustatakse pärast pankrotimenetluse läbiviimist, siis tuleks välja kuulutada T B, isikukood XXX, pankrot. Vastavalt
lg 2 on Võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole Võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Lähtudes eeltoodust palub ajutine pankrotihaldur välja kuulutada T B, isikukood XXX, pankrot; nimetada pankrotihalduriks Martin Krupp (isikukood 37011102745, pankrotihalduri tõend 120, aadress Estonia pst 1, Tallinn 10143, Cavere Õigusbüroo OÜ, tel: 6844400, 5072034); määrata pankrotivarast ajutise halduri tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele; määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. ARUANNE TÖÖST AJUTISE PANKROTIHALDURINA Koos aruandega esitas ajutine pankrotihaldur 04.04.2011 aruanne oma tööst. Ajutine pankrotihaldur kulutas pankrotiseaduse § 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 15 tundi. Võlgniku varade ja võlgade kindlaks tegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks tegi haldur järgmisi toiminguid: - Vestlesin Võlgnikuga ja võlausaldajatega Esitasin Võlgnikule teabenõude, koostasin ja lähetasin päringud registritesse ja krediidiasutustesse Tutvusin Võlgniku poolt esitatud dokumentidega Töötlesin päringute tulemusena saabunud vastuseid Analüüsisin kõiki saadud andmeid kogumis ja koostasin ajutise pankrotihalduri aruande Osalen istungil pankrotiavalduse läbivaatamiseks 06.04.2011.a. Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg 3 on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Juhindudes väljakujunenud kohtupraktikast, mille kohaselt ajutise pankrotihalduri tasu ei või olla 8
) § 3 lg 2 pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt on hagita asi pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. TsMS § 476 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Ajutise pankrotihalduri teadaolevalt on võlgniku varaks korteriomand aadressil XXX, Narva linn, Ida- Virumaa, mille turuväärtus on käesoleval hetkel ca 16 000 eurot. Võlgniku sissetulekud on Sotsiaalkindlustusametilt kokku 335,54 eurot (5250 krooni) kuus, millest vanemahüvitis on 278,02 eurot (4350 krooni) ja peretoetus 57,52 eurot (900 krooni). Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku kohustuste mahuks ca 45 500 eurot. Seega võlgniku T. B kohustused ületavad tema vara peaaegu 3 korda. Ajutise pankrotihalduri aruandest ning pankrotiavaldustes sisalduvatest asjaoludest tulenevalt on võlgnik maksejõuetu, kuna võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks, võlgniku kohustused kasvavad intresside ja viiviste näol. Kohus leiab, et ei ole tuvastatud et võlgniku maksejõuetus on ajutine ja võlgniku majandustegevuse taastamine oleks reaalne. Maksejõuetus on süveneva iseloomuga. Kohus on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus sellises ulatuses. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning
lg 2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus) ja
lg 6 järgi tuleb pankrotimääruses märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg.
lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetus on tekkinud liialt suurte laenukohustuste võtmisega, mida võlgniku reaalne varaline seis ei võimaldanud. Võlgnik ei arvestanud endale laenukohustusi võttes oma reaalset majanduslikku olukorda ega võimalusi laenude tagasimaksmiseks. Seega võlgniku maksejõuetus tekkis tema raske hooletuse tõttu.
lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina on andnud seni ajutise haldurina tegutsenud Martin Krupp. Avaldaja ja võlgnik on nõus, et pankrotihalduriks nimetatakse Martin Krupp. Kohus leiab, et Martin Krupp on sobiv isik pankrotihalduriks.
kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.
kohaselt võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel. Võlgnik on kohustatud olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust. Võlgnik peab isiklikult viibima pankrotiasja läbivaatava kohtu istungil, kui kohus teda selleks kohustab. Kui kohus või haldur teda selleks kohustab, peab võlgnik isiklikult viibima võlausaldajate üldkoosolekul, pankrotitoimkonna koosolekul, vara nimekirja koostamise juures ja osa võtma muudest pankrotimenetluse toimingutest. 06.04.2011 kohtuistungil võlgnik esitas avalduse vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest
AJUTISE HALDURI TASU MÄÄRAMINE
lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu.
lg 1 ja 2 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. 10
MS §-dest 463-466, 660, 661. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.