) § 116 lg 2 järgi vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest 2
kohaselt varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. 9.
lg.1 kohaselt isikule, kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, määratakse erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha. Eelkõige määratakse erieestkostja päritud või kinkena saadud vara valitsemiseks, kui pärandaja või kinkija on määranud, et vanemad või eestkostja ei tohi seda vara valitseda. Sama paragrahvi 2. lõike teise lause kohaselt kohus võib eestkostetava tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kui erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu puhul otstarbekas. 10.
lg.1 sätestab, et lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. Avaldaja nõudeks on laste nimel tehingute tegemise, s.o pensionifondide osakute võõrandmise lubamine, mille tegemiseks
Kohus nõustub avalduse põhjendustega ja rahuldab selle. Laste huvidest lähtuvalt tuleb asendada alaealiste R S’i ja L S’i tahteavaldused jõustunud kohtumäärusega ilma erieestkostjat määramata. Kohus annab avaldajale nõusoleku lapse nimel tehingute tegemiseks, so SEB Konservatiivse Pensionifondi osakute võõrandmiseks. 11 Kohus ei nõustu puudutatud isiku Rakvere Linna esindaja seisukohaga lastele menetluses advokaadist esindaja määramise kohta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 219 lg 2 p 1 alusel perekonnaasjas võib kohus määrata tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule teda puudutavas menetluses esindaja, kui see on vajalik tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvide kaitseks. Esindaja tuleb määrata, kui tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvid on oluliselt vastuolus tema seadusliku esindaja huvidega. TsMS § 550 lg 1 p 6 alusel hagita perekonnaasjaks on muu hulgas ka nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks. Puudutatud isiku esindaja ei ole välja toonud ja käesolevas asjas ei ole tuvastatud, et laste seaduslikule esindajale laste nimel tehingute tegemise lubamine on vastuolus laste huvidega. Seega kehtib eeldus, et avaldus on esitatud laste huvides. Sellepärast ei nõustu kohus puudutatud isiku seiskohaga selles osas, sest ei esine TsMS § 219 lg 2 sätestatud aluseid ega vajadust lastele advokaadist esindaja määramiseks. Menetluskulud 12. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 12.78 eurot riigilõivu. TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel jätab kohus avaldaja tasutud menetluskulud tema enda kanda. Et menetlusosalistel on tekkinud teisi menetluskulusid, ei ole teada. Menetluskulude üle tulevikus vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kõik menetluskulud avaldaja kanda. 13. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS § 475 lg 1 p 8, § 478 lg 2, lg 3, § 550 lg 1 p 6, lg 2, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.