← Eesti

2-10-9747/25

Obsah (5)§ 195§ 196§ 101§ 116§ 67

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-9747 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Gaida Kivinurm Akt

§ 195

lg 1 alusel, tuginedes ka

§ 196

lg-le 1.

§ 101

lg 1 p-st 4 tulenevalt on taganemise ja ülesütlemise samaaegselt välistatud ning võlausaldajal tuleb valida, kas taganeb lepingust või ütleb selle üles.

§ 116

lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud.

§ 116

lg 6 kohaselt kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt käesoleva seaduse §-s 196 sätestatule üles öelda. Nõude loovutamise leping ei ole kestvusleping, sest tegemist ei ole korduvate kohustuste täitmisele suunatud või pikema aja jooksul täitmisele kuuluva lepinguga. Asjaolu, et lepingus on loovutatud nõude eest tasumine ajatatud kahe kuu peale ning lepitud kokku tasumine kahe osamaksena, ei muuda lepingut kestvuslepinguks. Seega ei ole vaidlusalust nõude loovutamise lepingut võimalik erakorraliselt üles öelda.

§ 116

lg-st 1 tulenevalt kostjal oli võimalik lepingust taganeda eeldusel, et hageja on lepingut oluliselt rikkunud. Kostja ei ole hageja lepingurikkumisele tuginenud. Nõude loovutamise lepingu punktidest 4.

  1. ja 4.
  2. tulenevate hageja kohustuste teavitada võlgnikku OÜ Abiteenindus nõude loovutamisest ning anda kostjale üle kõik nõuet tõendavad dokumendid – täitmise tähtaeg ei olnud kostja taganemisavalduse esitamise ajaks veel saabunud, sest nende kohustuste täitmine sõltus kostja poolt nõude loovutustasu kogu ulatuses maksmisest ja selle järel nõude üleminekust kostjale. Vaidlus puudus, et kostja ei ole lepingujärgseid makseid tasunud. Seega ei saanud hageja oma kohustusi rikkuda. Eeltoodu alusel on leping jätkuvalt kehtiv.

§ 101

lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist, p 6 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Pooled on lepingu punktis 4.4. kokku leppinud, et nõude loovutamise hinna tasumisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,2 % tasumata põhisummalt päevas. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi põhinõude osas ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja nõude loovutamise tasu 462 940 krooni ning viivise perioodi 01.03.2010 – 01.04.2010 eest 231 470 krooni tasumisega viivitatud 30 päeva eest 0,2 % päevas, s.o 13 888,20 krooni ning perioodi 02.04.2010 – 03.12.2010 eest 462 940 krooni tasumisega viivitatud 245 päeva eest 0,2 % päevas, s.o 226 840,60 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagiavaldus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus on õigesti järeldanud, et kostja oli lepingu sõlmimise ajal tegelike asjaolude suhtes eksimuses. Samas ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et kostja kannab eksimuse riisikot ise ning tal ei olnud õigust tehingut tühistada, jättes tähelepanuta kostja poolt esitatud tõendid selle kohta, et kostja ostis ja tasus vilja eest OÜ-le Everstone. Kohtule esitatud tõendid tõendavad asjaolu, et kostja oli nõus tasuma selle vilja eest, mis oli saabunud tema ladudesse ning tal puudus ülevaade, millise firma käest oli vili soetatud, millest ta ka hagejat korduvalt informeeris ja soovis aega antud asjas selguse saamiseks. Samuti oli kostjal õigus lepingust taganeda.

§ 116

lg-st 1 tulenevalt oli kostjal võimalik lepingust taganeda eeldusel, et hageja on lepingut oluliselt rikkunud. Hageja on 03.02.2010 sõlmitud lepingu punktis 2.2 kinnitanud, et „loovutaja kinnitab, et nõue võlgniku vastu on reaalne ning vastab lepingus nimetatud tingimustele“. Eelnimetatud lepingu punkti 2.1 järgi annab loovutaja üle loovutuse saajale tasu eest oma nõudeõiguse OÜ Abiteenindus 4

(6)vastu, mis on tekkinud loovutaja ja võlgniku vahel sõlmitud 21.12.2009 ostu-müügi lepingust nr SO-2108, kuid lisab hagiavaldusele ostu-müügi lepingu nr SO-
  1. Vastavalt kohtuistungi protokollile 16.11.2010 (lk 4) on tõendatud asjaolu, et Viru Maakohtu tagaseljaotsusele tsiviilasjas nr 2-10-3767, mis on jõustunud, on nõude aluseks siiski ostu-müügileping nr SO-
  2. Maakohtule esitatud tõendid ei ole tõenda nõuet. Eeltoodust on maakohus jätnud kohtuotsuses hindamata olulised tõendid ning tõendite hindamata jätmisega on rikutud TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Sellest tulenevalt on maakohus rikkunud TsMS §-s 436 sätestatud põhimõtteid, mille kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 03.12.2010 otsus tuleb tühistada oluliste menetlusnormide rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 442 lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohtu kaevatav otsus nimetatud nõuetele ei vasta. Põhjendatud on apellatsioonkaebuses toodud väide, mille kohaselt ei ole maakohus andnud hinnangut kostja poolt esiletoodud faktilistele asjaoludele ja nende tõendamiseks esitatud tõenditele. Vaidlus puudub ka selles, et kostja on vaidlusaluse lepingu tühistanud. Sellise avalduse on kostja esitanud hagejale 15.02.2010 koostatud kirjas. Nimetatud avalduses on kostja toonud esile faktilised asjaolud, millele tuginedes leiab ta, et 3.02.2010 sõlmitud rahalise kohustuse täitmise kokkulepe ja nõude loovutamise leping on sõlmitud pettuse mõjul (t.l.46). Riigikohus on lahendis 3-2-1-153-09 leidnud: „tehingu tühistamiseks peavad olema aga täidetud ka materiaalsed eeldused. Hageja on menetluses tuginenud tühistamise alusena üksnes pettusele (TsÜS § 94). Tehingu tühistamise avalduse tuginemine eksimusele või pettusele on avalduse õigusliku hindamise küsimus, mille puhul ei ole kohus poolte hinnanguga seotud. Üldjuhul sisalduvad pettuse alusel tehingu tühistamise avalduses ka eksimuse alusel tehingu tühistamise asjaolud, s.t kui esitatud asjaolud ei anna alust tühistada tehingut pettuse alusel, võivad need siiski anda aluse tühistada tehing eksimuse alusel“. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja 15.02.2010 avaldus on käsitletav tühistamisavaldusena, kuid maakohus ei ole andnud hinnangut neile asjaoludele, millele on tuginenud kostja tühistamisavalduses. Kuna maakohus ei ole andnud tühistamisavalduses esiletoodud faktilistele asjaoludele hinnangut, siis on ka otsuses ebaõigesti ennatlikult leidnud, et kostja kannab TsÜS §-s 92 lg 5 sätestatud eksimuse riisikot. Kostja tühistamisavalduses toodud asjaolude kohaselt viis hageja ta eksimusse kostja laos oleva söödaodra päritolu osas. Oder on üldjuhul liigitunnusteta vallasasi. Kostja on esitanud 5
(6)vastulauses hagile esitatud faktiliste väidete tõendamiseks rea tõendeid. Maakohus ei ole neile hinnangut andnud. Põhjendatud on apellatsioonkaebuses toodud väide, mille kohaselt on maakohus ebaõigesti otsuses leidnud, et hageja poolt esitatud nõude rahuldamisel läheb kostjale üle

§ 67

lg 4 alusel õigus teostada sama nõude suhtes tehtud tsiviilasjas nr 2-10-3767 jõustunud kohtuotsusest kui täitedokumendist tulenevaid õigusi. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja on nõude tõenduseks antud menetluses esitanud ostu-müügilepingu nr. SO-2109 (t.l.16). Kohtuotsuse kohaselt tsiviilasjas nr. 2-10-3767 on hageja hagi alusena tuginenud OÜga Abiteenindus sõlmitud lepingule nr. SO-2108. Seega on tegemist erinevate lepingute alusel esitatud nõuetega. Eksimuse alusel tehingu tühistamise aluseks saavad üldjuhul sarnaselt pettusega olla teise poole esitatud ebaõiged asjaolud või asjaolude esitamata jätmine (TsÜS § 92 lg 3 p-d 1 ja 2). Asja uuel läbivaatamisel on vajalik anda hinnang ka kostja poolt vastuses hagile esitatud faktilistele asjaoludele ja nende tõendamiseks esitatud kõigile tõenditele tuvastamaks, kas hageja viis kostja eksimusse vaidlusaluse söödaodra osas, mis asus kostja laos. Nimetatud asjaolude tuvastamisel on võimalik hinnata, kas kostja 15.02.2010 tühistamisavaldus on kehtiv ja kas kostja kannab eksimuse riisikot. Kuivõrd maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, osaliselt teinud seda ebaõigesti ja ei ole andnud hinnangut suurele osale tõenditele, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et uute tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lg-ga 5 ja TsMS § 688 lg-tega 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. Reet Allikvere Ülle Jänes Gaida Kivinurm 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.