lg 4 tulenevalt vastavalt kokkuleppele määruse kättetoimetamisest ühe päeva jooksul. Avaldaja taotlus ja selle aluseks aluseks olevad asjaolud. asjaolud. 03.09.2010 võttis Viru Maakohus menetlusse B J`i poolt esitatud avalduse lapse C T`, sünd. xxxx, suhtes M T`iga ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks avaldajale. Avaldus oli esitatud koos taotlusega esmase õiguskaitse korras kohtumenetluse ajaks lapse elukoha määramiseks. Avaldaja elukohaks on märgitud xxxx, kus laps C elab koos avaldajaga, sissekirjutust omab ta oma isa M T`i elukohas – xxxx. 28.09.2010 kohtule esitatud täpsustatud avalduses palub hageja esialgse õiguskaitse korras hagi tagamisena korraldada kohtumenetluse ajaks lapsega suhtlemine selliselt, et laps C on oma isa M T`i juures iga kuu 1. ja 3.nädalavahetusel reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. 08.10.2010 kohtumäärusega rahuldati esmase õiguskaitse taotlus vastavalt 05.10.2010 lapse vanemate vahel saavutatud kokkuleppele: lapse elukohaks kohtumenetluse ajaks jäi avaldaja elukoht ning samaks ajaks korraldati lapse ja isa suhtlemine. 31.01.2011 toimunud kohtuistungil täpsustas avaldaja, et ta ei soovi puudutatud isikult M T`ilt lapse suhtes täieliku hooldusõiguse äravõtmist, kuid laps elab avaldaja juures ja igapäevase elu küsimustes peaks jääma otsustusõigus seega ainult avaldajale. Avaldaja esitas kohtule ka abielu tõendi, mille kohaselt ta kannab alates abiellumisest 17.12.2010 uut perekonnanime O. Puudutatud isik M T leidis, et laps peaks elama siiski tema juures, kus ta ka varem elas, kus on lapse sõbrad ja kus talle on tagatud lasteaiakoht. Samal kohtuistungil pidasid avaldaja ja puudutatud isik M T edaspidi võimalikuks lapsega suhtlemise korraldamist omavahelisel kokkuleppel, nõustusid käima perenõustamisel ja vajadusel lapsega psühholoogi juures. Vanemad ei välistanud lapse hooldusõigusega seotud küsimuste osas edaspidi kompromissile jõudmist ja sellega ka asjas menetluse lõpetamist. 02.05.2011 laekus kohtule avaldaja ja puudutatud isiku M T` poolt allkirjastatud kompromissileping, mille kohaselt on avaldaja loobunud esitatud nõudest lõpetada lapse suhtes poolte ühine hooldusõigus osaliselt ning anda see üle avaldajale. Lapse C suhtes jääb edaspidi kehtima ühine hooldusõigus ning kuni kooliminekuni jääb lapse elukohaks lapse isa – M T`i elukoht. Edaspidisel lapse elu korraldamisel (seoses kooliminekuga) vaadatakse lapse elukohaga seonduv tema 6.aastaseks saamisel lapse huvidest lähtudes uuesti üle. Kokku on lepitud ka lapse ja avaldaja suhtlemise korraldamises. Lapse huvides on vanemad kohustunud mitte halvustama teist vanemat ega tema lähikondset lapse kuuldes, samuti on vanem kohustatud jälgima, et seda ei teeks ka tema lähikondne. Vanemad on kohustunud tegema enda poolt kõik, et lapsega suhtlemine saaks toimima ning suhtlemisel arvestatakse poolte põhjendatud huve ja võimalusi ning ka lapse huve. Menetluskulud jäävad kompromissi sõlminud poolte endi kanda. Avaldaja ja puudutatud isik paluvad kohtul kompromiss vastu võtta, see määrusega kinnitada ja ühtlasi lõpetada asja menetlus kohtuistungit selleks pidamata. Kohtumääruse põhistus ja õiguslik alus: Kohus, vaadanud läbi asjaosaliste esitatud kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kirjalikus menetluses (kohtuistungit pidamata). Tsiviilkohtumenetluse (
) § 550 lg 1 p 2 toimub kohtus vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluse korras.
kohaselt algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel.
kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 5 tulenevalt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse (PkS) § 214 lg 1 kohaselt loetakse vanema hool- dusõigus alates käesoleva seaduse jõustumisest kuuluvaks lapse vanematele ühiselt. PkS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 137 lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 2 ja § 138 tulenevalt nimetatud avaldus rahuldatakse, kui see vastab lapse huvidele. PKS § 143 lg 1 tulenevalt on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist (PKS § 143 lg 2). Kohus võib ka lapse huvides suhtlusõigust piirata ning võib ka määrata, et laps suhtleb vanemaga sobiva kolmanda isiku juuresolekul. Kohus leiab, et saavutatud kokkulepe lapse osas ühise hooldusõiguse säilimises ning lapsest lahus elavale vanemale lapsega suhtlusõiguse tagamises on kooskõlas menetlusosaliste ärakuulamisel tuvastatud asjaoludega ning kokkulepe on sõlmitud lapse huvides. Nimetatud tingimustel kokkuleppe sõlmimisega on eelnevalt oma kirjalikust nõusolekust teatanud kohtule nii menetluses osalenud kohalike omavalitsuste esindajad kui ka lapsele määratud esindaja – vandeadvokaat Tiina Mare Hiob. Vaidluse lahendamine vanemate vahel saavutatud kokkuleppe alusel on kooskõlas ka
§-is 561 sätestatuga – last puudutavas vaidluses peab kohus nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama.
lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine. Avaldaja ja puudutatud isik on kinnitanud, et saavutatud kokkulepe on nende poolt täidetav ja nad peavad sellest kinni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (
Asjaosalised on kinnitanud, et kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on neile teada Kohus peab vajalikuks selgitada, et
lg 1 kohaselt, kui vanem teatab, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, võib kohus vanema avalduse alusel kutsuda vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks (lepitusmenetlus).
lg 4 tulenevalt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtunik /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtumäärus jõustus 10. mail 2011. a. Nooremreferent Lea Herne
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.