) § 94 lg 1 kohaselt nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on pandiga tagatud. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. 3
lg 1 kohaselt haldur on kohustatud kontrollima esitatud nõuete põhjendatust ja nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu. § 103 lg 2 kohaselt on haldur kohustatud nõuete kaitsmise koosolekul nõudele või pandiõigusele vastu vaidlema kui selleks on alust. Hageja OÜ F nõudeavalduses nimetatud asjaolusid ja nõuet summas 3 945 074,42 krooni (252 136,18 eurot) nõudeavaldusele lisatud dokumentaalsed tõendid ei kinnita. Nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustas pankrotihaldur hageja nõude kogusummas 2 013 043,42 krooni (12 8656,92 eurot). Hageja nõue oktoobris akteeritud tööde eest 21.11.2008 arve nr. 249 alusel summas 1 298 613,60 krooni (82 996,54 eurot) on alusetu, kuivõrd ilmselgelt ei ole tööde vastuvõtu akti allkirjastanud ega töid vastu võtnud sellel näidatud tellija esindaja MM . Kostja on kontrollinud vaidlusaluse ehitusobjekti dokumentatsiooni, millest nähtuvalt hageja sellel objektil oktoobris 2008 ehitustöid teinud ei ole. Meremõisa objektil on hageja ehitustööd lõpetanud 05.09.2008, mida kinnitab tööde tellija allkirjastatud kaetud tööde akt nr. 01447713.
kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kuivõrd hageja nõudeavalduses ei nimetanud ega ei olnud lisanud saldokinnitust ega e-kirja, siis hageja nõude kontrollimisel kostja nendega arvestada ei saanud, mistõttu tuleb nimetatud dokumendid jätta tähelepanuta. Hageja on esitanud nõudeavalduses viivisenõude, kuivõrd arved on tähtaegselt tasumata. Samas ei ole hageja selgitanud, millest tingitult ei olnud ta neid varasemalt pooleteist aasta jooksul nõudnud. Poolte vahelise töövõtulepingu kohaselt pidi hageja ehitustööd lõpetama 01.05.2008.a., kuid ehitusdokumentatsioonist nähtuvalt on tööd lõpetatud 05.09.2008 ning tuginedes lepingu punktile 4.5 oli ETGOÜ-l õigus nõuda samasugust viivist töö lõpetamise tähtajast üleläinud päevade eest. Seega on mõlemad pooled lepingut rikkunud, mistõttu hageja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata. Muu hulgas viitab kostja oma vastuses võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-le 8, mille kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Kohtuotsuse põhjendused Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-10-5140 kirjaliku menetlusega. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab 4
) § 106 lg-s 1 on sätestatud, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Käesolevas tsiviilasjas on haldur vaielnud vastu võlausaldaja nõudele. Hageja nõude aluseks on võlgniku ETGOÜ (endise ärinimega MHG OÜ kuni 27.08.2008) tellijana ja OÜ F töövõtjana 31.07.2007 sõlmitud ehituse töövõtuleping. Vastavalt kõnealusele teostas OÜ F tellija tellimusel Harju maakonnas Keila vallas XXX puhkeala kommunikatsioonide, veepumpla ja veepuhastusjaama renoveerimistöid (välisvalgustuse, kõikvõimalike elektri- ja sidekommunikatsioonide jms ehitus- ja montaažitöid vastavalt lepingu lisadele). TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Antud juhul on hageja oma väidete tõendamiseks esitanud 31.07.2007 sõlmitud Ehituse töövõtulepingu (tl 27-36), hinnapakkumise (tl 37-43), teostatud tööde aktid (45-54), arve nr 49 teostatud lisatööde eest summas 21 240 (1 357,48 eurot) koos käibemaksuga (tl 44), arve nr 50 kogusummas 1 910 791,70 krooni (122 121,85 eurot) koos käibemaksuga (tl 49) ning arve nr 249 oktoobri akteerimise eest summas 1 298 613,60 krooni (82 996,54 eurot) koos käibemaksuga (tl 55). Nimetatud arve põhjal on hagejal õigus viivise tasumise tähtaja ületamisel nõuda viivist 0,15 % ning tasumise tähtajaks oli 12.12.2008. Hageja on samuti esitanud saldoteatise (tl 56) ning e- kirja (tl 57-59), millega on võlgnik võlga hageja ees tunnistanud. Kostja on oma vastuväidetes viidanud, et hageja nõue oktoobris akteeritud tööde eest 21.11.2008 arve nr. 249 alusel summas 1 298 613,60 krooni (82 996,54 eurot) on alusetu, 5
kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Tõendite esitamisega ei ole hageja nõude tunnustamist kohtus taotledes muutnud nõude alust ega esitanud nõude suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Täiendavate tõendite esitamine hagimenetluse raames ei ole keelatud, mistõttu puudub alus eelnimetatud tõendite tähelepanuta jätmiseks. Kuna kohtu hinnangul on hageja põhinõue 1 298 613,60 krooni (82 996,54 eurot) nõuetekohaselt põhjendatud ja tõendatud, siis tuleb seda tunnustada. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. OÜ F kõrvalnõuete ehk viivise nõude summa ETGOÜ (pankrotis) vastu on kokku 714 429,12 krooni (45 660,34 eurot). Kostja on palunud vähendada VÕS § 113 lg 8 alusel viiviseid vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule, kuid kõnealune taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd hageja on arvestanud viiviseid mõistlikus suuruses vastavalt sõlmitud lepingule ning seejuures on taotletavad kõrvalnõuded tunduvalt väiksemad kui hageja põhinõue, mistõttu ei ole põhjendatud kõrvalnõuete vähendamine kohustatud isiku nõude alusel. Seoses eelnimetatuga tuleb hagi rahuldada ning tunnustada OÜ F nõuet kogusummas 2 013 043,42 krooni (128 656,92 eurot) ETGOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.