Obsah (5)

§ 31§ 29§ 20§ 22§ 21

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-183 Otsuse kuupäev 09.07.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi M.L. kaebus Saare Vallavalitsuse korraldusele nr. 10

) § 20 lõike 1 järgi kuulub erastamisele maa, mida

alusel ei tagastata ja mida ei jäeta riigi omandisse vastavalt

§le 31.

i § 20 lõike 1¹ kohaselt: Erastamisele ja kasutusvaldusse andmisele ei kuulu riigimetsamaa. Riigimetsamaal asuva elamu omanikul on õigus erastada maad kuni 2 ha ulatuses ning muu ehitise omanikul ehitise teenindamiseks vajaliku maa ulatuses.

§ 31

lõike 1 punkti 6 järgi jäetakse riigi omandisse riigimetsamaa.

§ 29

järgi jäetakse riigi omandisse Vabariigi Valitsuse või tema poolt volitatud valitsusasutuse otsusega

§ 31

lõikes 1 nimetatud maa riigi omandisse jätmise korra, volitatud valitsusasutused ja riigimaa valitseja määramise alused kehtestab Vabariigi Valitsus. Tegemist oli maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingutega, mille käigus pidi kohalik omavalitsus määrama kindlaks olemasolevad või tulevikus tekkivad kohustused, mida maa erastajad peavad arvestama ja täitma. Kuna Pedassaare külas asuvad ehitised olid omandatud pärast 01.01.1998 vallasasjana ja asusid riigimetsamaal ning elamu omanikul oli õigus erastada kuni 2 ha, siis oli vajalik saada RMKlt nõusolek riigimetsamaa katastriüksuse piiride muutmiseks. Vastavalt

§ 20

lõikele 1 kuulub erastamisele maa, mida

i alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. AÕSRSi § 13 lõige 3 sätestab, et ehitise omanikul on õigus saada maa omanikuks

is sätestatud alustel ja korras ning et ehitisealune maa ei kuulu teistele isikutele tagastamisele, erastamisele, munitsipaalomandisse andmisele ega riigi omandisse jätmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Ka

i § 22 lõikest 1 tuleneb, et ostueesõigusega saavad maad erastada ka isikud, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna vastavalt

-le.

§ 22

¹ lõikes 1 on sätestatud, et ostueesõigusega võib maad erastada

i §des 7, 8, 9, 10, § 20 lõikes 1¹ ja 1² ning §s 21 sätestatud ulatuses, kui

i §st 22¹ ei tulene teisiti.

§ 21

lõige 1 sätestab, et Eesti kodanikud ja

§ 21

lõigetes 2-4 nimetatud isikud on maa erastamise õigustatud subjektideks

-st tulenevate kitsendustega. Vastavalt

§ 21

lõikele 4 võib Eesti eraõiguslik juriidiline isik maad erastada, kui ta on kantud Eesti äriregistri pidaja poolt peetavasse registrisse ning mittetulundusühingute seaduse alusel tegutsev ja vastavasse registrisse kantud isik võib maad erastada sihtotstarbeliselt vastavuses oma põhikirjalise tegevusega. Kui kehtestatud tähtajaks (01.01.1998) avaldust esitatud ei ole, jäetakse ehitise teenindamiseks vajalik maa riigi omandisse ja ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus.

1. isiku esindaja viitab asjaolule, et käesolevas vaidluses on erastajateks füüsilised isikud – suvilate omanikud, mitte Kalastajate Klubi; kaebaja ei tee vahet füüsilisest isikust erastaja ja juriidilisest isikust erastaja vahel.
2. isiku esindaja on seisukohal, et ehitiste kompleksis ei ole ühtki elamut, seega tuleb lähtuda muude hoonete juurde määratava maa erastamise regulatsioonist. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on seisukohal, et Kalasaare II, III ja IV metsaga kaetud maatulundusmaa erastamine ei ole põhjendatud ning puudub õiguslik alus nende maade väljaarvamiseks riigi omandist. Sellest tulenevalt on tehtud ettepanek muuta Saare Vallavalitsuse korraldust nr. 17/25.01.2006 ning anda nõusolek üksnes hoonestatud maaüksusel (Kalasaare I ) asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku maa erastamiseks. RMK esindaja seisukohalt ei tegele RMK otseselt erastamisega, kuid RMK kooskõlastab maaomanikega piiriprotokollid, RMK on kogu riigimetsamaa majandaja. Reaalselt annab haldusakte välja keskkonnaminister , mis väljendab seda, et ta muudab riigi omandisse jäetud maa suurust. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel asjaoludel:
3. Asjaolude kulgemine. Asja materjalide kohaselt on 07.03.2005 saatnud Saare Vallavalitsus RMK-le kirja 5-5.3/209 „Piirimuudatuste taotlus“, milles on märgitud, et Saare vallas Pedassaare külas asuva Halliku metskonna hallata oleva riigimaa maatükil M-25 paiknevad MTÜ-le Tartu Kalastajate Klubi kuuluvad hooned, mis käesolevaks ajaks on võõrandatud 17-le isikule., kellel on õigus erastada hoonete juurde ostueesõigusega maad ning kes soovivad erastada maad 17122 m2, kuid metskonna katastrikaardile on jäetud umbes 0,25 ha suurune vaba maa. 23.03.2005 on RMK vastanud kirjaga nr. 9-18/644, et kooskõlastab katastriüksuse piiride muudatused vastavalt muudatuste asendiplaanile ja seletuskirjale, mille tulemusena väheneb riigile kuuluva katastriüksuse pindala 1,4 ha võrra ning kooskõlastati riigimetsamaa piiride muutmine Kalasaare kü moodustamiseks suuruses 17122 m2, sihtotstarve elamumaa. MTÜ Tartu Kalastajate Klubi esitas Saare Vallavalitsusele taotluse kasutuslubade väljastamiseks 6-le puittelgile, mis asusid erastamiseks taotletud Kalasaare (17 122 m² ) katastriüksusel. Puittelkide osas oli omandiõigus seadustamata. Saare Vallavalitsuse korraldusega nr 66/28.04.2005 anti kasutusload MTÜ Tartu Kalastajate Klubi omandis olevatele 6-le puittelgile lühiajalise majutuse hoonetena.
4. aasta juunis laekusid Saare Vallavalitsusele kaebused, et M.L. on sulgenud teelõigu, mida kalastajad ja puhkajad on aastaid kasutanud Kaiu järve äärde sõitmiseks. RMK esindaja Jüri Koort, erastajate esindaja M.L. ja Saare vallavanem käisid kohapeal ja lepiti kokku, et Kalasaare katastriüksust läbiv tee, mis algselt oli jäetud katastriüksuse koosseisu, tuleb välja mõõta ja jätta jätkuvalt riigi omandis oleva maa koosseisu. Tekkis olukord, kus tee jagas erastamiseks taotletud Kalasaare (17 122 m² suuruse) katastriüksuse 4-ks eraldi katastriüksuseks, millest hooned asusid vaid ühel katastriüksusel. 29.09.2005 andis Saare Vallavalitsus korraldused nr. 261-266 ostueesõigusega erastamise võimalikkuse ja tingimuste kohta teenindusmaa 6 suvila juurde maa erastamiseks. 20.12.2005 andis Saare Vallavalitsus korralduse nr 322 “Korralduse kehtetuks tunnistamine” , millega tunnistati kehtetuks 23.02.2005 korraldus nr. 35 „Maa ostueesõigusega erastamise võimalikkusest ja tingimustest“ 17 isikule Kalasaare kü erastamiseks suurusega 17122 m2 ning on teavitatud, et muutunud on erastajate ring, mõtteliste osade suurused seoses 04.05, 06.06, 10.
5. 2005 sõlmitud ehitiste võõrandamislepingutega ning avaliku teelõigu väljajätmisega. Kaasomandis oleva puhkemaja juurde mõõdistati üks eraldi katastriüksus (Kalalaiu - 214 m²), mille erastamise võimalikkuse ja tingimuste kohta andis Saare Vallavalitsus 25.01.2006 korralduse nr
6. Ülejäänud ehitiste juurde mõõdistati 4-st maaüksusest koosnev Kalasaare katastriüksus, suurusega 13 776 m², millest ühel paiknesid ehitised (sihtotstarve elamumaa) ja teisel pool teed asusid kolm hoonestamata katastriüksust, mida on käsitletud kui parkimis-, telkimis- ja palliplatsi. 05.12.2006 on saatnud Saare Vallavalitsus kirja RMK-le, et kuna ministri käskkirja saab muuta ainult uute õigusaktide alusel, saadeti maa-ala piirimuudatusteks vajalikud materjalid. 20.01.2009 nr. 9-1/195 on RMK vastanud Saare vallavalitsusele, et maatükk M-25 , mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutuseks RMK, et õiguslikel alustel püstitatud ehitiste omanikel on õigus erastada maad ehitise teenindamiseks vajaliku maana. 09.02.2009 kirjaga nr. 9-1/195 on RMK Saare vallavalitsusele saatnud informatiivse kirja, milles teavitab, et üksnes Kalasaare I maaüksusel asuvad hooned, kuid Kalasaare II, III ja IV metsaga kaetud maatulundusmaa erastamine ei ole põhjendatud ning puudub õiguslik alus nende maade väljaarvamiseks riigi omandist. Sellega seonduvalt on RMK teinud ettepaneku muuta Saare vallavalitsuse 25.01.2006 korraldust nr. 17 ning anda nõusolek üksnes hoonestatud maaüksusel – Kalasaare I asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku maa erastamiseks. RMK seisukohti ja ettepanekuid ei ole kohtu andmetel vaidlustatud.
7. Kohtu seisukoht. Käesolevas asjas on vaidlusaluseks teemaks maa erastamise suurus ja sihtotstarve Pedassaare külas Kalasaare katastriüksusel. 25.01.2006 Saare Vallavalitsuse korraldusega nr. 17 on antud nõusolek maa ostueesõigusega erastamiseks isikutele , kellele kuulusid kaasomandisse hooned Saare vallas Pedassaare külas ( millest M.L. kuulus alates
8. aastast 2/21 kaasomandist) suurusega 13776 m2 ; I katastriüksuse sihtotstarve on elamumaa, II-IV katastriüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Nimetatud korralduse p. 4 kohaselt on sätestatud, et ostueesõigusega erastatav maa asub osaliselt riigimetsamaal Halliku metskonna maatükil M- 25 katastritunnus 71302:002:0860, mistõttu taotleda Riigimetsade Majandamise Keskuselt (RMK) nimetatud katastriüksuse piiride muutmist. Uue vaidlustatud korraldusega 29.04.2009 nr. 101 on muudetud erastatava maa suurust , maa sihtotstarvet ja maa maksustamishinda seonduvalt maa suuruse muutumisega ning määratud Saare vallas Pedassaare külas asuvate hoonete juurde erastatava maa „Kalasaare“ suuruseks 9968 m2 ning maa sihtotstarve on elamumaa. Kaebaja on vaidlustanud läbi vaidemenetluse korraldust nr. 101, vaie on Saare Vallavalitsuse korraldusega 21.12.2009 nr. 282 jäetud rahuldamata. Ehitised, mille juurde maa ostueesõigusega erastamise ulatuse üle on vaidlus tekkinud, asuvad riigimetsamaal. Keskkonnaministri 30.03.1998 käskkirjaga nr. 110 „Maa riigi omandisse jätmine“ (muudetud 15.02.1999 käskkirjaga nr. 73) on jäetud Eesti Vabariigi omandisse Jõgeva maakonnas Pala, Raja, Saare ja Torma vallas paikneva Halliku metskonna maa 51 katastriüksust, mille hulka kuulus ka maatükk nr 25 ( 71302:002:0860, pindala 841,4 sihtotstarve maatulundusmaa). Riigi omandisse jäetud Halliku metskonna maad registreeriti maakatastris 24.04.
9. Kohtuistungil leidis tõendamist vastustaja esindaja kinnitusega asjaolu, et keskkonnaministri käskkirja ei ole vaidlustatud, seega on jõus ning kuulub kohaldamisele. Asja materjalide kohaselt riigimaa plaanide koostamise käigus on
10. aastal jäetud välja ehitiste alune maa 0,5 ha. Nimetatud perioodil oli ehitiste kasutajaks Eesti Kalastajate Klubi, ehitisi polnud ehitusregistrisse kantud. Saare Vallavalitsuse korraldusega 30.11.1998 nr. 239 „Teenindusmaa määramine“ on määratud Eesti Kalastajate Seltsi Tartu Klubi omanduses olevatele hoonetele teenindusmaa 0,5 ha. , mis oli riigimaast välja arvatud. Tartu Kalastajate Klubi on võõrandanud ehitised 26.04.2004 füüsilistele isikutele, sealhulgas alates
11. aastast kuulus M.L. 2/21 kaasomandist Saare vallas Pedassaare külas asuvatest ehitistest Ehitiste müügilepingu kohaselt on lepingu esemeks märgitud l valvurimaja, l saun, 2 kuuri ja 8 puhkemaja, ehitiste hulgas ei ole märgitud elamut, mistõttu ei saa antud kontekstis rääkida elamu juurde maa erastamisest. Ehitiste omanikel on tekkinud maa ostueesõigusega erastamise õigus. Tulenevalt Maareformiseaduse § 22 lg 1 kohaselt saavad ostueesõigusega erastada maad isikud, kellele on maa antud põliseks kasutamiseks Eesti NSV taluseaduse alusel või kellel on õigus osta maad ehitise või istanduse omanikuna vastavalt Maareformi seadusele, arvestades § 21 sätestatud kitsendusi. , samuti elamu-, korteri-, garaaži -, suvila või aiandusühistu tema liikmete ühiskasutuses olevat maad, mida tagasi ei taotleta. Kohus asub seisukohale, et parkimisplatsi ja palli- ning telkimisplatsi maa erastamine ei oma käesolevas asjas tähtsust, kuna nimetatud alasid ei saa lugeda antud juhul ehitisi teenindavaks maaks. Kaasomandisse kuuluvate ehitiste juurde on juurdepääs läbi avaliku tee ning parkimise ja telkimise korraldab järve ääres RMK. Kaebaja väide, et talle on põhjustatud lisakulutusi seonduvalt sellega, et ta oli korraldanud tee väljamõõtmisi, ei oma käesolevas vaidluses tähtsust, kuna vaidluse esemeks on korraldus 101, mis puudutab erastatava maa suurust, sihtotstarvet ja maa maksustamishinda. Kalastajate Klubi poolt ei olnud 01.01.1998 esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldust, seega toimus l998.aastal maa riigi omandisse jätmine ja vald on määranud kaardimaterjali alusel ehitiste aluseks maaks 0,5 ha maad. Kaebaja on viidanud Maareformi seaduse § 20 lg l1, mille kohaselt on riigimetsamaal asuva elamu omanikul õigus erastada maad 2 ha ulatuses ning muu ehitise omanikul ehitise teenindamiseks vajaliku maa ulatuses. Ehitise omanikud soovivad erastada rohkem kui 0,5 ha maad ehitiste juurde, seega ka osa riigimaast. Kaebaja on seisukohal, et erastataval maal asub elamu. Saare Vallavalitsuse kaevatava korraldusega on muudetud korralduse nr. 17 punkte 2,3, 2.4 ja 2.
12. kus on korralduse muutmise motivatsiooniks asjaolu, et RMK ei ole nõustunud loobuma juba riigi omandisse jäetud hoonestamata maatükkidest, hoonete juurde kuuluvaks saab lugeda ainult üht maatükki (Kalasaare I katastriüksus suurusega 9968 m2), millel asuvad taotlejatele kuuluvad hooned. Samas nõustub kohus
13. isiku seisukohaga, et isegi kui erastatav maa asub tinglikult teise koha peal, ei muuda see maa suurust, mis on käesolevas asjas vaidlusesemeks. Vastustaja on rõhutanud, et isikute huvi arendada turismi , tuleb kooskõlastada riigimaa valitsejaga, sest tegemist on Natura 2000 alaga, Kääpa maastikukaitsealaga ja Kaiu järve kaldakaitsevööndiga. Kohus nõustub siinkohal vastustaja tähelepanekuga, et kaebaja pidi olema juba
14. aastal teadlik, et ehitised asuvad osaliselt riigimetsamaal , vastustaja on juhtinud kohtu tähelepanu 18.10.2004 kaebaja avaldusele (tl.60). Samas on kaebaja poolt aktsepteeritud 25.01.2006 korraldus nr. 17, mille p. 4 on märgitud, et ostueesõigusega erastatav maa asub osaliselt riigimetsamaal Halliku metskonna M-25 katastritunnus 71302:002:0860, mistõttu tuleb taotleda Riigimetsade Majandamise Keskuselt nimetatud katastriüksuse piiride muutmist. Nimetatud asjaolu oli korralduse saajatele teada arvates korralduse kättesaamisest. Kokkuvõttes on ehitiste juurde riigimaa korraldamisel jäetud 0,5 ha maad erastamiseks tulenevalt Saare vallavalitsuse 30.11.1998 korralduse nr. 239 p. 5, millega on määratud teenindusmaa 0,5 ha Eesti Kalastajate Seltsi Tartu Klubi omanduses olevatele hoonetele asukohaga Pedassaare küla Saare vald Jõgevamaa. Ehitiste kaasomanikel on võimalus erastada nende omandis olevate ehitiste juurde maad Kalasaare katastriüksusel 9968 m
15. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et antud juhul tuleb vallavalitsusel lähtuda seaduse sätetest ning RMK ettekirjutustest. Kohus on seisukohal, et vallavalitsus on toiminud õiguspäraselt ning kaevatava haldusakti tühistamiseks puudub alus. Kokkuvõttes – kuna RMK ei nõustunud loobuma riigi omandisse jäetud hoonestamata maatükkidest, saab hoonete juurde kuuluvaks lugeda ainult ühte maatükki, millel asuvad taotlejate hooned. Nimetatust tulenevalt on otsustanud Saare Vallavalitsus muuta korralduse nr. 17/25.01.2006 punkte 2,3, 2.4 ja 2.5 ning lugeda Kalasaare katastriüksuse suuruseks 9968m2, sihtotstarbeks elamumaa ja seonduvalt maa suuruse muutmisega, on muudetud ka maa maksustamishinda. Tulenevalt Maareformi seaduse § 20 lg 1 alusel kuulub erastamisele maa mida ei tagastata või ei jäeta riigi omandisse ega munitsipaliseerita. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6 alusel. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste kanda. Kohtunik Mare Priks