kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Hagejate nõue muutus sissenõutavaks jaanuaris 2004, kui kostja teatas hagejatele, et maad ei ole võimalik müüa. Maakohtu otsus 3. Kohus jättis hagi rahuldamata aegumise tõttu. Otsuse põhjendustel toimusid poolte vahel lepingueelsed läbirääkimised, mille käigus andis hageja kostjale maa müümise eest 50 000 krooni. Seda kinnitab võlakiri, kus pooled leppisid kokku, et pärast kinnistu jagamist kruntideks müüb kostja 2 hagejale 1500 m² suuruse krundi 50 000 krooni eest ning pärast krundi kinnistusregistrisse kandmist vormistataks notariaalne leping (t.lk 27-29). Kiri väljendab poolte soovi olla tulevikus seotud lepinguliste suhetega. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja pidas lepingueelseid läbirääkimisi pahauskselt. Kostja kohustus kahju hüvitamiseks võib tuleneda VÕS § 14 lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumisest. Vaidlust ei ole, et kostja sai vallavalitsusest teada, et detailplaneeringut ei algatata. Kostja märkis vastuses, et ta sai Saue Vallavalitsuse istungi protokollist teada 7.12.2004 (t.lk 79), kuid Saue Vallvalitsuse vastusest nähtub, et kuna protokollist väljavõte on tehtud 7.01.2004, siis sai kostja sellest teada 7.01.2004 või hiljem (t.lk 107). VÕS § 14 lg 2 sätestab selliste asjaolude teatamiskohustuse, millele teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades oluline huvi. Detailplaneeringu mittealgatamine on oluline informatsioon ja kostja oleks pidanud sellest hagejale koheselt teatama. VÕS § 14 lg-s 2 sätestatud teavitamiskohustuse nõude rikkumine võib kaasa tuua kahju hüvitamise nõude VÕS § 115 järgi.
Kostja taotles aegumise kohaldamist (t.lk 40-42, 161).
§-s 148 sätestatu kohaselt kohaldatakse lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva kohustise rikkumisele tehingust tuleneva nõude aegumistähtaega.
Teavitamiskohustuse nõude rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg algab alates kohustuse rikkumisest. Seega tuleb käesoleva juhul aegumistähtaja kulgemise algust lugeda alates 8.01.2004 ning nõue aegus ehk kolm aastat möödus 8.01.
§-s 144 sätestatu kohaselt aegub koos põhinõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Seega on aegunud ka viivisenõuded. Hageja on aegumisele vastuväites esile toonud asjaolu, et hagi esitati Harju Maakohtule juba 10.01.2007 ja täiendati 1.06.2007 ning seega ei ole hagi aegunud. Kohus sellega ei nõustu.
MS § 362 lg 1 sätestatu kohaselt on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg, kuid üksnes juhul, kui hagi kostjale hiljem kätte toimetatakse. Maakohus keeldus nimetatud hagiavalduse menetlusse võtmisest ja kuna seda kostjale kätte ei toimetatud, ei peatanud esitatud hagiavaldus nõude aegumist. Isegi juhul, kui kohus oleks võtnud tsiviilasjas nr 2-06-37494 hagi menetlusse, oleks nõue olnud aegunud, sest hagi esitati 10.01.2007, kuid nõue aegus 8.01.
MS § 5 lg 1. VÕS § 15 lg l kohaselt on heausksel lepingupoolel õigus nõuda kahju hüvitamist. Hagi ei ole aegunud.
lg 1 kohaselt kahju õigusvastasel tekitamisel algab aegumistähtaeg ajahetkest, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või teada saama pidi. Kahju õigusvastasest tekitamisest ja alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub hiljemalt 10 aasta möödumisel -
Kui kahju hüvitama kohustatud isik on seoses kahju tekkimisega õigustatud isiku kulul rikastunud, on ta ka pärast aegumistähtaja möödumist kohustatud saadu välja andma alusetu rikastumise sätete järgi (
Hageja sõlmis kokkulepped kostjaga ajal, kui nendevahelised suhted olid head. Hagejad tegid koos perega krundil korrastustöid, koristasid selle. Kohus leidis vääralt, et hageja on lepinguid sõlmides tegutsenud omal algatusel ja ilma kostja teadmata. Hagejate arvates omab tähtsust asja lahendamisel Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-136-05, mille kohaselt tühiste lepingute tagasitäitmine toimub alusetu rikastumise sätete järgi restitutsiooni põhimõttel. Vastus apellatsioonkaebusele.
lg 1 kohaselt hagi esitamisega ja peatumine lõpeb
Nõuete aegumist ei reguleeri menetlusseadustik ja asjaolu, kas hagiavaldus edastati kostjale või mitte, ei oma aegumise seisukohalt tähtsust. Samuti ei ole tähtsust sellel, millise lahendiga aegumise peatumine lõpeb. Sarnaselt on Riigikohus käsitlenud sisuliselt lahendamata hagi esitamise mõju aegumistähtaja kulgemisele (Riigikohtu 11.06.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-08 p 12). Ringkonnakohus leiab, et kohtuotsuse tühistamisel olukorras, kus maakohus on jätnud hagi rahuldamata aegumise tõttu, ei ole võimalik ringkonnakohtul teha asjas uut otsust, vaid asi tuleb saata uueks lahendamiseks maakohtule. Ringkonnakohtu istungil leidisid pooled ühiselt, et hagi ei ole aegunud ja menetlust tuleb jätkata esimese astme kohtus. 4 Maakohtul tuleb alustada asja lahendamist eelmenetlusest ja selgitada välja hagejate nõuded. Maakohus viis asjas läbi puuduliku eelmenetluse, mis seisneb TsMS § 392 lg-s 1 sätestatud ülesannete täitmata jätmises. Hageja on hagiavalduses ja selle täiendustes nimetanud kahte hagejat, kuid jätnud märkimata hageja II nõude. Sellele on maakohus eelmenetluses hageja tähelepanu juhtinud (t.lk 80), kuid tulemuseta. Hageja esindaja on 10.10.2008 menetlusdokumendis märkinud, et Anuš Matinjan soovib olla hagejaks (t.lk 85). Nimetatu ei ole piisav ega kooskõlas TsMS § 363 lg 1 p-ga 1. Maakohtul tuleb selgitada kummagi hageja nõue ja vastavalt TsMS § 376 lg-le 5 kohustada hagejat esitama hagiavalduse terviktekst asja menetlemise lihtsustamiseks. Kohtuotsuse tühistamisel menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ei anna kohus hinnangut apellatsioonkaebuse sisu puudutavatele väidetele. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus asja lahendamisel. U.Loonurm T.Kollom G.Kivinurm 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.