) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt
p-le 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Tulenevalt
lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Hageja nõuab elatist summas 139 eurot igakuuliselt. Kostja ei vaidle, et hageja ülalpidamiskulud ühes kuus on 313.85 eurot. Kohus peab samuti nimetatud ülalpidamise ulatust arvestades 18-aastase noormehe vajadusi mõistlikeks ja veenvalt põhjendatuks. Vaidlust ei ole, et kostja hageja ülalpidamiseks elatist alates hageja täisealiseks saamisest andnud ei ole. Kostja on esitanud hagile vastuväite, et tema varalisest seisundist tulenevalt ja tema alaealiste laste ülalpidamiskohustuse täitmise tõttu ei ole kostjal võimalik ülal pidada täisealist last.
lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid 2
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele alaealisele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2011.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 278.02 eurot ja pool sellest moodustab 139.01 eurot. Kohus tuvastas, et kostja keskmine töötasu OÜ Diranex tõendi kohaselt on 615 eurot kuus (t.l. 21). Tuvastatud on, et kostjal on alaealised lapsed U S (sündinud XXX.), A S (sündinud XXX.) ja M S (sündinud XXX) (t.l. 22-24).
p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 alusel kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele. Vastavalt
on ülalpidamiskohustuse täitmisel on ülalpidamist täitma kohustutud isiku alaealised lapsed eelistatud teiste laste ees, kui ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline kõigile lastele ülalpidamist andma.
§-de 102 lg 2 ja 101 lg 1 kohaselt on kostjal seadusest tulenev kohustus ülal pidada oma alaealisi lapsi vähemalt seaduses sätestatud miinimumelatise suuruses s.o. iga alaealise lapse ülalpidamiseks tuleb kostjal tasuda 139.01 eurot s.o. kokku kolme lapse ülalpidamiseks 417.03 eurot. Seega kostja on oma keskmisest kuusissetulekust 615 eurot kohustatud ülal pidama eelkõige oma alaealisi lapsi 417.03 euro ulatuses ja kostja käsutusse jäävad rahalised vahendid moodustavad seega 197.97 eurot (615-417.03=197.97). Kohus leiab, et kostja käsutusse jäävatest rahalistest vahenditest 197.97 eurost pool s.o. 98.99 eurot tuleb kostjal tasuda oma õppiva täisealise lapse ülalpidamiseks. Kostja vastuväidet, et täisealine laps peab ise töötama ja teenima enda ülalpidamiseks, kohus käesoleval juhul ei arvesta. Seadusandja on sättinud, et lapsevanemal on kohustus üleval pidada ka oma täisealist last, kes täisealiseks saanuna jätkab keskhariduse omandamist gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Vaidlust ei ole, et hageja jätkab oma õpinguid keskhariduse omandamiseks. Kohus leiab, et on üldteada, et enne tööle asumist on vajalik omandada haridus ja oleks mõistlik eeldada, et laps omandab kas kutsehariduse või siis keskhariduse gümnaasiumis, et hiljem jätkata õpinguid ülikoolis. On ka seadusandja tahe, et vähemalt kuni lapse 21-aastaaseks saamiseni tuleb lapsel lubada alustatud õpingute jätkamist ja selleks ajaks peaks kõigi eelduste kohaselt laps olema omandanud põhi- või keskhariduse põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Kohus selgitab, et perekonnaseaduses sätestatud vanema kohustus oma lapsi üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamine. Lähtudes eeltoodust ja võttes arvesse kostja kohustusi ja varalist seisundit kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb välja mõista elatis hageja kasuks hageja ülalpidamiseks igakuuliselt 98.99 eurot alates elatise hagiavalduse esitamisest kohtule s.o. 21. jaanuarist 2011.a. kuni hageja õpingute lõpetamiseni Narva Pähklimäe Gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kohtuotsuse alusel väljamõistetud elatise summa 98.99 on hädavajalik summa hageja ülalpidamiseks ja seetõttu kuulutab kohus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks ilma tagatiseta. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 161 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus hagi tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.