Obsah (6)

§ 131§ 55§ 23§ 33§ 24§ 10

2-10-16570 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kaija Kaijanen Otsuse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2011. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-16570 Tsiviilasi M

) §-st 131 tulenevalt ei kuulu täiendavalt arestimisele igakuiselt töövõimetuspension 3 832 krooni ja puudega inimese sotsiaaltoetus, et kohtutäitur on jätnud vabaks ainult palga alammäära 4 350 krooni ning et 05.03.2010. a võttis kohtutäitur

§ 131lg-id 3 ja 10 rikkudes pangakontolt 316.04 krooni.

Kohtutäitur nimetatud e-kirjale ei vastanud, kuid 16.03.

1. a kanti avaldajale summa 316.04 krooni tagasi. 22.02.
2. a esitas avaldaja kaebuse kohtutäiturile tema tegevuse kohta, kohtutäituri Risto Sepp jättis nimetatud kaebuse 31.03.
3. a otsusega rahuldamata. Avaldaja on seisukohal, et vastavalt

§ 55lg 2 järgi on arestimine tühine.

Avaldaja käis isiklikult kohtutäituri büroos 01.10.

1. a ja 27.10.
2. a, seega oli põhjendamatu kohtutäituri poolt täitmisteate kättetoimetamine avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded. Täitmisteate oleks saanud võlgnikule isiklikult kätte anda kohtumisel kohtutäituri büroos, samuti olid kohtutäituril alates 01.10.
3. a teada avaldaja aadress ja telefoninumber. Sisestades Ametlike Teadaannete veebiotsingusse avaldaja nime, ei ilmu ühtegi täiteteadet. Arestimine on tühine ka

§ 55lg 4 järgi.

Ei vasta tõele kohtutäituri väide, et ta ei saanud olla teadlik maksegraafiku koostamise päeval 27.10.

1. a teise võlgnevuse sissenõudmisest. Sissenõudja koostas avalduse täitemenetluse algatamiseks juba 17.08.
2. a, kuigi täitemenetluse nr 027/2009/5415 algatati alles 26.10.
3. a. Samas esimese menetluse täitmisteade avaldati 22.09.
4. a, seetõttu pidi kohtutäitur 27.10.
5. a maksegraafiku sõlmimisel olema teadlik menetluskulude nõudest ja oleks pidanud sellest informeerima ka võlgnikku. Mõlemad nõuded oleks saanud lahendada ühe maksegraafikuga sama menetluse raames. Avaldaja leiab, et kaks nõuet menetleti kohtutäituri poolt sihilikult eraldi, eesmärgiga saada mõlemalt menetluselt eraldi täituri tasu ja täitemenetluse alustamise tasu, nõudeid võib mitu olla, kuid võlgnik on üks ja sama isik, seega oleks olnud mõistlik kaks nõuet samas tsiviilasjas koondada, seda enam, et kohtuotsuses oli menetluskulude suurus ära toodud. Antud juhul tühistab menetluskulude sissenõudmise arest põhivõlgnevuse püsikorralduse lepingu. Avaldaja on raske puudega invaliid, kelle ainsaks sissetulekuks on puudega inimese sotsiaaltoetus ja riiklik töövõimetuspension, millele

§ 131lg 3 ja 10 alusel 2 ei saa pöörata sissenõuet.

1. a märtsis täideti Põhja maksu- ja tollikeskuses avaldaja tuludeklaratsioon, kuid kui avaldaja käis küsimas, miks pole raha üle kantud, teatati talle, et tema invaliidsuspensioni
2. a tulumaks 2 288 krooni läheb kohe kohtutäitur Risto Sepa arvele (kohtutäitur esitas avaldaja tagastusnõude arestimiseks maksuhaldurile kaks nõuet – täiteasjas nr 027/2009/2286 summas 3 389 krooni ja täiteasjas nr 027/2009/5415 summas 1 556 krooni). Märtsis
3. a on kohtutäitur teinud AS-i Swedbank teatise, et avaldaja saab välja võtta oma invaliidsuspensioni ja puudetoetuse. Tagastusnõue Maksu- ja Tolliametile ei ole mitte avaldaja tulu, vaid tema
4. a invaliidsuspensionist kinnipeetud makse ning tulumaksu tagastus on osa avaldaja
5. a pensionist, mis on hädavajalik ravimite ostmiseks. Käesoleva ajani ei ole avaldaja saanud arestimisakti, kuhu oleks märgitud imperatiivne keeld pöörata sissenõue puudega inimese sotsiaaltoetusele 840 krooni (

§ 131

lg 3) ning riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses 3 832 krooni (

§ 131lg 10).

Avaldajal puudub igasugune arestitav vara ning mõlema võlgnevuse tasumiseks vahendid puuduvad ja kompromiss pole võimalik. Avaldaja leiab, et kompromiss oleks võimalik vaid täitemenetluse 027/2009/5415 lõpetamise, peatamise või võlgnevuse ajatamisega. Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja kohtul tühistada kohtutäitur Risto Sepa 31.03.

1. a otsus täiteasjas nr 027/2009/5415, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Avaldaja palub tunnistada tühiseks arestid täitemenetluses 027/2009/
2. PUUDUTATUD ISIKUTE VASTUVÄITED JA MENETLUSE KÄIK
3. Puudutatud isik AS E leidis 21.05.
4. a kohtule esitatud vastuses, et kaebuse rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Võlgniku väide selle kohta, et Ametlikes Teadaannetes vastavat täitekutset ei kajastu, on tegelikkusele mittevastav. Samuti leiab sissenõudja, et kuivõrd maksegraafik täiteasjas nr 027/2009/2286 sõlmiti 26.10.
5. a, täitekutse täiteasjas nr 027/2009/5415 toimetati kätte alles 25.11.
6. a, siis ei olnud kohtutäituril võimalik kahte täiteasja ühe maksegraafiku alusel lahendada ning seega ei ole kohtutäitur teadlikult tekitanud üleliigseid täitekulusid.

§ 131lg 1 p 10 ei sea piiranguid tulumaksutagastuse arestimisele.

Eeltoodust tulenevalt palub sissenõudja jätta avaldaja kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

1. Puudutatud isik kohtutäitur Risto Sepp kohtule vastust avaldaja kaebusele esitanud ei ole. KOHTU SEISUKOHAD
2. Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades seejuures hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid oma algatusel. Kaebuse esitaja heidab kohtutäiturile ette täiteasjades 027/2009/2286 ja 027/2009/5415 täitemenetluse korraldamisel, et sama sissenõudja sundtäitmisele esitatud erinevate nõuete sundtäitmiseks on alustatud eraldi täiteasjad, täiteasjas nr 027/2009/5415 täitmisteate kättetoimetamisega seonduvat ning piirangute mittearvestamisega võlgniku sissetulekute arestimisel. Avaldaja on palunud tema arvelduskonto arestist vabastamist ja lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 027/2009/5415 ning tunnistada samas täiteasjas kõik võlgniku arveldusarvete arestid tühiseks ja tühistada võlgniku Maksu- ja Tolliameti tagastusnõude arest. Kohtu nõudel 23.04.
3. a. täpsustatud kaebuses nõuab avaldaja kohtutäitur Risto Sepa 31.03.
4. a. otsuse täiteasjas nr 027/2009/5415 tühistamist ja tunnistada tühiseks arestid täiteasjas 027/2009/
5. Lähtudes avaldaja lõplikust menetluslikust taotlusest, kontrollib kohus kohtutäituri tegevuse seaduslikkust täiteasjas nr 027/2009/5415 täitemenetluse korraldamisel (avalduse asjaolude kohaselt on täiteasjas 027/2009/2286 võlgniku ja sissenõudja vahel sõlmitud 27.10.
6. a. 3 kokkulepe antud asjas sundtäitmisele esitatud nõude ositi täitmiseks [tl 15 ja sama 77-78]). Kohus on avaldajale selgitanud, et täitemenetluse seadustiku (

) § 218 kohase kaebuse läbivaatamisel saab kohus hinnata kohtutäituri tegevuse seaduslikkust täitemenetluse korraldamisel ning vastava(te) alus(t)e olemasolul võlgniku kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse tühistada (tl 22 pöördel).

1. Kohus leiab, et kaebus tuleb osaliselt rahuldada, sest vaidlusaluses täiteasjas on võlgnikule täitmisteade kätte toimetamata. Kohus juhindub asja lahendamisel järgmistest tuvastatud asjaoludest: • 26.10.
2. a. algatas kohtutäitur sissenõudja AS E 17.08.
3. a. dateeringuga ning 24.08.
4. a. esitatud avalduse ja Harju Maakohtu 23.07.
5. a. kohtumääruse tsiviilasjas nr 207-22881 alusel täitemenetluse menetluskulude 955.52 krooni sissenõudmiseks M Milt (asjaolu nähtub täiteasja nr 027/2009/5415 täiteasja toimiku tiitellehelt [tl 56]). • 08.02.
6. a. arestis kohtutäitur Risto Sepp vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktiga M M arvelduskonto krediidiasutuses summas 1563.08 krooni. Asjaolu on tõendatud 08.02.
7. a täiteasjas nr 027/2009/5415 koostatud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktiga (tl 73).
8. Vastavalt

§ 23

lg-le 1 viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Kohus on tuvastanud käesoleva kohtumääruse p-is 4, et kohtutäitur Risto Sepp on 26.10.

1. a. sissenõudja AS E avalduse ja Harju Maakohtu 23.07.
2. a. kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-07-22881 alusel lagatanud täitemenetluse menetluskulude 955.52 krooni sissenõudmiseks M M (täiteasi nr 027/2009/5415). Avaldajal ei ole iseenesest vastuväiteid kohtutäituri toimingutele seoses sissenõudja avalduse ja täitedokumendi menetlusse võtmisega, kuid ta leiab, et vaidlusaluses täiteasjas täitedokumendiks oleva Harju Maakohtu 23.07.
3. a. kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-07-22881 sundtäitmine tulnuks läbi viia täiteasja nr 027/2009/2286 raames, sest tegemist on sama võlgnikuga. Iseenesest on õige, et täitemenetluse osaliste kattumise korral, võimaldaks sundtäitmisele esitatud nõuete ühine menetlemine eelduslikult täitekulude kokkuhoidu, kuid antud asjaoludel on täitemenetluste alustamise aluseks erinevad täitedokumendid, mis on antud erinevatel aegadel ning millest tulenevalt on need ka sundtäitmisele esitatud ajaliselt erinevalt.

§ 33

lg 4 järgi kui täitedokument sisaldab mitu rahalist nõuet, avatakse nende osas üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse, kui sissenõudja ei taotle mitme täitetoimiku avamist. Seega arvestades

§ 23

lg-s 1 ja § 33 lg-s 4 sätestatut pidi kohtutäitur täitemenetluste alustamise otsustamisel juhinduma sissenõudja avaldustest ja asjaolust, et tegemist on erinevate täitedokumentidega. 7. Vastavalt

§ 24

lg 1 esimese lausele, kui on täidetud täitemenetluse alustamise tingimused, toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate. Sama paragrahvi 2. lõike teise lause kohaselt loetakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega täitemenetlus alanuks. Seega on enne võlgniku varale sissenõude pööramist vaja läbi viia kohustuslik menetlustoiming – võlgnikule kätte toimetada täitmisteade.

§ 10

lg 2 järgi kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Praegusel juhul valis kohtutäitur täiteasjas nr 027/2009/5415 täitmisteate kättetoimetamise viisiks avaliku kättetoimetamise, avaldades teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.11.

1. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Riigikohus on mitmetes lahendites väljendatud seisukohta, et kuna kohtudokumentide avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole optimaalne viis anda füüsilisest isikust protsessiosalisele teada temale saadetud dokumentidest, võib menetlusdokumendi avalikult kätte toimetada alles siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.10.
2. a. määrus kohtuasjas nr 3-2-2-4-10). Nii täiteasjas nr 027/2009/5415 avatud täitetoimiku tiitellehelt (tl 56) kui ka 26.10.
3. a. koostatud täitmisteatelt (tl 61) nähtub, et kohtutäiturile oli teada võlgniku aadressina xxx. 4 Kuigi vaidlustatud kohtutäituri otsuses toodud asjaolude kohaselt on ta saatnud täitmisteate võlgnikule teadaolevale elukohajärgsele aadressile tähitud postiga, mis tagastati kohtutäiturile postiasutuse märkega „Tagastatud tähtaja möödumisel“, ei nähtu osundatud asjaolu täiteasjas nr 027/2009/5415 avatud täitetoimikust.

§ 33

lg 2 kohaselt avatakse täiteasja kohta täitetoimik, milles märgitakse ajalises järgnevuses täitetoimingud ja edastatud teated. Täitetoimikus jäädvustatakse täitmisasjas laekunud ja kohtutäituri väljastatud dokumendid või nende ärakirjad. Täiteasja toimikus ei ole dokumenteeritud ega sisaldu märget selle kohta, et kohtutäitur oleks üritanud saajale või tema esindajale menetlusdokumenti isiklikult kätte toimetada. Õige on võlgniku väide, et kuna ta viibis teise täiteasja (so täiteasja nr 027/2009/2286) raames 27.10.

1. a. kohtutäituri Risto Sepa büroos, et allkirjastada nõusolek võlgnevuse ositi tasumise kohta, saanuks kohtutäitur talle kätte anda ka 26.10.
2. a. koostatud täitmisteate. Kohtu hinnangul ei olnud antud asjaoludel menetlusdokumendi TsMS § 317 järgi kättetoimetatuks lugemiseks alust. Seega ei ole kohtutäitur võlgnikule täitmisteadet nõuetekohaselt kätte toimetanud.
3. Kohus on tuvastanud, et 08.02.
4. a. arestis kohtutäitur Risto Sepp vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktiga M M arvelduskonto krediidiasutuses summas 1563.08 krooni.

§ 55

p 2 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige, kui võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet. Kohus on käesoleva kohtumääruse p-is 7 jõudnud järeldusele, et kohtutäitur ei ole võlgnikule täitmisteadet nõuetekohaselt kätte toimetanud. Seega ei saanud lugeda täitemenetlust võlgniku suhtes

§ 24lg 2 kohaselt alanuks.

Järelikult on kohtutäituri tegevus võlgniku varale sissenõude pööramisel ebaseaduslik ning võlgniku vara arestimine tema hoiusel või arveldusarvel on

§ 55p 2 järgi tühine.

Seega ei vasta kohtutäituri otsus selles osas seadusele ja tuleb osaliselt tühistada. Avalduses esitatud asjaolude kohaselt on kohtutäitur täiteasjas nr 027/2009/5415 arestinud võlgnikule Maksu- ja Tolliameti vastu kuuluva tulumaksu tagastamise nõude, kuid vastavat arestimisakti täiteasja toimikust ei nähtu. Kohus märgib, et seoses arestimistoimingute eelduse täitmata jätmisega, on tühised ka teised kohtutäituri poolt täiteasjas nr 027/2009/5415 tehtud arestimistoimingud. Eeltoodud põhjendustel tuleb 31.03.

1. a. kohtutäituri otsus täiteasjas nr 027/2009/5415 tühistada osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata võlgniku kaebuse kohtutäituri tegevusele täitmisteate kättetoimetamisel ja vara arestimisel.
2. Harju Maakohtu 05.05.
3. a. määrusega andis kohus M M menetlusabi ja vabastas ta täielikult riigilõivu tasumisest (tl 31-32). Vastavalt TsMS § 190 lg-le 6 kui menetlusosalisele anti menetlusabi menetluskulude kandmiseks hagita menetluses, võib kohus menetluskulud mõnelt teiselt menetlusosaliselt riigituludesse välja mõista käesoleva seadustiku § 172 lõikes 1 sätestatud tingimustel. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kaebus rahuldatakse osaliselt, jätab kohus arvestades asjaolusid avaldaja menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel kohtutäituri kanda. Sissenõudja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Riigilõiv, mille tasumisest avaldaja oli vabastatud tuleb kohtutäiturilt riigituludesse välja mõista. Kaija Kaijanen Kohtunik 5