← Eesti

2-11-628/7

Obsah (7)§ 440§ 444§ 468§ 173§ 162§ 174§ 168

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märts 2011.a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja, kirj

) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

§ 440

lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on teeseaduse (TeeS) § 10 lg 4, § 37 lg 1, 6, võlaõigusseaduse (VÕS) § 132 lg 3.

§ 468

lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Juhindudes

§ 174

¹ lõikest 1 määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 869,19 eurot, millest 383,46 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 485,73 kulud õigusabile. Kostja palub oma 10.03.2011.a vastus jätta menetluskulud hageja kanda. Ühtlasi leidis kostja, et hageja on ebaõigesti arvanud menetluskulude hulka kulud kohtumenetluse eelsetele toimingutele.

§ 168

lg 6 järgi kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ja kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on korduvalt enne hagiavalduse esitamist Harju Maakohtusse pöördunud remondikulude hüvitamise palvega kostja poole. Kuna kostja vaidlusaluseid remondikulusid ei hüvitanud, pöördus hageja 07.01.2011.a hagiavaldusega kohtusse. Seetõttu peab kohus tuginedes

§ 168lõikele 6 vajalikuks mõista hageja menetluskulud välja kostjalt.

Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja on ebaõigesti kohtule esitatud menetluskulude hulka arvanud kulud, mis tulenesid kohtueelsetest toimingutest. Hageja 03.03.2011.a esitatud seisukohtadele on lisatud õigusabi arved nr 110016 ja 100066 koos ülekandeid tõendavate maksekorraldustega. Arvel nr 1100066 on arve selgitusse märgitud „Hagiavalduse koostamine, esindamine Harju Maakohtus“. Arve nr 110016 selgituses on kirjas „Pretensioonkirja koostamine, Hageja seisukoht kostja vastusele koostamine“. Seega on arve nr 110016 esitatud muuhulgas kohtueelse toimingu eest. Samas kuuluvad hageja 03.03.2011.a seisukoha kohaselt lisaks pretensioonkirja koostamisele kohtueelsete toimingute hulka kohtumenetluse eelse situatsiooni juriidiline analüüs ja tõendite kogumine; kostja esindajatega läbirääkimiste pidamine ning kohtumised. Hageja poolt nimetatud toimingud ei ole esitatud arvete selgitustes märgitud. Kohus selgitab hagejale, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei reguleeri kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamist, mistõttu kuuluvad

kohaselt õigusabikuludena hüvitamisele vaid konkreetse kohtuasja menetluse jooksul kantud kulud õigusabile. Lähtudes eeltoodust ning võttes arvesse, et hageja seisukoha koostamine kostja vastusele sisaldab peamiselt hageja menetluskulude nimekirja, siis peab kohus põhjendatuks rahuldada hageja taotluse õigusabikulude osas üksnes arve nr 100066 ulatuses, st summas 306,78 eurot. Ülejäänud osas jäävad õigusabi kulud, st kulud kohtueelses menetluses tehtud toimingute eest, hageja kanda. Anu Uritam Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.