alusel kuulub elatis väljamõistmisele lahus elavalt vanemalt siis, kui ta vabatahtlikult laste ülalpidamiskohustust ei täida. Kostja on seda siiani temale võimalikul majanduslikul viisil ja sõltuvalt laste vajadustest piisava ulatusega täitnud. Kui lapsed on perioodiliselt elanud isa elukohas, siis on nad olnud täielikul isa ülalpidamisel. Lisaks sellele on kostja maksnud igakuuliselt hageja arvele sularaha laste ülalpidamiskulude katteks. Lisaks lastele on kostjal pensionärist ema, kes vajab materiaalset toetust. Kostja on hagejale korduvalt selgitanud, et kõik mõistlikud kulutused laste ülalpidamiseks on ta valmis kandma, küll aga on ta korduvalt soovinud, et hageja ei esitaks rahalisi nõudmisi, mis väljuvad tema materiaalsete võimaluste piiridest. Pool laste ülalpidamiskuludest tuleb kanda hagejal. Hageja nimekirjas esitatud kulutused lastele on ilmselt ülepaisutatud ja väljuvad konkreetse perekonna materiaalsete võimaluste piiridest. Kostja on kogu abielu jooksul lisaks füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisele töötanud ka töölepinguliste suhete alusel ja püüdnud perekonna majanduslikke võimalusi suurendada, kuid neil võimalustel on piirid. Kostja tulusid on olulisel määral kahandanud majandussurutis, kuid hageja ei ole tahtnud sellest aru saada. 2 Maakohtu otsuse põhjendused 19.10.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis välja J. K. M. K. ülalpidamiseks I. K. kasuks elatise ajavahemiku 01.09.2009 kuni 12.03.2010 eest 11 200 krooni ja E. K. ülalpidamiseks 10 500 krooni ning igakuise elatise M. K. ülalpidamiseks 4 200 krooni ja E. K. ülalpidamiseks 3 300 krooni alates 01.04.2010 kuni laste täisealiseks saamiseni. Vaidlust ei ole, et poolte ühised lapsed elavad hageja juures ja kostja on osaliselt elatist tasunud. Pooltel on vaidlus selles, kui suured on laste kulutused ja kui suures osas on kostja oma ülalpidamiskohustust täitnud. Hageja sissetulek on 3 812 krooni (neto), lisaks peretoetus 600 krooni. Kostja poolt kohtule esitatud tõendi kohaselt on tema sissetulek 4 497 krooni. Kohus ei pidanud usutavaks, et see on kostja ainus sissetulek, kuna sellega ei ole võimalik soetada kahte sõidukit maksumusega 20 224,25 eurot ja 16 712,89 eurot ning tasuda igakuiselt liisingumakseid 4 258,77 krooni ja 3 270,04 krooni. Asjaolu, et kostjal on sõlmitud liisinguleping, ei vabastada kostjat oma lapse ülalpidamise kohustusest. Kinnistusraamatust nähtuvalt kuulub kostjale 1 korteriomand ja 1 kinnisasi. Ei ole põhjendatud arvestada kostja ülalpidamiskohutuste hulka kohustust pidada ülal pensionärist ema.
p 3 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Kohtule ei ole esitatud tõendit selle kohta, et kostja ema ei ole ise võimeline ennast ülal pidama. Hageja on esitanud M. K. aastase kulu 84 725,96 krooni, mis moodustab 7 060,50 krooni kuus ning E. K. aastase kulu 67 712,96 krooni, mis moodustab 5 642,74 krooni kuus ning tõendid antud kulutuste kohta. Kostja ei ole täpsustanud, millised kuludest on põhjendamata ja kui suured oleksid kostja arvates põhjendatud kulud. On ilmne, et lapsed veedavad aega ka kostja juures, kuid märkimisväärse osa ajast elavad lapsed hageja juures. Kostja on osalenud laste ülalpidamises, kuid mitte piisavas suuruses, mistõttu ei ole ta oma ülalpidamiskohustust vajalikul määral täitnud ning elatise väljamõistmine on põhjendatud. Lapsed vajavad ülalpidamist pidevalt ja seega on laste huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav. Lastega suhtlemine ei eelda lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Hinnates kohtule esitatud tõendeid, arvestades hagejal lasuvat kohustust maksta elatusrahalt tulumaksu ja seda, et kostja sissetulek ei ole kohtule teada, pidas kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista M. K. ülalpidamiseks 4 200 krooni (sh tulumaks) kuus ja E. K. ülalpidamiseks 3 300 krooni (sh tulumaks) kuus.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Sellest tulenevalt ja vastavalt hageja nõudele kuulub elatis väljamõistmisele alates 01.09.2009 kuni hagi esitamiseni, s.o 12.03.2010 M. K. 11 200 krooni (3500 – 1900 = 1600 x 7 = 11 200 krooni) ja E. K. 10 500 krooni (2800 – 1300 = 1500 x 7 = 10 500 krooni). Apellatsioonkaebus Kostja J. K. palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi osaliselt, mõistes J. K. laste M. K. ja E. K. ülalpidamiseks välja elatise igakuuliselt 2 175 krooni kummalegi lapsele ning hagi ülalpidamiskohustuse mittetäitmisest tuleneva kahju nõudes jätta rahuldamata ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. 3 Kohus on küll möönnud, et apellant vaidlustas vastustaja poolt esitatud laste kulutuste nimekirja, kuid ei ole kohustanud vastustajat esitama täiendavaid tõendeid kulutuste reaalse suuruse kohta. Vastustaja esitas kohtule väidetavate kulutuste kohta üksnes enda poolt koostatud nimekirja. Mingeid arvestatavaid tõendeid kulutuste reaalse suuruse kohta ta ei esitanud. Apellandi hinnangul on kulutused koostatud selliselt, et kogu laste ülalpidamiskohustust peaks kandma apellant, vastustaja osa selles ei ole reaalne. Vastavalt vastustaja esitatud töötasu õiendile saab ta tulu 3 812 krooni kuus, lisaks 600 krooni lastetoetust. Vastustajal puuduvad materiaalsed vahendid kulutuste tegemiseks M. 7 000 krooni kuus ja E. 5 600 krooni kuus. Järelikult need kulutused ei ole reaalsed. Kehtiva
lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks õigustatud isiku tavalisest elulaadist lähtudes. M. ja E. K. tavaline elulaad ei ole kunagi tähendanud hageja nimekirja kohaste kulutuste võimaldamist lastele, kuna pooltel ei ole olnud selliseid materiaalseid võimalusi. Kohus on ebaõigesti apellandi tuluna arvestanud liisitud autosid, kuivõrd need on omandatud tema kui füüsilisest isikust ettevõtja nimele ning kuuluvad füüsilisest isikust ettevõtja vara hulka. Kinnistutest üks on korter, kus elab apellandi pensionärist ema, ning teine erastatud suvila, mida samuti kasutab apellandi ema. Järelikult kuuluvad need apellandile ainult formaalselt. Apellandi tegelikuks tuluks on töötasu, mille kohta ta esitas tõendi.
lg 2 kohaselt peab vanem kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Apellandi töötasu tuleks jagada kolmeks, mis teeb igaühe osaks 1 499 krooni. Sellest lähtuvalt ja arvestades võimalusi mõningal määral füüsilisest isikust ettevõtjana teenida, tegi apellant ettepaneku maksta elatist kummalegi lapsele 2 175 krooni kuus, tuginedes
Sellise suurusega elatis on maksimum, mille tasumine on apellandile majanduslikult võimalik. Kohus ei põhjendanud, miks ta pidas põhjendatuks elatise kohustuse maksmise mittetäitmisest tekkinud kahju hüvitamist vastustajale. Poolte lahkumineku põhjuseks septembris 2009 olid isiklikku laadi konfliktid ning apellandil ei olnud kavatsust oma laste ülalpidamiskohustusest kõrvale hoida. Apellant tõendas kirjalike tõenditega, et ta on poolte lahuselu ajal kuni poolte abielu lahutamiseni ja ka pärast seda teinud lastele kulutusi: maksnud lasteaiatasu, teinud ülekandeid vastustaja arvelduskontole, korduvalt võtnud lapsi enda juurde ja võimaldanud neile enda kulul meelelahutusi. Ajal, mil lapsed olid apellandi juures, olid nad tema ülalpidamisel, apellant ostis neile riideid ja mänguasju. Osaliselt kandis ta kulutusi sularahas, mistõttu ei ole kõiki kulutusi kohtule võimalik tõendada. Arvestades asjaolu, et sellel ajal vastustaja ei esitanud konkreetseid nõudmisi elatise osas, poolte abielu suhtes ei olnud veel otsust langetatud ning oli võimalik perekonna taasühinemine, ei ole põhjendatud kohtu arvamus, et apellandi poolt vabatahtlikult laste ülalpidamiskohustuse täitmine perioodil 01.09.2009 kuni 12.03.2010 ei olnud piisav. Poolte abielu kestis ja apellant kandis mitmeid abielusuhetest tulenevaid materiaalseid kohustusi.
lg 3 kohaselt võivad vanemad laste ülalpidamise kohustuse täitmise viisi omavahelisel kokkuleppel määrata. Apellant leiab, et perioodil septembrist 2009 kuni poolte abielu lahutamiseni oli elatise andmise viis määratud poolte kokkuleppel, kuivõrd vastustaja võimaldas apellandil võtta lapsi enda juurde, võttis vastu arvele laekunud elatise ning riietuse ostmise kulud, kasutas sõiduautot. Apellant ei olnud teadlik elatise hagi esitamisest kuni ajani, mil talle saabusid dokumendid kohtust. Järelikult ei ole alust arvata, et kuni elatise hagi esitamiseni võiks apellandi poolt ülalpidamise kohustuse täitmist hinnata ebapiisavaks, võrreldes nende otseste kulutustega, mida ta oli võimeline kohtule tõendama.
lg 1 kohaselt võib 4 kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil, kui raha maksmisega. Apellant on tõendanud, et ta andis perioodil septembrist 2009 kuni poolte abielu lahutamiseni ülalpidamist nii raha maksmisega kui muul viisil ja vastustaja nõue selles osas tulnuks jätta täielikult rahuldamata. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb seoses menetlusõiguse normide olulise rikkumisega TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi tühistada ja saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. TsMS § 646 sätestab, et kohus võib otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lõige 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Vaidlustatud otsuses on maakohus jätnud tuvastamata asjaolud olulises mahus ja hindamata tõendid. Eeltoodu tõttu on maakohtu otsus põhjendatud ebapiisavalt, mis on TsMS § 656 lg 1 p 5 järgi oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mida ei ole ringkonnakohtul võimalik, arvestades apellatsioonimenetluse eripära, kõrvaldada ja mis on aluseks otsuse tühistamisele ning saatmisele uueks arutamiseks maakohtule. Ebaõige otsuse tegemise põhjuseks on eelkõige eelmenetluse ebapiisav läbiviimine maakohtu poolt. TsMS § 392 lg 1 p-de 1, 3 ja 4 järgi tuleb kohtul eelmenetluses välja selgitada hageja nõue ja kostja seisukoht selle suhtes, poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ja tõendid, mida pooled esitada soovivad. Tsiviilasja toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus eelmenetlust piisava põhjalikkusega läbi viinud. 14.09.2010 toimunud kohtuistungi protokolli kohaselt ei ole kohus selgitanud pooltele asjaolusid, mille olemasolu on vaidluse all ja mida pooled peaksid tõendama. 01.07.2010 jõustunud
järgi tunnistati seni kehtinud perekonnaseadus kehtetuks ning
järgi jõustus uus perekonnaseadus, mis laieneb
lg 1 järgi kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui selle seaduse rakendussätetes ei ole ette nähtud teisiti. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue perekonnaseaduse jõustumist, kohaldatakse
lg 2 järgi üldjuhul asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Ülalviidatud sätetest järeldab kolleegium, et kui elatisehagi alaealisele lapsele on esitatud enne 01.07.2010, saab kohus uue
lg 2 järgi mõista kuni 01.07.2010 elatise välja varem kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel (
Alates 01.07.2010 tuleb
lg 1 järgi ülalpidamissuhtele kohaldada uut perekonnaseadust ning mõista elatis välja uue seaduse alusel. Praegu kehtiva
kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealine esimese astme sugulane ja § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lõige 2 kohaselt peab ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestama õigustatud isiku kõiki eluvajadusi ja alaealise isiku puhul ka tema kasvatamise kulusid.
lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega, lg 2 kohaselt alaealise lapse ülalpidamise kohustus täidetakse eeskätt elatise maksmise teel ja § 101 lg 2 järgi võib kohus määrata elatise kindla summana. Varemkehtinud seaduse järgi tuli elatis määrata sõltuvalt lapse vajadusest ja vanema võimalustest kuus makstava kindla summana. 5 Elatise väljamõistmisel pidi enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse järgi maakohus tuvastama elatise väljamõistmise aluseks olevad asjaolud: laste vajadused ja nende katteks kuluva ja vanemate võimalused elatise maksmiseks ning selle, kas lahus elav vanem on ülalpidamiskohustust täitnud. Alates 01.07.2010 tuleb lisaks eeltoodule arvestada ka laste tavapärast elulaadi ja lapse kasvamise kulusid. Hageja on hagiavalduse lisas toonud loetelu laste vajaduste katteks kuluva kohta, millele on kostja vastu vaielnud ja selgitanud, et need kulud on ülepaisutatud ja ei vasta laste tavalisele elulaadile ja perekonna võimalustele. Toimiku materjalidest tulenevalt ei ole kostja täpsustanud, millises osas peab ta laste vajaduste rahuldamiseks kuluvat ebaõigeks. Maakohus seda vastuolu ei ole kõrvaldanud. Ebapiisav on maakohtu tõdemus, et laste vajaduste katmiseks kulub otsuses toodud summa. Eelkõige peab maakohus otsuses tuvastama, millised on laste vajadused ja alles siis määrama rahasumma, mis kulub nende vajaduste katteks. Selles osas pole maakohus oma otsust piisavalt põhjendanud. Apellandi sellekohased väited on õiged. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul välja selgitada laste vajadused ja nende katmiseks kuluv ning vajadusel tuleb teha pooltele ettepanek oma väidete põhistamiseks ja tõendamiseks. Seejärel tuleb tuvastada vanemate varanduslikud võimalused ja selle, kas kostja on ülalpidamiskohustust piisavas ulatuses täitnud. Ajavahemiku eest enne 01.07.2010 elatist välja mõistes on maakohus õigesti mõistnud elatise välja I. K. kasuks, kuid alates 01.07.2010 on võimalik elatis mõista välja ainult alaealise lapse enda kasuks, kuna alates 01.07.2010 kehtiva
Seega oleks pidanud maakohus elatise saamise nõude osas alates 01.07.2010 käsitlema hagejana alaealisi lapsi M. K. ja E. K., keda esindab seadusliku esindajana nende ema I. K., ja tegema lahendi elatise väljamõistmiseks alates 01.07.2010 laste kasuks. Eeltoodu tuleneb ka Riigikohtu 28.10.2010 otsuse nr 3-2-1-85-10 p-st 12. Seoses tsiviilasja saatmisega uueks läbivaatamiseks maakohtule tuleb menetluskulud jagada asja uuel läbivaatamisel maakohtus. Margo Klaar Ülle Jänes Iko Nõmm 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.