← Eesti

2-09-57686/27

Obsah (4)§ 637§ 4§ 3§ 205

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtuasja number Tsiviilasi 2-09-57686 Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2011. a., Tallinn Kohtu koosseis Kohtunikud Malle Seppik, Re

) § 637 lg. 1 p. 6 alusel keelduda.

§ 637lg.

1 p. 6 alusel ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Kolleegium leiab, et kostja apellatsioonkaebuse väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Apellatsioonkaebuses ei ole kostja vaidlust tõstatanud selle üle, et Valeri Dobrõniniga sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi ei ole nõuetekohaselt täidetud, et need on täitmata vähemalt 4793, 37 euro ulatuses, et kostja on käendanud sellest laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist hageja ees solidaarselt laenusaajaga, et hageja nõue eespoolmärgitud ulatuses on sissenõutavaks muutunud ning et kostjalt nõutav ei ületa käenduse maksimumsummat. Kostja on hagi pooles ulatuses ka õigeks võtnud. Apellatsioonkaebusest nähtub, et apellant on ebaõigesti mõistnud solidaarse vastutuse sisu. VÕS § 65 lg. 1 kohaselt, kui mitu isiku peab täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Et hageja on apellandilt kui solidaarvõlgnikult nõudnud kogu kohustuse täitmist, siis tuleb apellandil see kohustus täita ja apellant ei saa keelduda kohustust täitmast põhjendusel, et lisaks temale on teinegi solidaarvõlgnik. Et solidaarvastutuse korral võib hageja valida, kellelt solidaarvõlgnikest ja millises ulatuses ta kohustuse täitmist nõuab, siis ei ole tähtsust sellel, kas hageja on teinud pingutusi, et teiselt solidaarvõlgnikult kohustuse täitmist nõuda. Samas läheb apellandile kohustuse täitmisega VÕS § 152 alusel täidetud ulatuses üle hageja nõue põhivõlgniku vastu, nagu ka maakohus otsuses märkis. Seega ei anna asjaolu, et apellant on solidaarvõlgnik, alust maakohtu otsust tühistada. Ka muud apellatsioonkaebuse väited ei anna ilmselt alust maakohtu otsust tühistada. Hagimenetluses on menetlusõiguste käsutusõigus pooltel (

§ 4

), hagimenetluse eelduseks on hageja poolt kohtusse nõude esitamine (

§ 3lg.

1 ja § 4 lg. 1) ning üksnes hageja on õigustatud otsustama selle üle, kelle vastu ta oma nõude suunab (

§ 205lg.

2, § 208 lõiked 1 ja 2 jm.). Hagejal on õigus menetluse kestel täpsustada kostjate ringi.

ei võimalda kohtul kaasata menetlusse kostjat teise kostja taotlusel. Et apellatsioonikohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, siis ei tule apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasuda ja selleks menetlusabi andmise küsimust ei tõusetu. Reet Allikvere Margo Klaar Malle Seppik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.