← Eesti

2-01-110/26

Obsah (7)§ 661§ 386§ 432§ 168§ 659§ 644§ 150

2-01-110 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Katrin Saar Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2011.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-01-110 Tsiviilasi MMhagi ALja LLvastu t

§ 661lg 4 on pooled loobunud määruskaebuse esitamise õigusest.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu menetluses on MMhagi ALja LLvastu tehingu tühisuse tuvastamise ning tehingu alusel saadu tagastamise nõudes. Kohus on 11.04.2011.a määrusega liitnud tsiviilasja juurde MMhagi LLja ALvastu kohustuse täitmisele sundimise nõudes (tsiviilasi nr 2-02-134) ja MMhagi LLja ALvastu ühisvara jagamise nõudes (2-10-32440). Pooled on 13.04.2011.a esitanud kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissi. Pooled soovivad lõpetada kohtu menetluses oleva tsiviilasja nr 2-01-110 kohtuliku kompromissiga ning teha vajalikud toimingud kohtumenetluse lõpetamise kohta. Kompromissiga liituvad ATja IAalljärgnevatel tingimustel. Kompromisslepingu kohaselt:

  1. Kompromissi sõlmimise eeldused 2.
  2. Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all on kantud XXX kinnistu järgmises koosseisus: 2.1.
  3. Esimesse jakku on kantud asukoht XXX , katastritunnus XXX , pindala 10,73 ha, sihtotstarve maatulundusmaa. 2.1.
  4. Teise jakku on kantud omanikuna AL XXX kaasomandist, AT(isikukood XXX) XXX kaasomandist ja IA(isikukood XXX) XXX kaasoamndist. 2.1.
  5. Kolmandasse jakku on tehtud järgmised kanded: 2.1.3.
  6. jooksva kande nr 1 all märkus kaasomanike kokkulepe kaasomandi valdamise ja kasutamise korras vastavalt 19.09.2001.a lepingu punktile nr
  7. 19.09.2001.a kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 22.02.2002.a. 2.1.3.
  8. jooksva kande nr 2 all käsutamise keelumärge ALle kuuluvale kaasomandiosale MMkasuks. 22.10.2001.a kohtumääruse alusel sisse kantud 27.03.2002.a. 2.1.
  9. Neljandasse jakku on tehtud järgmised kanded: 2.1.4.
  10. jooksva kande nr 1 all sisse kantud hüpoteek ALkaasomandiosale kinnistust, summas 445 000 krooni, kõrvalnõuetega summas 112 000 krooni ja intressimääraga 16% hüpoteegisummalt aastas alates hüpoteegikinnistusraamatusse kandimisest AS Hansapank (registrikood 10060701, asukoht Tallinn) kasuks ning igakordse omaniku kohustusega alluda 4 2-01-110 kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks vastavalt täitemenetluse seadustikule. 19.09.2001.a kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 22.02.2002.a. 2.
  11. MMon esitanud 13.08.2001.a hagi ALja LLvastu nõuetega tuvastada MMja ALvahel 15.01.2001.a sõlmitud ehitiste (asukohaga Harju maakond, XXXtalu) ostu-müügilepingu tühisus, alternatiivse nõudena tunnistada kehtetuks MMja ALvahel 15.01.2001.a sõlmitud ehitiste (asukohaga Harju maakond, XXXtalu) ostu-müügileping ning välja mõista ALlt ja LLlt solidaarselt MMja ALvahel 15.01.2001.a sõlmitud ehitiste (asukohaga Harju maakond, XXXtalu) ostu-müügilepingu järgi saadu eest 1 258 330 krooni. 2.
  12. MMon esitanud hagi ALja LLvastu 30.04.2002.a hagi kohustuse täitmisele sundimise nõudes, mille sisuks on nõue kanda kinnistusraamatusse asjaõigusena isiklik kasutusõigus MMkasuks elamule (elamu esimene korrus), mis asub kostjale kuuluval kinnistul. Menetlus tsiviilasjas nr 2-02-134 peatati 24.09.2003.a. 2.
  13. MMon esitanud hagi ALja LLvastu ühisvara jagamiseks täitemenetluse seadustiku § 14 alusel (tsiviilasi nr 2-10-32440). Harju Maakohtu 25.10.2010.a kohtumäärusega rahuldas Harju Maakohus hageja taotluse hagi tagamiseks ning seadis ALle kuuluvale XXXkinnistule asukohaga XXX(Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare jaoskonna registriosa nr XXX) käsutamise keelumärke MMkasuks. ALesitas 19.11.2010.a nimetatud kohtumäärusele määruskaebuse. 2.
  14. Harju Maakohtu määrusega 11.04.2001.a on ühendatud tsiviilasjad 2-01-110, 2-02-134 ja 210-32440 ühte menetlusse, tsiviilasi on kohtuliku kompromissi sõlmimise hetkel Harju Maakohtu menetluses 8tsiviilasja number 2-01-110). 2.
  15. Harju Maakohtu 01.10.2008.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-06-6016 (jõustunud 26.06.2009.a) mõisteti LLlt MMkasuks välja põhivõlg 123 900 krooni, viivis 60 199,50 krooni ja alates 01.10.2008.a viivise 1,5% päevas arvutatuna põhivõlalt kuni selle kohase tasumiseni. 2.
  16. Harju Maakohtu 20.05.2010.a kohtumäärusega menetluskulude kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-06-6016/507 on LLlt mõistetud MMkasuks välja menetluskulu 24 850,80 krooni. 2.8 MMpoolt on algatatud LLsuhtes järgmised täitemenetlused: 2.8.
  17. 06.07.2009.a avalduse alusel täiteasi Harju piirkonna kohtutäituri Priit Lantini poolt (täitedokument: Harju Maakohtu 01.10.2008.a kohtuotsus nr 2-06-6016). 2.8.
  18. 16.03.2011.a avalduse alusel täiteasi Tallinna kohtutäituri Risto Sepp poolt (täitedokument: Harju Maakohtu 01.10.2008.a kohtuotsus nr 2-06-6016). 2.8.
  19. Helsingin Käräjäoikeus poolt 14.01.2010.a alustatud täitemenetlus Soome Vabariigis (täitedokument: Harju Maakohtu 01.10.2008.a kohtuotsus nr 2-06-6016). 2.8.
  20. täiteasi Tallinna Kohtutäituri Risto Sepp poolt (täitedokument: Harju Maakohtu 20.05.2010.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-06-6016/
  22. Kompromissi alusel võetavad kohustused (kompromissi tingimused) 3.
  23. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada, kajastades määruse resolutsioonis kompromisslepingu punktid 4-8 ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-01-110 menetlus. Kohtumenetluses pooled paluvad teha kohtumäärus kohtuistungit pidamata ja pooli kohtusse kutsumata. ALloobub tema poolt 19.11.2010.a esitatud määruskaebusest Harju Maakohtu 25.10.2010.a kohtumäärusele. Kohtumenetluses pooled paluvad tühistada Harju Maakohtu 25.10.2010.a kohtumäärus hagi tagamise kohta. 3.
  24. AL annab talle kuuluvast kinnisasja XXX mõttelisest osast MM üle mõttelise osa suurusega XXX. LL annab oma tagasivõtmata nõusoleku kaasomandi osa ülekandmiseks MM . AT ja IA nõustuvad eelpool nimetatud mõttelise osa omandi üleminekuga AL MM , nad ei esita selles suhtes vastuväiteid ja loobuvad tagasivõtmatult ostueesõiguse kasutamisest kinnisasja mõttelise osa omandi üleminekul AL MM . 5 2-01-110 3.4.AL ja MM kinnitavad, et nende vahel puuduvad ükskõik millised nõuded, mis tulenevad AL ja MM vahel
  25. jaanuaril 2000.a Tallinna notari Gunnar S juures sõlmitud pärimislepingust ning nimetatud pärimisleping on kehtetu. LL ja MM kinnitavad, et nende vahel puuduvad ükskõik millised nõuded, mis võiksid tuleneda 16.01.2001.a kuupäeva kandvast võlakirjast ning nimetatud võlakiri on kehtetu. 3.5.AL kohustub MM kuuluva kaasomandi osa vabastama kompromisslepingu punktis 2.1.4.1 nimetatud hüpoteegi alt kuue kuu jooksul käesoleva kompromissi kinnitamisest. Käesolevas punktis sätestatud kohustuse süülisel mittetäitmisel kohustub AL tasuma MM leppetrahvi 5000 (viis tuhat) eurot. 4.Kaasomandi valdamise ja kasutamise kord 4.1.19.09.2001.a Talllinna notar Marika R poolt tõestatud (notariaalregistri nr 9662) AL, AT ja IA vahel sõlmitud kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise lepingu (edaspidi kasutuskorra leping) punktis 8 on kindlaks määratud kaasomandi valdamise ja kasutamise kord, mille kohta on kantud märkus kinnistusraamatusse. 4.2.Kompromissi osapooled lepivad kokku, et kasutuskorra leping laieneb ka MMle. ALja MM lepivad kokku, et MM ainukasutusse ja valdusse jääb kinnistul asuva elamu esimene korrus. AL ja MM kasutavad ühiselt elamu ühiskasutatavaid osasid (sealhulgas kelder) ja elamu abihooneid (sealhulgas saun, garaaz, puurkaev ja kuur) ning ei tee teineteisele takistusi ühiskasutatavate osade või abihoonete kasutamisel. AL annab üle valduse M M ja kasutusse jäävale elamu osale alates käesoleva kompromissi sõlmimisest. 4.3.Muus osas jäävad osapoolte vahel kehtima kasutuskorra lepingu kokkulepped. Osapooled lepivad kokku kasutuskorra lepingu punktis 9 (kaasomandi lõpetamise eelkokkulepe) ette nähtud kaasomandi lõpetamise AT ja IA valduses ja kasutuses olevate kinnisasja osade osas kahe aasta jooksul alates käesoleva kompromissi kinnitamisest. AL ja MM välistavad omavahelised kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse viieks aastaks arvates käesoleva kompromissi sõlmimisest. 5.Nõuetest loobumine 5.1.MMloobub tingimusteta ja tagasivõtmatult AL ja LL vastu kompromisslepingu punktides 2.2 kuni 2.7 nimetatud nõuetest ning esitab hiljemalt 10 päeva jooksul Eesti Vabariigis ja 30 päeva jooksul Soome Vabariigis kompromisslepingu punktides 2.8.1 kuni 2.8.4 nimetatud täitemenetluste lõpetamise avaldused. Käesolevas punktis sätestatud täitemenetluste lõpetamiste avalduste esitamise kohustuse mittetäitmisel kohustub MM tasuma LL leppetrahvi 5000 eurot. 5.2.MM, AL ja LL kinnitavad tingimusteta ja tagasivõtmatult, et käesoleva kompromissi sõlmimisega on lahendatud kõik poolte vahelised vaidlused ammendavalt ja lõplikult ning pooltel ei ole ja nad ei esita teineteise vastu mis tahes nõudeid ega pretensioone ega algata mis tahes menetlusi seoses kompromissis nimetatud ja käsitletud asjaoludega. 6.Keelumärke kustutamine 6.1.Seoses kinnistut koormava käsutamise keelumärkega (punktis 2.1.3.2) taotleb hageja kohtult Harju Maakohtu 07.03.2002 hagi tagamise määruse tühistamist vastavalt

§ 386lg 2 ja 4.

7.Kinnistamisavaldus 7.1.ALja MM on kokku leppinud kinnisomandi ülekandmises, MM palub end kanda kaasomanikuna kinnistusraamatusse ja teised osapooled annavad selleks oma nõusoleku. Pooled käsitlevad eelnevat deklaratsiooni asjaõiguslepinguna AÕS § 120 tähenduses ning paluvad teha Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonnas alljärgnevad kanded: 7.1.

  1. kustutada kinnistusregistri registriosa XXX kantud kinnistu kolmandasse jakku jooksva kande nr 2 all kantud käsutamise keelumärge AL(isikukood XXX) kuuluvale kaasomandile MM(isikukood XXX) kasuks. 7.1.
  2. kinnistusregistri registriosa XXX kantud kinnistu kaasomanikena kinnistusraamatusse sisse kanda XXX mõttelise osa ulatuses kaasomandist MM(isikukood XXX), XXX mõttelise osa 6 2-01-110 ulatuses AL(isikukood XXX), XXXmõttelise osa ulatuses AT(isikukood XXX) ja XXXmõttelise osa ulatuses kaasomandist IA(isikukood XXX). 7.1.
  3. muuta kinnistusregistri registriosa XXX kantud kinnistu kolmandasse jakku jooksva kande nr 1 all kantud märkust: kaasomanike kokkulepe kaasomandi valdamise ja kasutamise korras vastavalt 19.09.2001.a lepingu punktile nr 8 ja Harju Maakohtu poolt kinnitatud 13.04.2011.a kompromissile. 7.
  4. Pooled hindavad tehinguväärtuseks 10 000 eurot.
  5. Kohtumenetluse lõpetamine, menetluskulude kandmine 8.
  6. Pooled paluvad kohtul kompromiss määrusega kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Pooled paluvad kohtul kokkulepe kinnitada ilma kohtuistungit pidamata. 8.
  7. Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Kompromiss jõustub selle kohtumäärusega kinnitamisel Harju Maakohtu poolt. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest. 8.
  8. Pooled on teadlikud

§ 432

sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, s.o menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. 8.

  1. Kohtumenetluse poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. ALesitas 13.04.2011.a kohtule avalduse, milles loobub 19.11.2010.a esitatud määruskaebusest tsiviilasjas nr 2-10-
  2. ALloobub edasikaebeõigusest kohtumäärusele, millega jäetakse läbi vaatamata tema määruskaebus. Hageja esitas 13.04.2011.a kohtule avalduse, milles loobub esitamast määruskaebust kohtumäärusele, millega kohus tühistab hagi tagamise abinõu (seotud 07.03.2002.a kohtumäärusega) tsiviilasjas nr 2-01-
  3. Hageja palub tagastada hagejale seoses kompromissi sõlmimisega pool riigilõivust, mis on tasutud tsiviilasjades: 2-01-110, 2-10-32440, 2-02-134 ja mis on liidetud tsiviilasjaks nr 2-01-
  4. Kohtu põhjendused
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. Tulenevalt

§ 661

lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise. 7 2-01-110 2.

§ 659

kohaselt ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisel ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut.

§ 644

lg 1 kohaselt võib apellant apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni. Harju Maakohus on 20.12.2010.a määrusega AL22.11.2010.a määruskaebuse Harju Maakohtu 25.10.2010.a määrusele menetlusse võtnud ja andnud menetlusosalistele tähtaja vastuse esitamiseks. ALon esitanud kohtule avalduse, millega soovib loobuda 22.11.2010.a määruskaebusest. Kuna kohus ei ole veel AL22.11.2010.a määruskaebuse lahendanud, on kohus seisukohal, et AL22.11.2010.a määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. 3.

§ 386

lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Pooled paluvad kohtu tühistada 1) Harju Maakohtu 22.10.2001.a määrusega hagi tagamiseks MMkasuks seatud Tallinna Kinnistusameti Harju Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX (XXX kinnistu) käsutamise keelumärge ja 2) Harju Maakohtu 25.10.2010.a määrusega hagi tagamiseks LL(ja ALühisomandisse kuuluvale XXXkinnistule, asukohaga XXXseatud käsutamise keelumärge MMkasuks. Kuna kohus lõpetab kompromissi sõlmimise tõttu tsiviilasja menetluse, tuleb

§ 386lg 4 alusel hagi tagamised tühistada.

4. Hageja on tsiviilasja nr 2-01-110 menetlemise raames 08.08.2001.a tasunud Maksuameti arveldusarvele nr 221013264340 (viitenumber 1002010, selgitusega “riigilõiv kohtuasjade toiminguteks“ riigilõivu hagiavalduse esitamisel 60 krooni; 08.10.2001.a hagiavalduse täienduse esitamisel riigilõivu 200 krooni (selgitusega „kohtuasjade toimingute eest“) ning 20.02.2003.a nõude asendamisel riigilõivu 100 krooni (selgitusega „kohtutoimingud“). Hageja on tsiviilasja nr 2-02-134 menetlemise raames tasunud 02.04.2002.a riigilõivu hagi esitamisel 60 krooni Maksuameti arveldusarvele (viitenumber 1002010, selgitusega “kohtuasjade toiming Harjumaa kohus“). Tsiviilasja nr 2-10-32440 menetlemise raames on hageja hagi esitamisel tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele (viitenumber 2900072123, selgitusega „MMhagi esitamisel osaline tasu“) riigilõivu 900 krooni. Kohus on 11.04.2011.a määrusega liitnud käesoleva siviilasja juurde MMhagi LLja ALvastu kohustuse täitmisele sundimise nõudes (tsiviilasi nr 2-02-134) ja MMhagi LLja ALvastu ühisvara jagamise nõudes (2-10-32440). Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tsiviilasja menetlemisel tasunud riigilõivu kokku 84,36 eurot (s.o 1 320 krooni). Tagastamisele kuulub pool menetluses hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 42,18 eurot. 8 2-01-110 Katrin Saar kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.