← Eesti

3-09-277/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märts 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-277

) § 40 lg-t 2, mis näeb ette, et enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Taotleja arvates tulnuks teda registrikande taastamisest teavitada, sest kuna ARK poolt sõiduki lugemisega liiklusregistris olevaks kaasneb omanikule raskeveokimaksu seaduse (RVMS) § 1 kohaselt raskeveokimaksu tasumise kohustus, kahjustas haldustoiming OÜ Erras õigusi. Kui ARK oleks andnud taotlejale võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks, oleks OÜ Erras esitanud uue avalduse sõiduki ajutiselt registrist kustutamiseks. OÜ Erras taotleb õigusvastase toimingu tagajärgede kõrvaldamist selliselt, et sõiduk kustutatakse ajutiselt registrist perioodiks, mis jääb 28.11.2006 avalduse alusel kaetud perioodi ja 11.10.2008 esitatud avalduse vahele. ARK 26.11.2008 otsusega nr 9-11/08/38962-2 jäeti taotlus rahuldamata. ARK otsuses märgiti, et liiklusseaduse (LS) § 13 lg 3 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.08.2004 määrusega nr 175 kehtestatud „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise eeskirja“ (edaspidi Eeskiri) § 7 lg-st 1 ei tulene võimalust kustutada sõidukit registrist ajutiselt tagasiulatuvalt. Sätte kohaselt kustutatakse sõiduk ajutiselt registrist 1-24 kuuks omaniku või tema esindaja taotluse alusel ning taotluses märgitud ajutise registrist kustutamise perioodi möödumisel loetakse sõiduk registris olevaks. 28.11.2006 taotluse esitamise ajal kehtis säte samas sõnastuses, ainult ajutiselt registrist kustutamise perioodi on vahepeal muudetud.

§ 40

lg 3 p 2 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia ka menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Käesoleval juhul toimiti OÜ Erras esitatud taotluse kohaselt ning taotleja pidi teadma, et sõiduk kustutatakse registrist ajutiselt ainult üheaastaseks perioodiks ja pärast selle perioodi möödumist loetakse sõiduk uuesti registris olevaks. 2. OÜ Erras kaebuses taotleti ARK 26.11.2008 otsuse nr 9-11/08-38962-2 tühistamist ja ARK-le ettekirjutuse tegemist kustutada taotluses märgitud sõiduk liiklusregistrist perioodiks 28.11.2007-11.10.2008. Põhjendused: 1) ARK on registrikande automaatse taastamisega rikkunud

nõudeid, tagamata isikule eelnevalt ärakuulamisõigust. Eeskiri ei sisalda erisätteid asjakohase menetluse sooritamise korra osas ning Eeskiri ja LS ei sätesta, kas ajutise registrist kustutamise perioodi möödumisel tehakse ARK poolt mingeid menetlustoiminguid. Seega tuleb lähtuda

§ 40

lg-st 2; 2) ARK on ebaõigesti juhindunud

§ 40lg 3 p-st 2.

Kui kaebaja avaldas soovi sõiduki registrist ajutiselt kustutamiseks, ei selgitatud talle selle toimingu õiguslikke tagajärgi. Liiklusõigus koos rikkalike registrimenetlust puudutavate sätetega on väga spetsiifiline ning õigusalase hariduseta vastavale valdkonnale mittepühendunud isikult ei saa nõuda kogu õigusraamistiku ning iga toimingu tagajärje tundmist ning sellega arvestamist. 2

(8)3-09-277 Samuti muutus vahepeal õiguslik olukord. 28.11.2006 taotluse esitamise ajal kehtinud kujul kehtis Eeskirja § 7 lg 1 redaktsioon kuni 20.01.
  1. Sõiduki liiklusregistrist ajutise kustutamise võimalust kasutatakse suuresti eesmärgiga vältida sellest sõltuvaid rahalisi kohustusi riigi ees. Kaebaja esitas avalduse maksimaalse võimaliku perioodi rakendamiseks sõiduki ajutiselt registrist kustutamisel, millest võib välja lugeda soovi kustutada sõiduk ajutiselt registrist maksimaalselt pikaks perioodiks. Eeskirja § 7 lg 1 uue redaktsiooniga sätestatud 2-aastane maksimumperiood lõppes avalduse esitamisest arvates 29.11.
  2. Uue avaldusega pöördus kaebaja ARK poole 11.10.
  3. Eelnevast ilmneb, et isikul võis tekkida mõistlik ootus, et maksimaalse perioodi kasutamisele suunatud avaldust käsitletakse sellisena ka õiguslike asjaolude muutumisel, sest isiku tahteavalduse sisu ei muutu. Selleks, et välja selgitada, kas isiku tahteavaldus on jäänud muutmatuks, nõudis hea halduse põhimõte

§ 40lg 2 kohaldamist.

Seega polnud tegemist olukorraga, kus pole vaja lisaandmeid. Sõiduki registris olevaks lugemise toiminguga kaasnevad õiguslikult koormavad tagajärjed. Üldjuhul on

§ 40

lg 3 p 2 kohaldatav olukorras, kus isik on soovinud enda kasuks menetlustoimingu sooritamist või haldusakti andmist. Menetlusosalise toimingu sooritamisest ja selle õiguslikest tagajärgedest teavitamine ei saa olla ebamõistlikult kulukas, võrreldes tema huvide ja õigustega, mis talle teavitamisega tagataks. Vaide või kohtule kaebuse esitamine muudab menetluse pikemaks ja kulukamaks; 3) Korrektne ei ole ARK väide, et kehtiv õigus ei näe ette tagasiulatuvat ajutist registrist kustutamist. Kuna määrus ei sisalda mingeid menetlusreegleid, oli haldusorganil võimalik oma viga parandada. ARK palus jätta kaebus rahuldamata. 1)

§ 40

lg 3 p 2 kohaselt oleks ARK pidanud kaebaja ära kuulama üksnes juhul, kui sõiduk oleks registris olevaks loetud enne 1-aastase perioodi möödumist, sest ainult sel juhul oleks kaldutud kõrvale kaebaja taotlusest; 2) Kaebaja pidi juba taotluse sõnastusest lähtuvalt mõistma taotluse õiguslikku tagajärge. Taotluse õiguslikuks tagajärjeks saab ARK tegevusega seonduvalt olla üksnes sõiduki registris oleku taastamine. Raskeveokimaksu tasumise kui kaudselt ARK tegevusega (ARK pole selle maksu kehtestaja ega koguja) seonduva kohustuse tekkimist kaebajale ei saa vaadata kui ARK tegevuse tagajärjel kaebaja õiguste kahjustamist. ARK ei pea selgitama raskeveokimaksuga seonduvat, vaid üksnes oma tegevust puudutavat; 3) Kaebaja taotluses polnud märgitud, et sõiduk soovitakse ajutiselt kustutada maksimaalseks võimalikuks perioodiks, vaid vastav periood oli konkreetselt määratletud – 1 aasta. Lisaks oleks ebavajalik, riigile liigselt kulukas ja seega mõeldamatu kõikidelt isikutelt, kes esitatud kirjaliku taotlusega on kord oma tahet juba selgelt väljendanud, uuesti arvamuse küsimine selle kohta, kas nad soovivad endiselt taotluses märgitut. Sellise olukorra vältimine on

§ 40lg 3 p 2 eesmärk.

Selline olukord läheks vastuollu

§-s 5 lg 2 toodud põhimõtetega, mille kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi võimalikult kiirelt ja liigseid kulutusi vältides; 3) Ajutise registrist kustutamise sätte olemusest ei tulene võimalust kustutada mootorsõidukit registrist tagasiulatuvalt, kuna registrist kustutamine on registri toiming ja toimingut ei saa teha tagasiulatuvalt. Samuti on sõiduki kasutamine ajutiselt kustutamise perioodil keelatud ning keelata saab üksnes edasiulatuvalt. Tagasiulatuv registrist kustutamine on ka tehniliselt võimatu. 3. Tallinna Halduskohtu 14.04.2009 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 3

(8)3-09-277 1) Eeskirja § 7 lg 1 kehtis kuni 21.01.2007 järgmises sõnastuses: „Sõiduk kustutatakse registrist ajutiselt sõiduki omaniku või tema esindaja avalduse alusel. Ajutise registrist kustutamise periood on mitte vähem kui kolm kuud ja mitte rohkem kui üks aasta. Avalduses märgitud ajutise registrist kustutamise perioodi möödumisel loetakse sõiduk registris olevaks.“ Alates 21.01.2007 kehtib osundatud säte järgmises sõnastuses: „Sõiduk kustutatakse registrist ajutiselt sõiduki omaniku või tema esindaja avalduse alusel. Ajutise registrist kustutamise periood on mitte vähem kui üks kuu ja mitte rohkem kui 24 kuud. Avalduses märgitud ajutise registrist kustutamise perioodi möödumisel loetakse sõiduk registris olevaks.“ 19.10.2008 jõustunud muudatusega asendati tekstis sõna „avaldus“ sõnaga „taotlus“. Tsiteeritud tekstist nähtub üheselt mõistetavalt, et sõiduk kustutatakse ajutiselt registrist omaniku või tema esindaja avalduse alusel ning peale avalduses märgitud perioodi möödumist taastub sõiduki koht registris ilma omaniku või tema esindaja täiendava tahteavalduseta; 2) Sõiduki registrisse taastamine pärast omaniku poolt soovitud pikkusega ajutise registrist kustutamise perioodi lõppemist ei saa kuidagi kahjustada sõiduki omaniku õigusi, ning seega ei pidanud vastustaja kooskõlas

§-ga 40 lg 3 p 2 andma kaebajale võimalust arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Ka ei pidanud ARK kaebajale, kui viimane avaldas soovi sõiduki registrist ajutiselt kustutamiseks, selgitama selle toimingu õiguslikke tagajärgi. Nagu vastustaja õigesti märgib, viitavad vastava õigusliku tagajärje saabumisele nii kaebaja esindaja avalduses olev sõna „ajutiselt” kui ka kustutamise perioodi määratlemine, mistõttu pole õigusliku tagajärje mõistmiseks vajalik juriidiline haridus, vaid arusaamine sõna „ajutiselt” üldlevinud tähendusest. Kaebaja esindaja on omakäeliselt taotlenud sõiduki ajutiselt kustutamist üheks aastaks, mistõttu pidi ta mõistliku isikuna olema teadlik, et nimetatud perioodi möödudes loetakse sõiduk jälle registris olevaks; 3) Eeskirja § 7 lg 2 kehtib algusest peale järgmises sõnastuses: „Ajutise registrist kustutamise perioodi on võimalik muuta sõiduki omaniku või tema esindaja avalduse (alates 19.10.2008 taotluse) alusel.“ Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kuna viimane laskis sõiduki registrist ajutiselt kustutada sel ajal maksimaalselt lubatud tähtajaks 1 aasta, võis tal tekkida mõistlik (õiguspärane) ootus, et maksimaalse perioodi kasutamisele suunatud avaldust käsitletakse sellisena ka õiguslike asjaolude muutumisel ning ARK pidanuks pärast eeskirja muutmist kaebajalt küsima, kas ta ehk ei soovi sõiduki registrist ajutise kustutamise aega pikendada 2 aastani. Riigikohtu halduskolleegium on 21.02.2002 otsuses nr 3-3-1-6-02 sedastanud, et õiguskindluse põhimõte kaitseb isiku õiguspärast ootust ja usaldust, et temalt ei võeta ära riigi poolt antud õigusi, mida isik on asunud realiseerima, kuid õiguskindluse põhimõttest ei tulene riigi kohustust korraldada kõigi tulevikus seadusega antavate õiguste realiseerimine asutuste enda initsiatiivil, st ilma isiku taotluseta. Kui kaebaja soovis sõiduki ajutise registrist kustutamise tähtaega pikendada, pidanuks ta esitama ARK-le eelmise kustutusperioodi lõppemisel vastavasisulise taotluse; 4) Kohus nõustub vastustajaga, et mootorsõiduki tagasiulatuvalt ajutiselt registrist kustutamiseks puudub õiguslik alus, kuna sõiduki kasutamine ajutiselt kustutamise perioodil on keelatud ning keelata saab üksnes edasiulatuvalt. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 4. OÜ Erras apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldatakse. Apellant kordab halduskohtule esitatud seisukohti, märkides halduskohtu otsuse põhjenduste kohta täiendavalt järgmist: 4

(8)3-09-277 1) OÜ Erras ei olnud teadlik sõiduki registrist ajutiselt kustutamise õiguslikest tagajärgedest. Mõistlik isik eeldab sellises olukorras, et haldusorgan teavitab teda haldusakti või toimingu õiguslikest tagajärgedest. Kohtu seisukoht, et haldusorgan ei pidanudki selgitama haldustoimingu õiguslikke tagajärgi, on kummastav ja vastuolus hea halduse põhimõttega. Vastasel korral puuduks haldusmenetluses kasvõi nõue aktiivselt huvitatud isikud menetlusse kaasata, sest võiks alati eeldada, et huvitatud isikud hoiavad end asjaga ise kursis. Peale selle, et haldusorgan veendub selgitamise läbi isiku tahte tegelikus sisus (uurimispõhimõte), tagatakse sellega ühtlasi ka isiku tegelike soovide realiseerumine ja viiakse miinimumini võimalik täiendav menetlus (kui isik avastab, et tahtis haldusorganilt siiski midagi muud) ning tagatakse isikule tema õiguste ja vabaduste kaitse (nt saaks isik teada, mida ta tegema peab, kui tähtajaline haldustoiming lõpeb ning seoses sellega võivad isikul tekkida muud kohustused). Et ARK ei ole 26.11.2008 otsuses viidanud vaide ning kohtumenetluse tähtaegadele ega märkinud kohtusse kaebuse esitamise võimalust, samuti ei märgitud kaebetähtaegasid vaideotsuses, kuigi vaides juhiti sellele ARK tähelepanu, näitab, et menetlusosalistel ei ole reaalselt ARK-lt võimalik loota piisavale menetluslikule teabele; 2) Kohus ei pööranud tähelepanu sellele, et kaebuses rõhutati, et olukorras, kus õiguslik olustik on muutunud, olnuks mõistlik, kui õigusliku regulatsiooni kehtestaja oleks näinud ette rakendussätted, mis oleks reguleerinud just selliseid küsimusi, mis tekkisid käesoleva kaasuse puhul. Õiguskindluse printsiip (selle alaprintsiip õigusselguse näol) nõuab mõistlikel juhtudel õigusaktides rakendussätete kasutamist, mis aitaksid õiguse adressaatidel õigustest ja kohustustest aru saada ning oma käitumist vastavalt kujundada. Neile isikutele, kes olid esitanud ajutise registrist kustutamise avalduse maksimaalseks perioodiks, võis jääda mulje, et õigusliku regulatsiooni muutumisega pikenes automaatselt ka nende avalduse/taotlusega hõlmatud periood. Rakendussätete puudumist oleks leevendanud haldusorgani initsiatiivil isikute teavitamine õiguskorras tehtud muudatusest ning selle mõjust isikute õigustele. Olgugi, et kohus leidis, et toiming ei kahjusta isiku õigusi (analüüsimata kaebuses esitatud väiteid), juhib apellant veelkord tähelepanu sellele, et liiklusregistris registreerimisega kaasneb vahetult kohustus ka raskeveokimaksu tasuda. Lisaks juhib apellant kohtu tähelepanu sellele, et 11.11.2008 TV 3 eetris olnud telesaates „Kaua võib“1 selgitab ARK avalike suhete esindaja Timo Vijar, et üldjuhul ARK teavitab isikuid sellistest asjaoludest enne tähtaja möödumist, kui isik on seda soovinud. Praegusel juhul ei teavitatud isikut isegi sellise võimaluse olemasolust. „Kui selline toiming on olemas (eelduslikult on see tasuta, kuna riigilõivuseadus sellise toimingu eest lõivu ei sätesta) ja toimib“, siis ARK väited kulukuse ja ebamõistlikkuse osas on ilmselgelt põhjendamatud. Ärakuulamisõiguse ulatus on erinevatel juhtudel erinev. Praegusel juhul piisanuks juba sellest, kui haldusorgan oleks teavitanud isikut toimingust (sõiduki liiklusregistris olevaks lugemine mingist ajast) või seoses muutunud õigusliku olustikuga selgitanud, kuidas see puudutab neid, kelle soovil on kanne liiklusregistris tehtud enne muudatuse jõustumist ning mida nad tegema peavad, et kasutada kehtestatud õigust võimalikult efektiivselt; 3) Kohus asus muuhulgas seisukohale, et mootorsõiduki tagasiulatuvalt ajutiselt registrist kustutamiseks puudub õiguslik alus, kuna sõiduki kasutamine ajutiselt kustutamise perioodil on keelatud ning keelata saab üksnes edasiulatuvalt. Nagu pidi nähtuma nii taotlusest, vaidest kui ka kohtule esitatud kaebusest, oli OÜ Erras kogu aeg seisukohal, et sõiduk oli registrist ajutiselt 1 Kättesaadav internetis: http://viastream.player.mtgnewmedia.se/inner_pop.php?TvSkin=tv3_ee&catID=Array&boolRadio=0&PKVideoID =17355 5
(8)3-09-277 kustutatud ning seda ei kasutatud liikluses. OÜ Erras pöördus probleemi lahendamiseks ka TV 3 saate „Kaua võib“ poole, mis avaldas 11.11.2008 sellel teemal saatelõigu, millest on näha, et kõnealune auto seisab parklas ning on saatejuhi sõnade kohaselt „üsna takjatesse kasvanud“. Sellises olukorras on võimalik tagasiulatuva kande tegemine, millega fikseeritaks lihtsalt faktiline asjade seis. Samuti kinnitab sõiduki mittekasutamist tehnoülevaatuse, mis on sõiduki liikluses kasutamise eelduseks, puudumine vastaval perioodil. TV 3 11.11.2008 saate „Kaua võib“ palub apellant tõendina asja materjalide juurde võtta, kuna see võimaldab võtta seisukoha sõiduki võimaliku kasutuse osas ning selles kajastatud ARK töötaja seisukohad lükkavad ümber ARK väited ärakuulamisõiguse tagamise kulukusest ja ebaotstarbekusest.
  1. ARK palus apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata. Vastuväited: 1) HKMS § 31 lg 1 järgi saab kohtuotsuse apellatsiooni korras vaidlustamise aluseks olla üksnes materiaal– või menetlusõigusnormide rikkumine või tõendite ebaõige hindamine halduskohtu poolt. Apellant on apellatsioonkaebuse alguses küll maininud, et tema arvates on halduskohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, kuid apellatsioonkaebusest ei selgu väidetavalt ebaõigesti kohaldatud normid ning millise halduskohtu poolse tõlgendusega apellant ei nõustu; 2) Apellatsioonkaebuses toodud väide, et kohus ei pööranud tähelepanu kaebuses rõhutatud rakendussätete vajadusele, on ringkonnakohtu eksitusse viimise katse. Kaebuses ei ole taolist väidet esitatud/rõhutatud. Jääb ebaselgeks, mida taolise märkuse esitamisega on üritatud tõestada – vaidlusaluse regulatsiooni (ajutise registrist kustutamise perioodi möödumisel loetakse sõiduk registris olevaks) kehtestajaks polnud ARK, vaid majandus – ja kommunikatsiooniminister; 3) Apellandi tõendina esitatud TV 3 saade tuleb jätta tähelepanuta, kuna apellant ei ole põhjendanud, miks ta kõnealust tõendit esimese astme kohtule ei esitanud (HKMS § 5 lg 1 ja TsMS § 652 lg 4). Samadel põhjustel tuleb jätta tähelepanuta ka tõendile tuginevad väited. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. 01.07.2009 jõustunud „Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse Autoregistrikeskuse ja Maanteeameti ühendamisest tulenevalt“ § 1 p-ga 2 täiendati Vabariigi Valitsuse seadust (VVS) §-ga 1054, mille lg 1 sätestas: „Eesti Riiklik Autoregistrikeskus, Maanteeamet, Maanteeameti kohalik asutus ja hallatavad riigiasutused korraldatakse ümber ning ühendatakse alates
  3. aasta
  4. juulist Maanteeametiks ja Maanteeameti kohalikeks asutusteks. Asutuste ühendamisega seotud toimingud teeb majandus- ja kommunikatsiooniminister.“ VVS § 1054 lg 10 kohaselt lähevad „õigusaktides sätestatud Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse ja Maanteeameti või Maanteeameti kohaliku asutuse või Maanteeameti hallatava riigiasutuse õigused ja kohustused alates
  5. aasta
  6. juulist üle Maanteeametile või Maanteeameti kohalikele asutustele.“ Seega on ülesanded, mis enne ARK liitmist Maanteeametiga olid ARK pädevuses, läinud üle Maanteeametile.
  7. LS § 62 lg 3, mis sätestas, et liiklusregistri vastutav töötleja on Teede- ja Sideministeerium ning volitatud töötleja teede- ja sideministri määratud asutus, alusel antud teede- ja sideministri 13.12.2001 määrusega nr 115 määrati liiklusregistri volitatud töötlejaks ARK. Andmed teede- ja sideministri 13.12.2001 määruse nr 115 kehtetuks tunnistamise kohta puuduvad. LS § 62 lg 3 kaotas kehtivuse 14.06.2008 jõustunud liiklusseaduse muutmise seadusega, mille §-ga 2 sõnastati ümber LS § 62 tekst.

§ 93lg 1 kohaselt kehtib määrus, 6

(8)3-09-277 kuni selle tunnistab kehtetuks haldusorgan või Riigikohus või kehtivusaja lõppemiseni või volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni. 14.06.2008 jõustunud liiklusseaduse muutmise seadus mingeid erisätteid LS § 62 varemkehtinud redaktsiooni alusel antud määruste kehtivuse suhtes ei sisaldanud. Seega kaotas teede- ja sideministri 13.12.2001 määrus nr 115 kehtivuse hiljemalt 14.06.2008, mistõttu ei saanud Maanteeametile VVS § 1054 lg 10 alusel üle minna ka määrusest nr 115 tulenev ARK ülesanne. Samas reguleerib ARK pädevust Eeskiri, mille § 3 lg 1 sätestab, et ARK teostab registritoiminguid omaniku või muu õigustatud isiku taotluse alusel. Eeskirjas sätestatud ARK õigused ja kohustused võib VVS § 1054 lg 10 alusel lugeda Maanteeametile üleläinuks. Maanteeameti pädevus liiklusregistri volitatud töötlejana tuleneb ka majandus- ja kommunikatsiooniministri
  1. mai
  2. a määrusega nr 51 kinnitatud Maanteeameti põhimääruse § 9 p-st
  3. Seega võib Maanteeametit pidada käesolevas haldusasjas ARK menetlusõigusjärglaseks.
  4. Vaidlustatud otsuse tegemise ajal 26.11.2008 tulenes ARK-le sõltumata teede- ja sideministri 13.12.2001 määruse nr 115 kehtivuse lõppemisest 14.06.2008 liiklusregistri volitatud töötleja pädevus majandus- ja kommunikatsiooniministri
  5. juuli
  6. a määrusega nr 74 kinnitatud Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse põhimääruse § 12 p-st
  7. Volitused registri pidamise toimingute tegemisel tulenesid ARK-le ka Eeskirjast. Seega ei sea asjaolu, et teede- ja sideministri 13.12.2001 määrus nr 115 kehtivuse lõppes 14.06.2008, ARK pädevust käesolevas asjas vaidlustatud otsuse tegemisel kahtluse alla.
  8. Vaidlustatud ARK otsusega on keeldutud rahuldamast kaebuse esitaja nõuet ARK toimingu tagajärgede kõrvaldamiseks. Toiminguks, mille tagajärgede kõrvaldamist kaebuse esitaja ARK-lt taotleb, on sõiduki „Scania“ registreerimismärgiga 280 AAG lugemine liiklusregistris olevaks alates 28.11.2007, mil möödus kaebuse esitaja 28.11.2006 avalduses märgitud sõiduki registrist ajutise kustutamise periood.
  9. Riigivastutuse seaduse § 7 lg-st 1 ja § 11 lg-st 1 tulenevalt on isikul avaliku võimu kandjalt avalik-õiguslikus suhtes teostatud toimingu tagajärgede kõrvaldamist õigus nõuda vaid tingimusel, et tegemist oli tema õigusi rikkuva õigusvastase toiminguga.
  10. Kaebuse esitaja peab sõiduki „Scania“ registreerimismärgiga 280 AAG alates 28.11.2007 liiklusregistris olevaks lugemist õigusvastaseks põhjendusel, et 28.11.2006 avalduse esitamisel ei selgitatud talle sõiduki ajutiselt registrist kustutamise (ilmselt peab kaebuse esitaja siin silmas registrist kustutamise perioodi möödumise) õiguslikke tagajärgi ning enne sõiduki taas liiklusregistris olevaks lugemist kaebuse esitajale arvamuse ja vastuväidete esitamise õiguse tagamata jätmist. 12.

§ 36

lg 1 kohaselt selgitab haldusorgan menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil: 1) millised õigused ja kohustused on menetlusosalisel haldusmenetluses; 2) millise tähtaja jooksul haldusmenetlus eeldatavasti läbi viiakse ja millised on võimalused haldusmenetluse kiirendamiseks; 3) millised taotlused, tõendid ja muud dokumendid tuleb haldusmenetluses esitada; 4) milliseid menetlustoiminguid peavad menetlusosalised sooritama. Viidatud sättest ei tulenenud ARK-le kohustust selgitada kaebuse esitajale tema 28.11.2006 avalduse vastuvõtmisel, et avalduses märgitud sõiduki ajutise registrist kustutamise tähtaja möödumisel loetakse sõiduk uuesti registris olevaks ning sõiduki uuesti registris olemise õiguslikke, sh maksunduslikke tagajärgi. 7

(8)3-09-277 Esiteks ei olnud kaebuse esitaja selleks soovi avaldanud. Teiseks oli ARK-le ilmne, et kaebuse esitajale on need asjaolud endale hästi teada. Kaebuse esitaja enda väidetest ilmneb, et ettevõtjate üldlevinud praktika kohaselt soovis ka tema kasutada sõiduki liiklusregistrist ajutise kustutamise võimalust eesmärgiga vältida raskeveokimaksu tasumise kohustust, olles teadlik, et RVMS-st tulenevalt sõltub selle seaduse §-s 1 nimetatud tunnustele vastava sõiduki registreerimisest liiklusregistris sõiduki omaniku või valdaja kohustus tasuda sõidukilt raskeveokimaksu. On mõistlik eeldada, et kui ettevõtja on teadlik Eeskirja § 7 lg-st 1 sätestatud võimalusest taotleda sõiduki ajutiselt liiklusregistrist kustutamist ning on otsustanud seda võimalust kasutada, on ta teadlik ka tagajärjest, mida sama säte näeb ette taotluses märgitud ajutise registrist kustutamise perioodi möödumisel – sõiduki lugemine registris olevaks. Kolmandaks ei ole kaebuse esitaja viidatud selgituste näol tegemist

§ 36lg-s 1 nimetatud teabega.

28.11.2006 avalduse rahuldamisega oli avalduse alusel alanud haldusmenetlus lõppenud ning registrist ajutise kustutamise perioodi lõppemisega seonduvad tagajärjed polnud seotud selle haldusmenetluse lõpuleviimisega. Neil asjaoludel on põhjendamatu kaebuse esitaja väide, nagu tulenenuks hea halduse põhimõttest ARK-le kohustus kaebuse esitajale 28.11.2006 avalduse lahendamisel selgitada avalduses märgitud sõiduki registrist ajutise kustutamise perioodi lõppemise õiguslikke tagajärgi.

§ 36

ongi reegel, mis konkretiseerib hea halduse põhimõtte osiseks olevat selgitamiskohustust. 13. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et

§ 40

lg 3 p-st 2 tulenevalt ei pidanud ARK enne sõiduki registris olevaks lugemist pöörduma kaebuse esitaja poole uurimaks, kas ta soovib taotluses märgitud sõiduki ajutise registrist kustutamise perioodi pikendada. Sõiduki uuesti registris olevaks lugemisel ei kaldutud kaebuse esitaja 28.11.2006 avalduse (tl 24) andmetest kõrvale. Tegemist polnud ka olukorraga, kus oleks esinenud vajadus saada lisaandmeid, sest mingit rakendussätete puudumisest tulenevat täiendavat selgituskohustust ARK-l ei lasunud. Sõiduki registrist ajutine kustutamine toimub Eeskirja § 7 lg 1 kohaselt sõiduki omaniku või tema esindaja taotlusel, mille esitamine sõltub viimatinimetatud isiku soovist sõidukit taotluses märgitud perioodi vältel kasutada. Sellises olukorras ei saanud mõistlik isik eeldada, et registrist ajutise kustutamise õigusaktiga määratud võimaliku maksimumtähtaja pikenemisel loetakse õigusaktiga automaatselt pikenenuks ka nende avalduses/taotluses märgitud registrist kustutamise periood. Sisuliselt soovib kaebuse esitaja ARK-le panna kohustust omal initsiatiivil sõiduki omanikult uurida viimase huvi kohta sõidukit kasutada.

  1. Eelnimetatud põhjendustel ei olnud ARK poolt kaebuse esitaja sõiduki lugemine registris olevaks kaebuse esitaja 28.11.2006 avalduses märgitud registrist ajutise kustutamise perioodi lõppemisel õigusvastane. Kuna juba sel põhjusel ei ole kaebuses toodud tagajärgede kõrvaldamise nõude rahuldamiseks alust, ei arutle ringkonnakohus ka selle üle, kas sõiduki liiklusregistrist ajutine kustutamine on võimalik ka tagasiulatuvalt. Eeltoodud põhjustel pole oluline ka see, kas kaebuse esitaja sõidukit pärast 28.11.2007 liikluses kasutas. Seetõttu ei võta ringkonnakohus tõendina asja materjalide juurde ka kaebuse esitaja viidatud TV 3 11.11.2008 saadet.
  2. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka apellandi taotlus menetluskulude väljamõistmiseks, mis esitatud kuludokumentide kohaselt seisnevad apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivus 250 krooni (maksekorraldus tl 64). ARK ja Maanteeamet ei ole apellandilt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.