) defineerib vanema hooldusõiguse mõiste (vanema kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest). Hooldusõigus hõlmab nii õigust hoolitseda lapse isiku kui ka tema vara eest (isiku- ja varahooldus). (
lg 2) Hooldusõiguse üldpõhimõtted näevad ette vastutustundliku ja lapse arengutaset arvessevõtva kasvatuse. Hooldusõiguse kuuluvust reguleerivad sätted lähtuvad vanema õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse põhimõttest, mis tähendab, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd see vanem tegelikult lapse kasvatamises osaleb. Avaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et A.J. ja K.Z. lapse kasvatamisega toime ei tule, ei osale lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemises ning ei soovigi seda ka edaspidi teha. Alates lapse äravõtmisest ja andmisest ajutise eestkostja eestkostele ei ole lapse ema avaldanud soovi lapsega kohtuda ja ka lapse isa lapse vastu huvi tundnud ei ole. 7.
lg 1 ja 3 ning § 135 sätestatust tulenevalt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas võib kohus hooldusõiguse ära võtta (nii vara- kui isikuhooldusõiguse). Avaldaja ja Kohtla-Järve linn ning Jõhvi vald eestkosteasutustena paluvad lapse vanematelt täielikku hooldusõiguse äravõtmist (nii vara- kui ka isikuhooldusõigust) ning määrata lapse eestkostjaks tema vanaema S. Z.. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud tõenditega on tuvastamist leidnud (tl 8-10, 27-33, 37, 56, 58-60, 63, 98-102, 104-105, 123-126, 132-137), et A.J. ja K.Z. alaealise N.Z.i vanematena on oma hooldusõigust N.Z.i suhtes kuritarvitanud, nad on jätnud lapse korduvalt hooletusse ja ei ole suutelised ega soovi vanematena täitma oma kohustusi lapse kasvatamisel ja hooldamisel. 8.
lg.2 kohaselt isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Maakohus määras 23.09.2010 toimunud kohtuistungil 6 kuuks ajutise eestkostja ja kohustas eestkosteasutusi järgima vanemate poolt oma kohustuste täitmist N.Z.i suhtes, samuti seda, kuidas avaldaja oma kohustustega toime tuleb. 28.03.2011 toimunud kohtuistungil jäid avaldaja ja eestkosteasutused seisukohale, et alaealise lapse vanematelt tuleb hooldusõigus täielikult ära võtta ja teised abinõud ei ole andnud tulemusi. Lapse vanemad ei soovi psühholoogiga suhelda ja soovivad lapsest loobuda ega tunne lapse käekäigu vastu huvi. Maakohus on seisukohal, et avaldus tuleb rahuldada ja A.J.lt ning K.Z.ilt tuleb ära võtta vanema täielik hooldusõigus, so nii isiku- kui ka varahooldusõigus N.Z.i suhtes. Eestkostja määramise nõue 9. Lapsesse puutuvas vaidluses järgib kohus esmajoones lapse huve (
123).
lg.1 ja 2 kohaselt kui esindusõigus ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. Perekonnaseisuasutuse või muu valitsusasutuse või valla- või linnavalitsuse ametnik, politseinik, raviasutuse või hoolekandeasutuse juht, kohtunik, prokurör, notar, ja kohtutäitur, kellel on andmeid eestkostet vajava lapse kohta, on kohustatud sellest teatama valla- või linnavalitsusele ja kohtule eestkostet vajava isiku hariliku viibimiskoha järgi. Sama kohustus on ka eestkostet vajava lapse sugulastel.
lg.1 kohaselt eestkoste seadmise otsustab kohus omal algatusel või valla- või linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel. Antud juhul on eestkoste seadmise avalduse esitanud alaealise lapse vanaema. Käesoleva otsuse p-s 8 on kohus tuvastanud, et lapse vanematelt tuleb hooldusõigus alaealise N.Z.i osas täielikult ära võtta. Seega jäävad vanemad ilma lapse esindusõigusest. Kohus on seisukohal, et suhetes vanematega tähendab lapse parim huvi lapse õigust kasvada üles keskkonnas, mis tagab talle kindlustunde, stabiilsuse ja hoolitsuse nii tervisliku seisundi kui üldise heaolu eest. Menetlusosaliste seletustest ning tsiviilasja materjalidest nähtub, et A.J. ja K.Z. lapse eest hoolitsemise ega kasvatamisega ei tegele ega ole selleks suutelised. Mõlemad vanemad ei ole võimelised (ega sisuliselt ei soovi) tagama turvalist keskkonda ja arengut oma alaealisele lapsele. Nad on jätnud põhjuseta täitmata enda kui lapsevanema kohustused lapse eest hoolitsemisel. Avaldaja puhul on täidetud
sätestatud eestkostjale esitatavad nõuded (tl 10,-14, 2729, 36-37, 39-40, 62-63A, 103, 12-122). Avaldaja sobib eestkostjaks oma isikuomadustelt, varalisest seisundist lähtuvalt ja võimetelt eestkostja kohustusi täita. Avaldaja on andnud nõusoleku olla oma lapselapse eestkostjaks.
Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava N.Z.i ja tema vara eest oma ülesannete piirides. Eestkostja esindusõigus on välistatud
Kohtunik O.Mihkelson Digitaalselt allkirjastatud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.