← Eesti

2-10-8170/11

Obsah (7)§ 187§ 173§ 162§ 1741§ 124§ 144§ 150

2-10-8170 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märts 2011, Narva Tsiviilasja number 2-10-8170 Tsiviilasi, hageja

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga. Kui menetlusosaline kavatseb esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, peab taotlus olema esitatud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kui menetlusosaline kavatseb esitada kaja, peab taotlus olema esitatud 14 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Otsuse täiendamine toimub üksnes siis, kui pool teatab, et soovib esitada apellatsioonkaebuse või kaja menetluse taastamiseks. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162

lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, mille alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 3800 krooni ehk 242,86 eurot. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 1 800 krooni.

§ 124

lg 1 kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Antud juhul palub hageja alandada hinda, mille tagajärjel välja mõista kostjalt enam tasutud hind summas 4289,5 krooni. Seega hageja nõue on suunatud raha maksmisele summas 4289,5 ehk 274,15 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) Lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv 63,91 eurot (1000 krooni). Seega ei ole põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt 1 800 krooni riigilõivu. Vastavalt

§ 144p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Seega on hageja poolt kantud õigusabikulud menetluskulud, mis kuuluvad väljamõistmisele kostjalt. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja kantud menetluskulud summas 3000 krooni ehk 191,73 eurot. Kohus peab vajalikuks selgitada, et

§ 150

lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus taotleda riigilõivu tagastamist enam tasutud osas. Riigilõivu tagastamiseks tuleb hagejal esitada vastavasisuline taotlus

§ 150lg 4 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.