← Eesti

3-10-780/9

Obsah (7)§ 26§ 4§ 8§ 3§ 31§ 2§ 24

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-780 Otsuse kuupäev 02.07.2010 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi OÜ Marteburg kaebus Tartu Linnavolikogu 18.02.2010

§ 26lg 1 ja HKMS § 19 lg 6).

6. Kaebaja arvates ei ole vastustaja kaalunud kaebaja huve, planeerimisotsus on põhjendamata. Planeerimisseaduse (

) § 1 lg 2 sätestab planeerimisseaduse eesmärgi. Nimetatud sättest tulenevalt lasus vastustajal planeeringu kehtestamisel kohustus teostada kaalutlusõigust ja arvestada seda tehes kõigi puudutatud isikute huve. Kohtupraktika on loonud sisu ja põhimõttelised raamid planeerimisvaidluste lahendamiseks. Nõnda on põhistatud, et planeeringu kehtestamine on kaalutlusotsus, mida halduskohus saab kontrollida 2 HKMS § 19 lg 6 alusel ja isikul, kelle õigusi ja vabadusi planeeringud riivavad, on õigus oma õiguste kohtulikul kaitsmisel nõuda õiguslike hüvede õiglase kaalumise kontrollimist. Kaalutlusõiguse teostamise ning kaalutlusotsuse põhjendamisnõude osas viitab kaebuse esitaja Riigikohtu a 10.10.2002 lahendile nr 3-3-1-42-02, 18.10.2004 lahendile nr 3-3-1-37-04 , 14.10.2003 lahendile nr 3-3-1-54-03 ja 16.01.2008 lahendile nr 3-3-1-81-

  2. Vaidlustatud otsuse kohaselt on linnavolikogu lähtunud Päeva tn 1 ja Tähe tn 8 krundile üldmaa piiri nihutamisel Tartu Linnavalitsuse 22.12.2008.a. korraldusest nr 1369, mingeid iseseisvaid järeldusi volikogu teinud ei ole. Nõnda on volikogu tsiteerinud otsuses Tartu Linnavalitsuse korralduse seisukohti ja väitnud, et üldplaneeringu muutmine järgib „tasakaalustatult sotsiaalse ning kultuurilise keskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.“ Samuti on linnavolikogu oma otsuses märkinud, et „Tartu linna poolt on teostatud linnaehituslik ja maastikuline analüüs, mille tulemusena on leitud tasakaalustatud planeerimislahendus, mis arvestab avalikku huvi.“ Volikogu on tsiteerinud Tartu Maavalitsuse arvamust, mille kohaselt on „Tartu linnavalitsus oma seisukohtade kujundamisel muuhulgas lähtunud planeeringu menetlemisel ilmnenud suurest avalikust huvist säilitada olemasolev Päeva-Tähe-Pargi tänavate vaheline haljasala.“ Seega on teemaplaneeringu kehtestamise otsusest nähtuvalt teemaplaneering otsustatud kehtestada eelkõige tulenevalt avalikust huvist, kuid milles konkreetselt avalik huvi on seisnenud ja kas see on põhjendatud ning kaalub üles kaebaja õiguse ettevõtlusvabadusele ja omandi puutumatusele, vaidlustatud linnavolikogu otsusest ei nähtu.
  3. Kaebaja on seisukohal, et tema omandi riive on teemaplaneeringu kehtestamisega ilmne ja antud volikogu otsust pidanuks eriti hoolikalt põhjendada, sest otsusega kitsendatakse ulatuslikult (st. sisuliselt võetakse ära) kaebaja kinnistute maakasutuse ja ehitamise õigust. Kaebaja on arvamusel, et sedavõrd intensiivne sekkumine tema omandi kasutamisesse oleks õigustatud vaid väga kaaluka avaliku huvi esinemisel ja olukorras, kus linnavolikogul ei oleks olnud muud võimalust sellise avaliku huvi rahuldamiseks. Praegusel juhul on teemaplaneeringuga muudetud alles hiljuti kehtestatud üldplaneeringut. Linnavolikogu ei ole arvestanud kaebaja õiguspärase ootusega olemasoleva üldplaneeringu kehtimajäämiseks ja avaliku huvi sisustamine on vaidlustatud otsuses jäänud deklaratiivseks.
  4. Kaebajale on teadmata, mida kujutab endast otsuses viidatud linnaehituslik ja maastikuline analüüs, mille tulemusena on peetud vajalikuks üldplaneeringut muuta ja tuua üldmaa piir kaebaja kinnistutele. 10.

§ 4

lg 2 p 2 järgi peab kohalik omavalitsus tagama huvitatud isikute huvide arvesse võtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Kohalik omavalitsus peab seega planeeringu menetlemise käigus piisava tõhususega täitma

-st tulenevaid kohustusi, mh kohustust leida erinevate huvide vahel tasakaalustatud lahendus. Linnavolikogul oli kohustus leida erinevate huvide vahel tasakaalustatud lahendus, st. arvestada kindlasti mh kaebaja huvidega, kuid vaidlustatud otsuse kohaselt on arvestatud vaid (konkretiseerimata) avalike huvidega. Kaebaja ei pea piisavaks otsuses tehtud viidet, et „planeerimismenetluse raames on püütud leida lahendust, kus kruntide omanikele jääks võimalus krunti või selle ala hoonestada.“ Otsusest ei nähtu, kas ja kuidas on enne Teemaplaneeringu kehtestamist kaalutud kaebaja huve ja väidetavat avalikku huvi ning miks siiski leiti, et väidetavad avalikud huvid kaaluvad üles kaebaja huvid. Muuhulgas on jäetud tähelepanuta, et kaebaja on 3 üldplaneeringu kehtivuse tingimustes teinud kinnistuid soetades 5,5 miljonilise investeeringu, mis teemaplaneeringu kehtima jäädes muutub kaebaja kahjuks (rääkimata kaebaja loodetavast tulust ala arendamisest). 11. Volikogu otsuse motiveeringust ei nähtu seega, et vallavolikogu oleks kaalutlusõigust teostanud vastavalt HMS nõuetele. Vaidlustatud otsuses ei ole välja toodud asjas tähtsust omavaid asjaolusid ega erinevate huvitatud isikute (kaebuse esitaja) konkreetseid huve ja õigusi, mida vallavolikogu pidi kaaluma. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei ole teostanud kaalutlusõigust nõuetekohaselt. Samuti on vastustaja rikkunud HMS § 56 lg 3 haldusaktile esitatavaid nõudeid ning viidatud motiveerimisvead on viinud ebaõige haldusakti kehtestamiseni. 12. Kaebuse esitaja rõhutab, et teemaplaneering ei saa muuta üldplaneeringut.

§ 8

lg 2 p 2 kohaselt võib üldplaneeringu koostada teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt lõikes 3 nimetatud ülesannetele. Vastavalt

§ 8

lg 3 p 1, 3, 6 on üldplaneeringu ülesanded muuhulgas: linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine (p 1); maa-aladele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juht-otstarbe ning vajaduse korral hoonestuse kõrguspiirangu ja muude tingimuste määramine (p 3); miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine (p 6). Kehtestatud teemaplaneeringu kohaselt on tegemist „Karlova miljööväärtusliku ala kaitse- ja kasutustingimuste“ määratlemisega, mis vastaks iseenesest

§ 8lg 3 p-le 3, mis tähendab muuhulgas maakasutuse juhtotstarbe määramist.

Kaebaja juhib tähelepanu, et vastavalt

§ 8

lg 31 on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad. Kaebaja omandis olevale Päeva tn 1 maakasutuse juhtotstarbena on kehtivas üldplaneeringus määratud korruselamumaa, Tähe tn 8 juhtotstarbeks on elamumaa. Vaidlustatava teemaplaneeringuga soovitakse korruselamumaa ja elamumaa juhtotstarbed muuta üldmaaks, kuid selliste olemuslike muudatuste tegemine ei ole kaebaja hinnangul teemaplaneeringuga lubatud.

§ 8

lg 2 p 2 ei luba üldplaneeringus määratud maakasutamise juhtotstarvet täielikult ära muuta, võimalik on vaid täpsustuste ja täienduste tegemine.

  1. Kaebaja on seisukohal, et üldplaneeringu lahendus arvestab kaebaja ja avalikke huve. Kaebaja peab põhjendatuks 06.10.2005.a kehtestatud üldplaneeringus sätestatud lahendust antud piirkonna kohta, mille kohaselt on kaitstud nii kaebaja huvid (Päeva tn 1 ja Tähe tn 8 on määratud vastavalt korruselamumaaks ja elamumaaks), kui ka avalikud huvid, sest antud lahenduse kohaselt säilib üldmaana pargiala ja hoonestatava ala keskele jääv territoorium (roheala ja mänguväljakud) säilib endiselt linnarahvale avatuna. Kaebaja juhib tähelepanu, et Tartu Linnavalitsuse 22.12.2008.a. korraldus nr 1369, milles on volikogu lähtunud üldmaa piiride määratlemisel, viitab mitmes kohas, et avalikku arvamust esitanud organisatsioonid (MTÜ Karlova Sõbra Selts, MTÜ Eesti Roheline Liikumine, MTÜ 4 Säästva Renoveerimise Infokeskuse Tartu ühendus) on samuti möönnud võimalust Päeva tn äärsete kruntide hoonestamiseks. Kaebaja on arvamusel, et mitmesugused ühiskondlikud organisatsioonid, milledele on viidatud ka vaidlustatud otsuses ja kes on esitanud planeeringumenetluses oma seisukohti, olid vastu kehtivas üldplaneeringus ettenähtud planeeringulahendusele, siis oleksid nad pidanud vaidlustama Tartu Linnavolikogu 06.10.2005.a. määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringu. Selle asemel on üldplaneeringut sisuliselt vaidlustatud läbi selle muutmise ettepaneku teemaplaneeringus, mis ei ole kaebaja hinnangul menetluslikult õige. Tartu Linnavolikogu vastuväited
  2. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning esitab oma seisukohad kaebuse väidete kohta alljärgnevalt:
  3. Väär on väide, et kaebuse esitaja omandas Päeva tn 1 kinnistu ajal, mil kehtiv (
  4. a.) üldplaneering nägi kinnistule ette korruselamumaa otstarbe, kehtiv üldplaneering nägi kinnistule ette sotsiaalmaa otstarbe.
  5. Kaebuse esitaja on seisukohal, et teemaplaneeringust tulenevalt on kaebuse esitajale seatud olulised piirangud talle kuuluvate kinnisasjade kasutamiseks ning võetud ära võimalus ettevõtlusega tegelemiseks. Vastustaja ei nõustu esitatud seisukohaga. Teemaplaneeringuga kehtestatud kasutusotstarbe tõttu ei ole piiratud kaebuse esitaja senine kinnistute kasutamine. Kuigi Tartu linna üldplaneeringuga olid kaebuse esitajale kuuluvate kinnisasjade ala määratud elamumaaks, saab

§ 3

lg 3 p 2 järgi detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kinnisomandile seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi seada kehtestatud detailplaneeringu alusel. Teemaplaneeringuga ei ole määratud kinnisasjade piire ega katastriüksuse sihtotstarvet. Kehtestatud detailplaneering Päeva tn 1 ja Tähe tn 8 kinnistul puudub.

  1. Kaebuses on märgitud, et ehkki Tartu Linnavolikogu 06.10.2005 määrusega nr 125 kehtestati Tartu linna üldplaneering, algatas Tartu Linnavolikogu 04.05.2006 otsusega nr 78 nimetatud üldplaneeringu täpsustamiseks teemaplaneeringu "Karlova miljööväärtusliku ala kaitseja kasutustingimused" vastuvõtmise ja avalikule väljapanekule suunamise. Tartu Linnavolikogu 07.03.2002 otsusega nr 521 algatatud Karlova linnaosa ajaloolise piirkonna üldplaneeringu menetlust ei lõpetatud, vaid kuna Tartu Linnavolikogu 06.10.2005 määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringuga oli määratud Karlova miljööväärtusega hoonestusala, nimetati koostatav piirkonna üldplaneering selle eesmärke arvestades ümber teemaplaneeringuks. Kuna planeering oli koostatud, võttis Tartu Linnavolikogu selle vastavalt planeerimisseadusele vastu ja suunas avalikule väljapanekule.
  2. Vastustaja juhib tähelepanu teemaplaneeringu järgmistele üldpõhimõtetele: Teemaplaneeringu seletuskirja punktis
  3. „Maa-alade üldiste ehitus- ja kasutamistingimuste täpsustamine“ on nimetatud põhimõtted, millest lähtuti planeeritava piirkonna ehitus- ja kasutustingimuste täpsustamisel – olemasoleva maaressursi, hoonestuse ja linnaehitusliku struktuuri säästev ja intensiivne kasutus. Territoriaalse arengu kujundamise eesmärgina on välja toodud mitmekesise eluruumi valikuvõimaluste loomise läbi elanikkonna paiksuse suurendamine ja elukvaliteedi tõstmine ning piirkonna ajalooliste ja kultuuriliste väärtuste säilimine. Teemaplaneeringu üldiseks põhimõtteks erinevate funktsioonidega maa-alade 5 ruumiliste arengusuundade määratlemisel on leida aladele otstarbekaimad kasutusviisid. Kuna ei ole oodata piirkonna elanike arvu järsku kasvu ning krundistruktuur on välja kujunenud, on täiendavaid elamuehitusmahtusid ette nähtud tagasihoidlikult.
  4. Teemaplaneeringu alal asub riikliku kaitse all olev kinnismälestis Karlova mõisa park. Seletuskirjas on märgitud, et aktiivse puhkuse rajatisi (spordiplatse, mänguväljakuid) ajaloolistesse parkidesse reeglina ei kavandata, sobilikuks peetakse passiivset puhkamist soodustavaid rajatisi (jalutamise ja istumisvõimalused). Seletuskirjas tuuakse välja avalike haljasalade/parkide olulist sotsiaalset rolli elanikele vabas õhus vaba aja veetmise võimaldamisel lisaks tähtsale kohale linna rohevõrgustikus. Soovitavalt peaks selline haljasala jääma kodust jalgsikäigu kaugusele, mitte enam kui 1000 meetrit. Eelnevast tulenevalt on Päeva tänava haljasala ainus võimalik asukoht linnajaos, kuhu saab rajada mitmefunktsioonilise pargi- kuhu saab ehitada nii mängu- kui spordirajatisi ja kasutada parki kokkutulekute kohana (n. Karlova päevad).
  5. Vastustaja juhib tähelepanu, et kaalutlusotsuse tegemisel peab kohalik omavalitsus tagama planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus (planeerimisseaduse § 4 lg 2 p 2). Tartu linna üldplaneeringu menetlemise perioodiga võrreldes on teemaplaneeringu menetluse hilisemaks etapiks (teiseks väljapanekuks) toimunud teemaplaneeringu menetlusprotsessi oluliselt mõjutanud muudatusi ühiskonnas, sh õigusruumis. Planeeringu avaliku väljapaneku kordamise üheks eesmärgiks oligi tagada võimalike uute isikute planeerimismenetluses osalemine. Teemaplaneeringu menetlemise perioodi jooksul on asutatud MTÜ Karlova Selts (mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris esmakande aeg 18.10.2007), MTÜ Karlova Sõbra Selts (esmakande aeg 29.05.2008), kes on astunud ka teemaplaneeringu menetlusse. Teemaplaneeringu eskiislahenduse kohta esitati parandus- ja täiendusettepanekuid peamiselt kodanike poolt, teemaplaneeringu teise väljapaneku ajal ja järgselt astus menetlusse oluliselt suurem hulk kodanikke ja kodanike ühendusi.
  6. Tartu Linnavolikogu 18.05.2006 määrusega nr 25 on kinnitatud "Arengustrateegia TARTU 2030". Arengustrateegias TARTU 2030 viiakse ellu linna üldplaneeringu, eelarvestrateegia, arengukavade kaudu. Arengustrateegias TARTU 2030 on ühe on tulevikuväljavaatena nimetatud kodanikuühiskonna tugevnemist. Punktis 2.4 on märgitud, et kodanikualgatuse tulemusena kasvab mittetulundusühenduste arv ja suureneb nende mõju avaliku võimu otsustusprotsessidele Tartus. Avalik võim kaalutleb lahendeid ja viib ellu põhjendatud otsuseid, kaasates huvigrupid ja avalikkuse. Sellega otsustusprotsess küll pikeneb, kuid otsused on paremini läbi kaalutud, suureneb elanike sidusus ja linna arenguga rahul olevate elanike osakaal. Avatud kodanikuühiskonna kujunemine loob eelduse parimate ideede ja lahenduste rakendamiseks linna arengu huvides. Arengustrateegia TARTU 2030 koostamisel juhinduti paljudest linna strateegilistest dokumentidest, muuhulgas Tartu Linnavolikogu
  7. detsembri 1998 määrusega nr 67 heaks kiidetud tegevuskavast Tartu Agenda
  8. Tartu Agenda 21 punktis
  9. "Elukeskkonna väärtus" alapunktis 4.1.
  10. "Roheline Tartu" on märgitud, et linnalooduse säilitamine mitmekesisena nõuab planeerijate ja projekteerijate ning tartlaste keskkonnahoidlikku käitumist. Teema- ja detailplaneeringutega luuakse eeldused pargi või 6 haljasala kasutajate vajaduste parimaks rahuldamiseks, võttes arvesse tulevaste kasutajate nägemusi ning arvestades, et majandusliku jõukuse kasvuga puhke- ja virgestusvajadused suurenevad. Ajalooliste parkide rekonstrueerimisprojektid koostatakse Firenze deklaratsiooni nõuetest kinni pidades. "Roheline Tartu" järgitavate põhimõtetena muuhulgas on toodud, et Tartu ajaloolisi parke ja haljasalasid ei vähendata täisehitamisega, samuti on lähimiljöö meeldivana hoidmise ja puhkuse võimaluste kujundamise seisukohalt erilise tähtsusega väikeste haljastute säilitamine ja juurdeloomine. Olukorra iseloomustuse juures on välja toodud, et eksisteerib surve laiendada ehitustegevust parkide ning haljasalade arvel ja Emajõe rohelise koridori arvel.
  11. Teemaplaneeringu menetlemise ajal on muudetud planeerimisseadust, muuhulgas sätestati
  12. juulist 2009 kehtima hakanud § 4 lõike 2 punkt 2 redaktsioonis kohaliku omavalitsuse kohustus tagada planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamine. Seaduse eelnõu seletuskirjas on märgitud järgmist: „§ 4 lg 2 p 2 muudatus kannab endas olulist sisulist rõhuasetust, sest toob huvitatud isikute huvide arvestamise nõudele lisaks avalike huvide ja väärtuste tasakaalustatud arvestamise nõude, mis on planeeringu kehtestamise eelduseks. Avalike huvide ja väärtuste arvestamise vajadust on ehitatud keskkonna kvaliteeti käsitlevates sõnavõttudes rõhutanud õiguskantsler. Õiguskantsleri poolt Siseministeeriumile 27.08.2008 edastatud kirjaliku pöördumise kohaselt tähendab avalike huvide kaitstus planeerimis- ja ehitustegevuses ennekõike ühiskonna liikmetele täisväärtusliku elukeskkonna tagamist. See väljendub avalike hüvede tagamises, milleks on teede ja kommunikatsioonide, avalikult kasutatavate parkide, mänguväljakute piisavus, ligipääs avalikult kasutatavale veekogule, vajaliku infrastruktuuri ja transpordi olemasolu, keskkonna ja kultuuriväärtuste säilitamine, esteetiline linnaruum, turvalisus jne, aga ka majandusliku ja sotsiaalse arengu jaoks võimaluste loomine.".
  13. Õige ei ole kaebuse esitaja väide, et kaebajale oli teadmata, mida kujutab endast otsuses viidatud linnaehituslik ja maastikuline analüüs. OÜ Marteburg esindaja osales 06.08.2008 toimunud teemaplaneeringu avalikul arutelul ning oli seega teadlik linna poolt võimalike PäevaTähe- Pargi tn vahelisele alale kavandatava üldmaa asukoha variantide väljatöötamisest. Üldmaa asukoha valiku teemal toimus 15.10.2008 avalik arutelu, millel osales ka OÜ Marteburg esindaja. Arutelul tutvustati linna poolt koostatud üldmaa asukoha alternatiivseid variante, samuti ASi Merko Tartu esindaja poolt arutelul esitatud kirjalikele seisukohtadele lisatud pargiala hoonestuse eskiiskavandit. Linna poolt väljapakutud lahendused olid vormistatud elektrooniliselt, nende tutvustamine arutelul osalejatele toimus tehniliste vahendite abil.
  14. Algatus Roheline Karlova esitas linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnale 15.10.2009 kirja, milles teatati, et algatus Roheline Karlova kogus
  15. a augustis ja septembris 908 eraisiku allkirja pöördumisele Päeva-Tähe-Pargi haljasala täies mahus säilitamise toetamiseks, esitati toetuskirjad isikutelt. Lisaks eelnimetatud pöördumisele esitasid ettepanekuid veel rida isikuid. Linnavalitsus otsustas määrata Päeva-Tähe- Pargi tn vahelise ala planeeringulahenduse osas üldkasutatava puhkeala ja elamumaa piir ning esitada teemaplaneering koos teabega arvestamata jäänud vastuväidete kohta maavanemale järelevalve teostamiseks. Kuna isikutelt laekus täiendavalt ettepanekuid, arutas linnavalitsus Päeva-Tähe- Pargi tn vahelise ala küsimust 03.03.2009 istungil. Laekunud seisukohti teadmiseks võttes otsustas linnavalitsus jääda linnavalitsuse 22.12.2008 korraldusega nr 1369 otsustatu juurde.
  16. Päeva tn 1 krundi korruselisuse määramine on muutunud planeeringu menetlemise protsessis, kooskõlastamisel ja planeeringu avalikustamisel. Tartu linna üldplaneering võimaldas Päeva 1 krunti hoonestada kuni 5-korruselise hoonega. Kinnistu jääb arhitektuurimälestise kaitsevööndisse. Muinsuskaitseameti kooskõlastamise komisjoni 06.05.2008 koosoleku protokoll 7 nr 129 märgib, et kvartal A-2, Päeva tn 1 uushoonestuse kõrguseks lubada kuni 3 korrust. Põhjenduseks on toodud, et selles kvartalis on nii Pargi, Päeva kui Kalevi tänava ääres säilinud iseloomulik hoonestusstruktuur ja Päeva tänaval soovitakse mälestistena kaitse alla võtta hulk hooneid. Miljööväärtuslikus piirkonnas ei pea hoonestuse kõrguse osas lähtuma struktuuri lõhkuvatest Tähe tänava neljakorruselistest hoonetest. Ajaloolise hoonestuse taastamine ei ole olnud iseseisev eesmärk, eesmärgiks on uuenenud linnaruumis tasakaalustatud ruumilise lahenduse leidmine, mis arvestab võimaluse piires nii elanike soove kui krundiomanike huve.
  17. OÜ Marteburg esitatud seisukohti on linna poolt kaalutud ning nendega mittearvestamist on vastustaja hinnangul piisavalt põhjendatud. Põhistus tuleneb lisaks vaidlustatud otsuses esitatud põhimotiividele teemaplaneeringu tekstist ning teemaplaneeringu juurde kuuluvatest materjalidest. Vaidlustatud otsuses on tuginetud linna otsustele, mida on teemaplaneeringu menetluses vastu võetud omavalitsusorganite poolt vastavalt Tartu linna ehitusmääruses (Tartu Linnavolikogu 28.09.2006 määrus nr 40) sätestatud pädevusele. Linn on kaalunud esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid, planeeringulahendust on korrigeeritud korduvalt, seda on arutatud avalikel aruteludel. Linnavalitsus on enne seisukohavõttu analüüsinud vaidlusaluse maa-ala planeerimise alternatiivseid lahendusi. Kõikide lahenduste puhul on aluseks olnud põhimõte, kus võimalikult palju arvestatakse kohalike elanike tavapärase liikumise trajektoore, kujundatakse ruumilise tervikuna töötav park kogunemiskoht (Karlova päevade läbiviimine jms), kuid antakse võimalus kinnistuid proportsionaalses ulatuses ka hoonestada.
  18. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et teemaplaneeringuga ei ole kavandatud kogu Päeva tn 1 kinnistule üldkasutatava puhkeala otstarve, vaid on osaliselt ka elamumaa (2-3 korrust). Avaliku väljapaneku ajal esitati arvukalt ettepanekuid kogu Päeva-Tähe-Pargi tn vaheline olemasolev haljasala säilitada, mille suhtes linn jäi esialgu seisukohale, et üldmaa suurus määrata linna üldplaneeringust tulenevalt, edasise menetluse (erinevate lahenduste koostamine ja kaalumine) käigus linna seisukohta avalike arutelude tulemusi arvestades korrigeeriti. Kaevatavas otsuses on esitatud motiivid, millest linn on kõnealuse üldkasutatava maa piiri määramisel lähtunud. Otsuses märgitakse, et piiri määramisel on linnavalitsus kaalunud mitmeid ruumilisi lahendusi, seejuures on püütud leida lahendust, kus kruntide omanikele jääks krunti või selle osa hoonestada. Samas on lähtutud põhimõttest, et vabaõhu puhkealaks tuleb reserveerida sellises ulatuses maa-ala, mis võimaldaks piisava ruumi erinevate puhketegevuste läbiviimiseks ning haljasala pargina toimimiseks.
  19. Vastustaja on seisukohal, et teemaplaneeringu kehtestamise otsus on kaalutletud ja proportsionaalne, sellega ei rikuta kaebuse esitaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Planeerimisseaduse § 8 lg 2 p 2 järgi võib üldplaneeringu koostada teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt planeerimisseaduses nimetatud üldplaneeringu ülesannetele (

§ 8lg 3).

Tartu linna üldplaneeringu järgi paikneb Tähe tn 8 kinnistu maa-alal, mille juhtotstarve on elamumaa, seda ei ole määratud kruntide kaupa, vaid suuremat hulka maaüksusi hõlmaval maa-alal. Teemaplaneeringuga ei ole täielikult ära muudetud maakasutuse juhtotstarvet, nagu on kaebuses väidetud, vaid on täpsustatud üldplaneeringut üldkasutatava haljasala ning korruselamumaa ja elamumaa vahelise piiri korrigeerimisega. Tartu Linnavolikogu

  1. mai 2005 otsusega nr 434 on algatatud Päeva 1, Tähe 8, Tähe 10 ja Päeva 15 kruntide detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamisel töötati mitme lahendusvariandi kallal, kuid ühtegi neist ei ole Tartu linn heaks kiitnud ja edasise planeeringu 8 koostamisel aluseks määranud ega avalikustanud. Tegemist on olnud tavakohase detailplaneeringu koostamise protsessiga, mille käigus välja töötatud lahendid ei pruugi selliseks jääda planeeringu edasisel menetlemisel ja kehtestamisel. Kohtu põhjendused ja otsus
  2. Tartu Linnavolikogu 06.10.2005.a. määrusega nr 125 kehtestati Tartu linna üldplaneering. Kehtestatud üldplaneeringuga määrati Karlova linnaosas miljööväärtusega hoonestusala piirid. Tartu linna üldplaneeringuga olid kaebuse esitajale kuuluvate kinnisasjade Päeva tn 1 ala määratud korruselamumaaks ning Tähe tn 8 ala elamumaaks. Teemaplaneeringus „Karlova miljööväärtusliku ala kaitse- ja kasutustingimused“ on nihutatud üldmaa piiri. Teemaplaneeringuga on Päeva tn 1 krunt enamuses osas ning Tähe tn 8 tervikuna määratud üldmaaks. Kaebajal oli ja on soov seda piirkonda arendada, sh hoonestada Päeva tn 1 kinnistu ja rajada sellele korterelamud.
  3. Vastavalt planeerimisseaduse (

) § 26 lg-le 1 on igal isikul õigus planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.

  1. Kaebuses on kaebaja leidnud, et kehtestatud teemaplaneeringuga on oluliselt riivatud tema põhiseaduslikke õigusi omandi puutumatusele ja ettevõtlusvabadusele ning teemaplaneeringu kehtestamine on planeerimisseadusega vastuolus põhjusel, et teemaplaneeringuga ei saa üldplaneeringut muuta. Seega on kaebaja pöördunud kohtusse nii oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks kui ka seetõttu, et teemaplaneeringu kehtestamise otsus ei ole kooskõlas kehtiva õigusega.
  2. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud otsus ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Teemaplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbe tõttu ei ole piiratud kaebuse esitaja senine kinnistute kasutamine. Kuigi Tartu linna üldplaneeringuga olid kaebuse esitajale kuuluvate kinnisasjade ala määratud elamumaaks, saab

§ 3

lg 3 p 2 järgi detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kinnisomandile seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi seada kehtestatud detailplaneeringu alusel. Teemaplaneeringuga ei ole määratud kinnisasjade piire ega katastriüksuse sihtotstarvet. Kehtestatud detailplaneering Päeva tn 1 ja Tähe tn 8 kinnistul puudub.

  1. Planeeringu kehtestamise otsus on kaalutlusotsus. 25.09.2008.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-115-08 (p 17) leiab Riigikohtu halduskolleegium, et juhul, kui vaidlustatud haldusakt riivab isikute õigusi, peab haldusakti andmisel kaaluma ka sellise riive õiguspärasust ja mõõdukust. Asja lahendav kohus peab aga omakorda veenduma, kas kaalutlusõigust kasutati õiguspäraselt. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  2. jaanuari
  3. a otsuses haldusasjas nr 34-1-9-06 rõhutati, et kohalik omavalitsus peab detailplaneeringu algatamise ja kehtestamise üle otsustades igal konkreetsel juhul kaaluma, missugune on avalikes huvides tehtava otsustuse mõju isikute põhiõigustele ja huvidele, kas seonduvad õiguste riived on proportsionaalsed ning kas see otsus vastab ühetaolise kohtlemise põhimõttele.
  4. Osundades Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelise erikogu
  5. detsembri
  6. a. otsusele haldusasjas nr 3-3-1-15-01 on Riigikohus 07.03.2002 otsuses nr 3-3-1-9-02 märkinud, et haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel tuleb kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi: põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, samuti haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Haldusakt piirab subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist. 9 35.

§ 8

lg 3 p 3 kohaselt määratakse maa- ja veealadele üldised kasutamis- ja ehitustingimused, sealhulgas maakasutuse juhtotstarve ning vajaduse korral hoonestuse kõrguspiirangud ja muud tingimused üldplaneeringuga. Üldplaneering koostatakse kogu valla või linna territooriumi või selle osade kohta (

§ 8

lg 1)

§ 31

sätestab, et maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad.

  1. Antud juhul on üldmaa piiride nihutamisega Päeva tn 1 krundile valdavas osas ning Tähe tn 8 krundile tervikuna teemaplaneeringus „Karlova miljööväärtusliku ala kaitse- ja kasutustingimused“ muudetud selle kaebajale kuuluvate kinnistute maa-ala maakasutuse juhtotstarvet, mis oli varem 06.10.2005.a. Tartu linna üldplaneeringuga kindlaks määratud teisiti.
  2. Põhjendatud on kaebuse esitaja väide, et maa-ala juhtotstarbe muutmine välistab osaliselt võimaluse ehitada elamu(d) Päeva tn 1 krundile ning välistab täielikult ehitamise Tähe tn 8 krundile. Sellega piiratakse oluliselt selle elluviimist, mida kaebaja on kavandanud. Sellest lähtudes võib kohtu arvates asuda seisukohale, et teemaplaneeringu kehtestamine riivab kaebuse esitaja põhiseaduslikke õigusi – põhiseaduse §-s 32 sätestatud õigust talle kuuluvat omandit vabalt vallata ja kasutada ning piirab ka põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust.
  3. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et teemaplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbe tõttu ei ole piiratud kaebuse esitaja senine kinnistute kasutamine. On õige, et teemaplaneeringuga ei ole määratud kinnisasjade piire ega katastriüksuse sihtotstarvet. Samas ei anna see aga alust väita, et teemaplaneeringu kinnitamise otsus kaebaja põhiõigusi ei riiva. Eraõiguslikust isikust maaomanik või arendaja saab ja peab maa kasutamist kavandades arvestama kehtestatud üldplaneeringuga ning sellega, et üldplaneeringut mõjuva põhjuseta muuta ei saa. Ka Riigikohus on rõhutanud, et detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine on erandlikuks võimaluseks. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tõenäoline kaebajale kuuluvate kinnistute kasutamise võimaluste muutmine detailplaneeringuga, sest teemaplaneeringuga on maa kasutamise sihtotsarve ära määratud.
  4. Kaebuse esitaja arvates ei ole vastustaja kaalunud tema huve ning planeerimisotsus on põhjendamata. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei ole teostanud kaalutlusõigust nõuetekohaselt. Samuti on vastustaja rikkunud HMS § 56 lg 3 haldusaktile esitatavaid nõudeid ning viidatud motiveerimisvead on viinud ebaõige haldusakti kehtestamiseni.
  5. Nagu eelnevalt märgitud leiab Riigikohus, et juhul, kui vaidlustatud haldusakt riivab isikute õigusi, peab haldusorgan haldusakti andmisel kaaluma sellise riive õiguspärasust ja mõõdukust. Asja lahendav kohus peab aga omakorda veenduma, kas kaalutlusõigust kasutati õiguspäraselt.
  6. Õige on kaebaja seisukoht, et planeeringu kehtestamine on kaalutlusotsus, mida halduskohus saab kontrollida HKMS § 19 lg 6 alusel ja isikul, kelle õigusi ja vabadusi planeeringud riivavad, on õigus oma õiguste kohtulikul kaitsmisel nõuda õiguslike hüvede õiglase kaalumise kontrollimist.
  7. 14.10.2003 lahendis nr 3-3-1-54-03 leiab Riigikohus, et: kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. /…./Kohus võib 10 sekkuda kaalutlusõiguse teostamisse ka siis, kui otsustus jääb küll kaalutlusõiguse piiridesse, kuid tekivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses. Iseäranis on diskretsiooniveaga tegu juhtudel, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta. 16.01.2008 lahendis nr 3-3-1-81-07 märgib Riigikohus muuhulgas ka seda, et diskretsioonivolituse mittetäielik kasutamine ja olulistele asjaoludele mittetuginev kaalumine võivad endast kujutada sellist olulist diskretsiooniviga, mis on kaalutlusotsuse tühistamise aluseks.
  8. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt rõhutanud põhjendamise olulisust planeeringute kehtestamisel, kuna tegemist on ulatusliku kaalutlusruumiga otsustega. 18.10.2004 lahendis nr 3-31-37-04 on Riigikohus juhtinud tähelepanu sellele, et eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus. 10.11.2009.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-84-08 märgib kolleegium, et planeerimisseaduse
  9. juulist 2009 kehtiva redaktsiooni §-st 2 tuleneb planeeringulahenduste põhistamise kohustus planeeringu tekstis. Planeerimisseaduse § 2 lg 1 kohaselt koosneb planeering tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.

§ 2

lg 2 kohaselt esitatakse planeeringu tekstis planeeritava maa-ala ruumilise arengu analüüsile tuginevad ruumilise arengu eesmärgid ning planeeringulahenduste kirjeldused ja põhjendused. Seega on seadusest tulenevalt vältimatu, et planeering on põhistatud dokument. Põhjendamine planeeringudokumentides võib olla piisav ega eelda põhjenduste täiendavat esitamist planeeringu kehtestamise otsuses. Võimalus esitada akti põhjendused akti juurde kuuluvates dokumentides, milleks saab olla ka planeering, on kooskõlas HMS § 56 lg-s 1 sätestatuga. Kolleegium möönab, et planeeringute põhjendamine vahetult planeeringu kehtestamise otsuses võib olla vajalik siis, kui planeeringulahendusega riivatakse oluliselt kolmandate isikute õigusi. Kolleegium on HMS § 56 esimese lõike tõlgendamisel

  1. oktoobri
  2. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-54-03 ning samuti
  3. mai
  4. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-16-05 rõhutanud, et ulatuslikumate aktide, sh detailplaneeringute kehtestamise otsuste korral on põhjendatud nõuda põhimotiivide esitamist mitte üksnes otsusele lisanduvates dokumentides, vaid ka otsuses endas. Kolleegium ei pea vajalikuks eelnimetatud seisukohta muuta.
  5. Volikogu otsuses antakse ülevaade planeeringumenetluse läbiviimisest ning hinnang linnavalitsuse tegevusele planeeringu kehtestamise ettevalmistamisel. Otsuses on märgitud, et Tartu linna üldplaneeringu teemaplaneering "Karlova miljööväärtusliku ala kaitse- ja kasutustingimused" on nõuetekohaselt koostatud ja kooskõlastatud ning tehtud on piisavalt koostööd huvitatud isikute vahel parima võimaliku lahenduse leidmiseks. Otsuses märgib volikogu, et linnavolikogu on samuti seisukohal, et üldplaneeringu muutmine ja elamumaa ning üldkasutatava maa piiri määramine linnavalitsuse 22.12.2008 korralduse nr 1369 põhjal on õigustatud ning järgib tasakaalustatult sotsiaalse ning kultuurilise keskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Tartu linna üldplaneeringu teemaplaneeringuga "Karlova miljööväärtusliku ala kaitse- ja kasutustingimused" määratakse linnaehituslikult väärtusliku piirkonna arengu sotsiaal-majanduslike, maakasutuslike ja ehituslike põhimõtete väljatöötamine miljöö säilitamiseks vajalike tingimuste loomisega. Kehtestatud teemaplaneeringuga luuakse eeldused detailplaneeringute koostamise protsessi, projekteerimise ja ehitamise kiirendamiseks Otsuses viidatakse ka sellele, et Tartu linn kaalus 15.10.2008 toimunud üldmaa asukoha valiku arutelu ajal esitatud ettepanekuid ja tulemusi ning teostas Päeva - Tähe - Pargi tn vahelise ala ruumilise analüüsi. Nimetatud analüüsi tulemusena töötati välja lahendus, kus pargina reserveeritud ala toimiks linnaosa puhkealana. 11 Otsuses käsitletakse mingil põhjusel ka seda, miks üldkasutatavaks puhkealaks määratud maa-ala kinnisasjade omanikel puudub õigus nõuda linnalt kinnisasjade või kinnisasja osa omandamist planeerimisseaduse § 30 alusel ning ei ole õigust nõuda ka nende kinnisasjade sundvõõrandamist. 45.

§ 4

lg 2 p 2 järgi peab kohalik omavalitsus tagama huvitatud isikute huvide arvesse võtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Vaidlustatud otsusest ei selgu, milles seisnes otsuses viidatud Päeva - Tähe - Pargi tn vahelise ala ruumiline analüüs, mille tulemusena on peetud vajalikuks üldplaneeringut muuta ning kes ja kuidas selle analüüsi (volikogu otsuses märgitud Tartu linn) teostas. Vaidlustatud otsuses ei ole välja toodud erinevate huvigruppide ja huvitatud isikute konkreetseid huve ja õigusi, mida vallavolikogu pidanuks kaaluma.

  1. Eeltoodust lähtudes nõustub kohus kaebuse esitajaga, et vaidlusaluse teemaplaneeringu kehtestamisel ei ole volikogu teostanud kaalutlusõigust nõuetekohaselt ning nõustuda tuleb ka sellega, et otsust ei ole haldusmenetluse seaduse nõuetele vastavalt põhjendatud. Otsuses esitatud põhjendused ei veena kohut, et erinevate huvide kaalumine on toimunud ning et kaalutud on kõiki olulisi põhjendusi ja huve. Viidatud vead annavad alust kahelda haldusakti sisulises õiguspärasuses. Kaalutlusvead võisid viia ebaõige otsuseni.
  2. Otsusest nähtuvalt on teemaplaneering otsustatud kehtestada eelkõige tulenevalt avalikust huvist. Kohus nõustub kaebaja arvamusega, et sedavõrd intensiivne sekkumine tema omandi kasutamisesse oleks õigustatud vaid väga kaaluka avaliku huvi esinemisel ja olukorras, kus linnavolikogul ei oleks olnud muud võimalust sellise avaliku huvi rahuldamiseks. Selliseid kaalutusi ja põhjendusi vaidlustatud otsusest ei nähtu. Volikogu otsusest ei nähtu avaliku ja erahuvi kaalumist, mis annab alust kahelda selles, et teemaplaneeringu "Karlova miljööväärtusliku ala kaitse- ja kasutustingimused" kehtestamisega on leitud tasakaalustatud lahendus avalike ja erahuvide vahel. Ülekaalukat avalikku huvi ei ole volikogu otsuses põhjendatud.
  3. Kaebuse esitaja leiab ka seda, et teemaplaneeringu kehtestamisega on rikutud planeerimisseadust. Kaebaja arvates ei luba

§ 8

lg 2 p 2 üldplaneeringus määratud maakasutamise juhtotstarvet täielikult ära muuta, võimalik on vaid täpsustuste ja täienduste tegemine. 49.

§ 8

lg 2 p 2 kohaselt võib üldplaneeringu koostada teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt lõikes 3 nimetatud ülesannetele. Vastavalt

§ 8

lg 3 p-le 3 on üldplaneeringu ülesandeks maa-aladele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe ning vajaduse korral hoonestuse kõrguspiirangu ja muude tingimuste määramine.

  1. Seda, et teemaplaneeringuga üldplaneeringut mingis osas muudetakse, märgib oma otsuses ka volikogu. Volikogu märgib, et planeeringuga on ette nähtud avalik kasutus täies ulatuses Pargi tn 15 ja Tähe tn 8 kinnistul ning osaliselt Päeva tn 1 ja Tähe tn 10 kinnistul (st maa sihtotstarve – üldmaa). Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Päeva tn 1 kinnistule ette nähtud kuni 5-korruselise korruselamumaa, Tähe tn 8 ja Pargi tn 15 kinnistutele elamumaa ning Tähe tn 10 kinnistule väiksemas osas üldmaa ja suuremas osas elamumaa. Seega muudab teemaplaneering selles osas üldplaneeringut. Otsuse sissejuhatavas osas märgib volikogu, et Tartu Linnavolikogu 06.10.2005 määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringuga määrati Karlova linnaosas miljööväärtusega hoonestusala piirid, millest tulenevalt nimetati planeering ümber teemaplaneeringuks, millega 12 täpsustatakse Tartu linna kasutustingimuste osas. üldplaneeringut miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja
  2. Põhimõtteliselt nõustub kohus kaebuse esitaja tõlgendusega, et

§ 8

lg 2 p 2 ei võimalda teemaplaneeringuga üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbe täielikku muutmist, võimalik on vaid täpsustuste ja täienduste tegemine. Samas ei ole vaidlusaluse teemaplaneeringu kehtestamisega muudetud kogu üldplaneeringuga määratud maa-ala (kogu Karlova linnaosa miljööväärtusega hoonestusala) maakasutuse otstarvet. Üldmaa (avalikuks kasutamiseks määratud maa-ala ) piiride nihutamisega on see muutunud kaebuse esitajale kuuluvate kinnistute osas. See ei ole vastuolus

§ 8lg 2 p-s 2 sätestatuga.

Kohtu arvates toetab seda seisukohta

§ 24

lg-s 6 sätestatu, mille kohaselt planeeringu kehtestamisega muutub kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeering või vastav osa suuremale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeeringust. Käesoleva seaduse § 7 või § 8 kohane teemaplaneering täiendab ja täpsustab varem kehtestatud maakonnaplaneeringut või üldplaneeringut.

  1. Küll tuleb varasema planeeringu muudatust, mis puudutab isikute õigusi ja huve põhjalikult kaaluda ja kaalumise tulemusena tehtud otsustust põhjendada. Nagu eelnevalt märgitud, tuleb eriti hoolikalt põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus. Kohus kohtuotsuses jõudnud järeldusele, et antud juhul seda tehtud ei ole. Seetõttu kuulub kaebus rahuldamisele.
  2. Lähtudes eeltoodud põhjendustest ning juhindudes HKMS § 16 lg 1 p-st 1 tühistab kohus Tartu Linnavolikogu 18.02.2010.a. otsus nr 42 „Tartu linna üld-planeeringu teemaplaneeringu „“Karlova miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja kasutustingimused“ kehtestamine““ Päeva tn 1 ja Tähe tn 8 asuvate kinnistute osas. Menetluskulud Kaebuse esitaja taotleb väljamõistmist summas 18 785 krooni, taotletav summa sisaldab õigusabikulu ja tasutud riigilõivu (tl 53). Vastavalt HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus mõistab vastustajalt OÜ Marteburg kasuks välja tema poolt kantud menetluskulud summas 18 785 krooni. Arvestades asja mahukust ja keerukust on õigusabile tehtud kulutuste suurus igati põhjendatud. Mai Saunanen kohtunik 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.