Obsah (9)

§ 168§ 661§ 418§ 430§ 433§ 64§ 174§ 164§ 432

2-09-11796 KOHTUMÄÄRUS KOHUS Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja KOHTUNIK Raivo Einula MÄÄRUSE MÄÄRUSE KUUPÄEV 18.04.2011 TSIVIILASJA NUMBER 2-09-11796 TSIVIILASI AA(SEADUSLIK AA(SEADUSLIK ESINDAJ

§ 168lg 3).

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

§ 661

lg 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Hageja seaduslik esindaja, viimase lepinguline esindaja ja kostja lepinguline esindaja on kohtule teada andnud, et soovivad lühendada kompromissi kinnitava ja kohtumenetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega viie päevani alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Nende tahteavaldus on kohtuistungil protokollitud ning seda aktsepteeritakse kohtu poolt. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajale ja selle esitaja peab tasuma riigilõivu 25,56 eurot. I. ASJAOLUD TA esitas 19.03.2009 Harju Maakohtule hagi GAi vastu elatise väljamõistmiseks poolte ühise lapse AA(sündinud XXX ) ülalpidamiseks. Hagiavalduse (lk 1-2) kohaselt poolte abielu sõlmiti XXX Venemaal Novgorodi Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Abielu lahutati XXX Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abielulahutuse akt nr XXX. XXX sündis pooltel poeg AA, kes käesoleval ajal elab ema juures XXX ja õpib XXX Asjas tegi kohus 8.03.2010 tagaseljaotsuse, motiveeris seda täiendava tagaseljaotsusega 23.03.2010. Kostja esitas tagaseljaotsuse peale 7.04.2010 kaja, mille maakohus jättis 10.12.2010 määrusega rahuldamata. 28.01.2011 tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 10.12.2010 määruse tervikuna ja rahuldas kostja taotluse menetluse taastamiseks ning saatis tsiviilasja menetlustoimingute jätkamiseks

§ 418lg 1 kohaselt esimese astme kohtule.

Asja läbivaatamiseks määratud uuel kohtuistungil 18.04.2011 jõudsid hageja seaduslik esindaja, viimase lepinguline esindaja ja kostja esindaja kompromissini, mille palusid kohtul kinnitada ja menetlus lõpetada. Pooled avaldasid ühtlasi, et nad soovivad menetlust lõpetava ja kompromissi kinnitava kohtumääruse määruskaebuse korras vaidlustamise tähtaega lühendada viie päevani arvates kohtumääruse kättesaamisest. Pooled leppisid kokku, et kostja maksab hageja ülalpidamiseks alates aprillist 2011 hiljemalt jooksva kuu

1. kuupäevaks hagejale elatusraha suuruses, mis vastab Vabariigi Valitsuse 2 2-09-11796 kehtestatud kuupalga alammäärale (mis käesoleval ajal on 139,01 eurot kuus). Elatisraha võlgnevusena perioodi 19.03.2009 (so hagi esitamisest kohtule) kuni 31.03.2011 eest kohustub kostja hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kompromissi kohtulikku kinnitamist hagejale 2377 eurot. Nii igakuise elatusraha kui elatusraha võlgnevuse kohustub kostja maksma hageja pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXSvedbank AS. II. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Alates
2. juulist 2010 kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt eeltoodust on nõudeõigus elatise väljamõistmiseks alaealisel lapsel. Sellist nõudeõigust ei ole ette nähtud alaealise lapse vanemale. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Seega saab käesolevas hagis hagejaks olla laps ja vanem, kelle juures ta elab (so antud juhul lapse ema TA) on menetluses tema seaduslikuks esindajaks. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, so ülalpidamiskohuslased. PKS § 97 lg 1 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (so elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Vastavalt PKS § 100 lg 4 elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohtumääruse tegemise ajal (so poolte kompromissi kinnitamise ajal) on elatusraha miinimummäraks 139,01 eurot kuus. Kuna pooled on soovinud, et kohus määratleks kostjalt hageja kasuks väljamõistetava elatise suuruse kindlaks, lähtudes Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, eeldab kohus, et juhul kui riigis muutub kuupalga alammäär, maksab kostja vastavalt uuele elatusraha miinimummäärale ka siis elatist. Seega välditakse uut kohtusse pöördumist (st uue kohtumenetluse alustamist). Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes lapse huvidest ning hageja seadusliku esindaja, viimase lepingulise esindaja ja kostja esindaja heast tahtest, mistõttu kohtu arvates tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. Pooled on kohtule avaldanud kompromissis sisalduvat järgida vabatahtlikult ilma riigi täitemehhanismi sekkumiseta. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (

§ 433lg 1).

3 2-09-11796

§ 64

lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled (hageja seaduslik esindaja, tema lepinguline esindaja ja kostja esindaja) on taotlenud menetlustähtaja lühendamist

§ 661

lg 4 kohaselt, leppides 18.04.2011 kohtuistungil kokku, et soovivad vähendada menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise õiguse kasutamist viie päevani arvates kohtumääruse koopia kättetoimetamisest. Ka

§ 661

lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Tavaline tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt

§ 661

lg 2 viisteist päeva.

§ 174

’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromissile jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda, so selle poole kanda, kes kulud on kandnud, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

§ 174

’ 1g 4 kohaselt ei saa pooled nõuda täiendavalt menetluskulude kindlaksmääramist

§ 174

lg 1-3 sätestatud korras.

§ 164

lg 1 kehtestab, et hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ka

§ 168

lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlusosaliste soovil toimetab kohus käesoleva kohtumääruse kätte elektroonilisel kujul hageja seadusliku esindaja lepingulisele esindajale ja kostja lepingulisele esindajale ning loeb pärast neilt määruse kättesaamist kinnitava teatise saamist määruse ka hagejale ja kostjale kättetoimetatuks. Raivo Einula Kohtunik 4