) § 403 lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-10-32469 kirjaliku menetlusega. Vastavalt
lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma 3
Poolte vahel puudub vaidlus alljärgneva asjaolude osas: - Harju Maakohtu 17.03.2010 määrusega kuulutati välja AS-i W pankrot, pankrotihalduriks nimetati Andreas Palmits. - 18.06.2010 toimus võlgniku AS-i W võlausaldajate üldkoosolek, kus toimus võlausaldajate nõuete kaitsmine. - 18.06.2010 võlausaldajate koosolekul loeti kaitstuks hageja nõue summas 5 193 216,67 krooni (331 907,04 eurot) ja jäeti kaitsmata viivisenõue summas 205 919,52 krooni (13 160,66 eurot). Kohus, arvestades poolte esitatut, kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel on vaidlus viivisenõue osas summas 205 919,52 krooni (13 160,66 eurot). Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg-s 1 on sätestatud, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Käesolevas tsiviilasjas on AS P vaielnud vastu võlausaldaja viivisenõudele summas 205 919,52 krooni (13 160,66 eurot). Hageja nõude aluseks on võlgniku AS-i W ja AS O vahel 04.11.2005 sõlmitud kauba müügileping (I kd tl 12-13). Kostja on viidanud, et nimetatust müügilepingust tuleneb, et kaupade müümisel müüjapoolseks krediidipiiriks on 1 000 000 krooni (63 911,65 eurot) ning jääb arusaamatuks, kuidas juhtus nii, et ajavahemikul alates 31.07.2009 kuni 21.12.2009 oli võlgnikule väljastatud kaupa summale 5 193 216,67 krooni (331 907,04 eurot), mis rohkem kui viiekordselt ületab poolte poolt kehtestatud krediidilimiiti. Hageja on tõendanud, et võlgnik esitas avalduse krediidilimiidi tõstmiseks ning kõnealune on võlausaldaja poolt rahuldatud (II kd tl 55-56), mistõttu kostja vastuväited hageja tegevuse ebaseaduslikkuse osas krediidilimiidi ületamisel on ainetud. Kuivõrd nimetatud asjaolu aga ei oma käesoleva tsiviilasja lahendamisel olulist tähtsust, ei pea kohus vajalikuks sellel pikemalt peatuda ega täiendavalt analüüsida. Kostja on vaidlustanud üksnes viivisenõuet AS W (pankrotis) summas 205 919.52 krooni (13 160,66 eurot) AS-i W (pankrotis) pankrotimenetluses, mitte aga põhinõuet.
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Antud juhul on hageja oma väidete tõendamiseks esitanud 04.11.2005 sõlmitud kauba müügilepingu (I kd tl 12-13), võlgniku avalduse krediidiarve tõstmiseks ning selle rahuldamise (II kd tl 55-56), kostjale esitatud arved (I kd tl 14-194), kaasa arvatud arve nr 278019 (II kd 34), mille puudumisele on kostja omapoolsetes vastuväidetes tähelepanu juhtinud. Samuti on hageja esitanud arved-saatelehed (II kd 37-53), võlgnevuse saldo 4
S § 107 kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Juhindudes eelnimetatust on hagejal õigus hagimenetluses esitada kõik asjas tähtsust omavad tõendid, isegi kui nõude esitamisel nõuete kaitsmiseks seda ei tehtud. Antud asjas on tunnustatud võlausaldaja nõuet põhivõla ulatuses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd eeltooduga on tuvastatud, et võlausaldaja poolt esitatud viivisenõue on põhjendatud ning kostja vastuväited ainetud, siis tuleb tunnustada AS-i O nõuet summas 205 919.52 krooni (13 160,66 eurot) AS-i W (pankrotis) pankrotimenetluses. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.