← Eesti

3-08-1870/47

Obsah (8)§ 6§ 15§ 31§ 32§ 5§ 3§ 46§ 7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2011. a, Tallinn Haldusasja num

§ 6lg 3 p-ga 1.

Täitekorralduse puhul on tegemist toiminguga, mida on võimalik halduskohtus tunnistada õigusvastaseks, kui kaebuse esitajal on selle vastu põhjendatud huvi. Kaebuse eesmärgiks on täitekorralduse tühistamine, mida saab lugeda põhjendatud huviks; 2) Asjas ei ole vaidlust 02.08.2007 ettekirjutuse õiguspärasuse ja kehtivuse üle. Kaebaja arvates on sunniraha sissenõudmine õigusvastane, kuna ettekirjutus on täidetud. Sunnivahendit on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud; 3) Kaebuse esitaja on viidanud asjaolule, et kaebaja võis ettekirjutuse sisust vastustajast erinevalt aru saada. Kaebaja väidetel tuli ettekirjutuse alusel lõpetada ebaseaduslik ehitustegevus. Kaebuse esitaja esindaja kohtuistungil esitatud väitel on nii katus kui ka muud tööd tehtud, kuna kaebuse esitaja talle seda kinnitas. Kaebaja ei ole oma väiteid tõendanud (

§ 15lg 3).

Vastustaja on esitanud kohtule hoone seisukorrast fotod (tl 39, 52-57). Kuna need on tehtud pärast ettekirjutuse ja täitekorralduse koostamist, ei tõenda need vaidlustatud toimingu aegset olukorda. Antud fotod kinnitavad vastustaja poolt 16.07.2009 koostatud vaatluse protokollis (tl 51) tuvastatud asjaolusid; 4) Elamu muinsuskaitsealaste väliuuringute tulemuste ja remondi eritingimuste kohta koostati kaebaja tellimisel projekt (tl 71-95). Seega oli kaebajale teada, millised kulutuuriväärtuslikud detailid ja tarindid on hoones ning millised on eritingimused hoone säilitamisel ja remontimisel. Tunnistaja N. Rent kinnitas ütlustega, et on hoone seisundi osas mitmel korral omanikuga telefoni teel ühendust võtnud. Vastustaja on arhitektuurimälestise olukorra fikseerinud ettekirjutuses, täitekorralduses ja teinud sissekanded hoone inspekteerimise kohta enne ettekirjutust ja ettekirjutuse ning täitekorralduse koostamise ajal (tl 58). Seega oli kaebaja teadlik ettekirjutuse koostamise põhjustest, täitmise tähtaegadest ja pidi ka aru saama täitmise viisidest. Ettekirjutuse tegemise eesmärgiks oli arhitektuurimälestisel ehitamise seadusega kooskõlla viimine. Kaebajat ei sunnitud ettekirjutust täitma viisil, mis oleks piiranud kaebaja ettevõtlust või pannud talle ebamõistlikud kohustused. Vastavalt tuvastatud asjaoludele ei saanud ettekirjutust täidetuks lugeda. Seega toimus sunniraha rakendamine kooskõlas seadusega; 5) Vastustaja ei pidanud andma kaebajale võimalust seletuse ja vastuväidete esitamiseks sunniraha rakendamisel. Sunnivahendi rakendamisel ei ole tegemist haldusmenetlusega, vaid haldussunnivahendi kohaldamisega. Ettekirjutuse mittetäitmise korral on õigustatud sunni rakendamine. Ettekirjutuse täitmata jätmisel peab selle adressaat arvestama ka sunniraha rakendamise võimalusega kohtutäituri vahendusel; 6) Kuna ettekirjutuse nõuetekohane täitmine ei ole tõendatud, on täitekorraldus kui toiming õiguspärane. 3

(9)3-08-1870 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. OÜ Total Halduse apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldataks. Apellatsioonkaebuse väited: 1) Vastavalt ettekirjutusele lõpetati hoones ehitustööde tegemine ettevõtja poolt, kellel puudus arhitektuurimälestisel tööde teostamiseks vajalik luba, ning mälestise säilimiseks sulges kaebuse esitaja avad. Ka ehitise sissepääsud on suletud. Vastustaja esindaja on kinnitanud (18.06.2009 kohtuistungi protokoll lk 3), et ettekirjutuse eesmärk oli peatada omavoliline ehitustegevus selleks luba mitteomavate isikute poolt. Polnud kohustust ehitist lõpuni valmis ehitada, vaid oli kohustus tagada, et ehitamisel kasutataks loaga ehitajaid. Renoveerimiskohustust ei olnud, oli kohustus tagada mälestise säilimine. Tunnistaja N. Rent kinnitas, et ettekirjutus oli koostatud tegevusloata ehitaja tegevuse peatamiseks ja et ehitustegevust enam ei toimu (tl 65). Kohus ei ole nendele tõenditele hinnangut andnud. Seega ei ole põhjendatud kohtu seisukoht, et ettekirjutus on täitmata. Samas on kohus kontekstiväliselt tuginenud tunnistaja ütlusele, nagu oleks tunnistaja korduvalt kaebaja esindajale seoses hoone seisukorraga helistanud, jättes seejuures tähelepanuta tunnistaja ütluse, et tema viimane helistamine oli ettekirjutuse tegemise ajal ning enne sunniraha kohaldamist ta omanikuga ühendust saada ei püüdnud. Kohus ei ole otsuses selgitanud, kuidas on ettekirjutuse täitmata jätmine inspekteerija poolt kindlaks tehtud. Kohtu üldsõnaline tuginemine hoone remondi eritingimustele, osundamata projekti sättele, millele kohtu järeldused tuginevad, ei ole põhjendatud. Sellega on kohus oluliselt rikkunud menetlusnormi; 2) Sunniraha sissenõudmise algatamine on haldustoiming HMS § 106 tähenduses. Vastavalt HMS § 2 lg-le 1 on haldusmenetlus haldusorgani tegevus ka haldustoimingu tegemisel. Seega tuleb sunniraha sissenõudmisele ja sellega alustamisele kui haldustoimingule kohaldada haldusmenetluse kohta sätestatut. HMS § 40 lg 2 kohaselt peab enne sellise toimingu, mis võib kahjustada menetlusosalise õigusi, sooritamist haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Ettekirjutuse täitmist inspekteeris Raudtee t 15 objektil Muinsuskaitseameti vaneminspektor ainuisikuliselt. Inspekteerimise läbiviimisest ehitise omanikku ei teavitatud ja selle läbiviimise juurde teda ei kutsutud. Nele Rent ei kinnitanud ka tunnistajana, et ta oleks enne inspekteerimise läbiviimist ja sunniraha sissenõudmise alustamist andnud kaebuse esitajale võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited ettekirjutuse täitmise või mittetäitmise kohta. Sellega rikuti HMS § 40 lg-t
  3. Muinsuskaitseamet palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuväited: 1)

§ 31

lg 4 kohaselt oli 11.02.2010 otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev 12.03.2010, apellant aga esitas apellatsioonkaebuse 15.03.2010, esitamata tähtaja ennistamise taotlust ja tähtaja möödalaskmise põhjuseid (

§ 32

lg 31); 2) Jääb selgusetuks, millist materiaalõiguse normi on halduskohus ebaõigesti kohaldanud või millist kohtumenetluse normi oluliselt rikkunud või milles seisnes tõendite ebaõige hindamine; 3) Kaebaja pidi olema teadlik ettekirjutuse täitmise tähtaegadest ning aru saama selle täitmise viisidest. Kaebaja väidab, nagu oleks ettekirjutus täidetud ja remonditööd lõpetatud. Vastustaja esitab täiendava tõendina aprillis 2010 koostatud Sindi 15 elamu katuse avariiremondi muinsus4

(9)3-08-1870 kaitselise järelevalve aruande, mille lk 2 on märgitud, et halvasti ja valesti tehtud katuse remondiga rikuti korralik katus ja tekkinud läbijooksudest on kahjustatud räästapoolsed sarikad, laudis ja allasetsevad puitsarikad, seinte väline krohvitud kivivooder on ankrutest lahti roostetanud, vihmaveerennidest ulatub katuse „eterniitkile“ (ilmselt peab vastustaja silmas eterniitkatet) üle jne. Aruandele lisatud fotodelt on näha pooleliolevad katuse remonditööd. Aruandest nähtub, et katusetööd ja fassaaditööd on lõpetamata ning hoone on endiselt avariilises olukorras tänase päevani. Ettekirjutusega pandi kohustused mälestise säilimise tagamiseks. Seega on ettekirjutus täitmata; 4) Sunniraha sissenõudmise algatamine on haldustoiming HMS § 106 tähenduses. Haldusorgan määratleb toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse printsiipe (HMS § 107 lg 2). Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (AtSS) § 2 lg 1 kohaselt on mittekaristusliku sunnivahendi kohaldamise põhieesmärk tagada ettekirjutuse täitmine. Muinsuskaitseameti tegevus ei ole vastuolus sunnivahendi konkretiseerituse nõudega. Ettekirjutuses oli märgitud hoiatus, et adressaadil tekiks ülevaade ettekirjutuse täitmata jätmise tagajärgedest. Täitekorralduse väljaandmine on õigustatud, sest sunniraha kohaldamiseks vajalikud eeldused on täidetud. Täitekorraldus on kooskõlas AtSS § 9 lg-ga 1; 5) Omanik pani toime MuKS § 24 lg 1 p-des 1-3, 6 ja 9 sätestatud rikkumised. Töid teostas ettevõtja, kellel puudus mälestisel tööde teostamiseks vajalik luba. Mälestisel ehitades, seda konserveerides ja restaureerides ning selleks ehitusmaterjale valides tuleb arvestada nii ehitise arhitektuurilist kui ka ajaloolist väärtust. Antud mälestisel kasutati ebaõigeid ehitusvõtteid ja algupäraseid matkivaid ehitusmaterjale, mis rikkusid mälestise autentsust ja originaalsust. Nele Rent on 2007-2008. a teostanud pidevat järelevalvet mälestise seisukorra üle, sh hoone ja selle ümbruse visuaalne vaatlus. Katusel on juba 3 aastat viimased tahvlid paigaldamata ning kogu fassaad on selline, nagu ta aprillis 2007 jäi. Ettekirjutus on täidetud üksnes ühe punkti osas, mida täitekorralduses arvestati. Vastustaja kasutas leebeimat sunnivahendit, sundimaks isikut täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust; 6) Nele Rent helistas korduvalt omanikule, soovides selgitada ja läbi rääkida rikkumise asjaolusid. Telefonikõnedele ei vastatud. HMS § 40 lg 3 alusel võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks ja avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja väitega, nagu oleks apellatsioonkaebus esitatud tähtaega rikkudes.

§ 31

lg 4 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada kohtualluvuse järgsele ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

§ 5lg 1 ja Ts

MS § 62 lg 1 kohaselt kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele halduskohtumenetluses tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Järelikult hakkas 30päevane apellatsioonitähtaeg kulgema järgmisel päeval pärast 11.02.2010 kohtuotsuse teatavakstegemist ehk 12.02.2010. TsÜS § 135 lg 2 kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 6 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. 30-päevase apellatsioonitähtaja viimane päev oli 5

(9)3-08-1870 13.03.
  1. TsÜS § 136 lg 8 sätestab, et kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. TsÜS § 136 lg-s 8 nimetatud tähtpäevade hulka arvab ringkonnakohus ka apellatsioonkaebuse esitamise tähtpäeva. 13.03.2010 oli laupäev, st puhkepäev. Järelikult saabus antud asjas apellatsioonkaebuse esitamise tähtpäev esmaspäeval, 15.03.
  2. Samal päeval esitatud apellatsioonkaebus on seega tähtaegne.
  3. Sunniraha sissenõudmine toimub täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud korras. TMS § 2 lg 1 p 11 kohaselt on täitedokumendiks ka „sunniraha ja asendustäitmise kulude sissenõudmise aluseks olev haldusakt“. TMS § 221 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib võlgnik täitemenetluse lõpuni esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TsMS § 368 lg 2 kohaselt võib sissenõudja või võlgnik täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus; sellise nõudega tuvastamishagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Ringkonnakohtu arvates on lähtuvalt kaebuse eesmärgist tegemist TMS § 221 lg-le 1 ja TsMS § 368 lg-le 2 vastava nõudega Muinsuskaitseameti 12.08.2008 täitekorralduse alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kaebuses formuleeritud taotluseks oli sunniraha sissenõudmise õigusvastasuse tuvastamine (tl 24), halduskohtu istungil märkis kaebuse esitaja esindaja, et kaebuse esitaja eesmärk on „12.08.2008 täitekorralduse tühistamine“ (tl 66). Vastuses (tl 123124) apellatsioonkaebuse käiguta jätmise määrusele täpsustas kaebuse esitaja, et tema eesmärgiks on vabaneda sunniraha tasumise kohustusest ja peatada täitemenetlus, sealjuures märkis ta ka, et ei ole sunniraha tasunud. Puuduvad andmed, et täitemenetlus oleks lõppenud. Kaebuse esitaja peab sunniraha sissenõudmist õigusvastaseks, leides, et ta on ettekirjutuse täitnud. Kaebuse esitaja ei väida küll TMS § 221 lg-s 1 otsesõnu nimetatud olukorda, kus täidetav nõue (sunniraha) oleks rahuldatud. Et aga lg 1 kohaldamisala on laiem kui sättes otsesõnu loetletud sundtäitmise lubamatuse alused, näitab ka 05.04.2011 jõustunud lg 11, mis täpsustab: „Muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.“ Vaidlus sunniraha sissenõudmise õiguspärasuse üle on sisult avalik-õiguslik vaidlus

§ 3lg 1 p 1 mõttes.

Kuid

§ 3

lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Riigikohtu erikogu on 10.04.2002 määruses nr 3-3-2-2-02 (p 10) märkinud: „Kui isik on pöördunud halduskohtusse vaidluses, mille lahendamine pole seaduse järgi halduskohtu pädevuses, ja halduskohus on kaebuse vastu võtnud ning protsessiosalised ei ole esimese astme halduskohtu otsuse tegemiseni halduskohtu pädevust vaidlustanud, siis ei pea erikogu, lähtudes vajadusest lahendada vaidlus mõistliku aja jooksul, mõistlikuks tühistada kohtuotsus üksnes põhjusel, et seaduse järgi ei kuulu vaidlus lahendamisele halduskohtus.“ Käesolevas asjas ei ole menetlusosalised halduskohtu pädevust vaidlustanud. Seepärast ei tühista ringkonnakohus halduskohtu otsust

§ 46lg 1 p 5 ja § 24 lg 1 p 1 alusel ega lõpeta asjas menetlust. 6

(9)3-08-1870 9. Muinsuskaitseameti 12.08.2008 täitekorraldus on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 11 mõttes, kuid ei ole haldusakt. Sellise täitekorralduse edastamine kohtutäiturile on haldustoiming (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2006 otsus haldusasjas nr 3-03-87). Kuna erinevalt haldusaktist ei iseloomusta haldustoimingut niisugune kategooria nagu kehtivus, ei ole haldustoimingu „tühistamine“ mõeldav. Samuti ei eelda TMS § 221 lg-s 1 nimetatud hagi lahendamine täitekorralduse tühistamist – sama lõike teine lause täpsustab, et hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Võttes arvesse, et 12.08.2008 täitekorraldus ei ole haldusakt ja käesolevat halduskohtu pädevusse mittekuuluvat kaebust ei ole õige tõlgendada

§ 6

lg 3 p-s 1 nimetatud tuvastamiskaebusena sissenõudmise õigusvastasuse tuvastamiseks, ei ole õige ka halduskohtu põhjendus, et kaebuse esitaja põhjendatud huviks

§ 7lg 1 mõttes sellise kaebuse esitamisel on „täitekorralduse tühistamine“.

Kui tegemist oleks halduskohtu pädevusse kuuluva vaidlusega, oleks kaebust kohane tõlgendada

§ 6

lg 2 p-le 2 vastava taotlusena keelata Muinsuskaitseametil kaebuse esitajalt sunniraha sissenõudmine (ehk kohustada Muinsuskaitseametit sunniraha sissenõudmist lõpetama).

  1. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus sunniraha sissenõudmise lubatavust. AtSS § 8 lg 1 esimese lause kohaselt on sunnivahendit (sh sunniraha) lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Vaidlust ei ole Muinsuskaitseameti 02.08.2007 ettekirjutuse kehtivuses. Väidetud ei ole ka AtSS § 8 lg-s 3 nimetatud juhtude esinemist, mil sunnivahendit ei ole lubatud rakendada. Apellant väidab sunniraha rakendamise õigusvastasust kokkuvõtlikult põhjendustel, et ettekirjutus on täidetud ning sunniraha sissenõudmisel tehti menetlus- (kaebuse esitajale ei ole võimaldatud esitada seisukohti ja vastuväiteid sunniraha määramisele) ja kaalutlusvigu (täitekorralduses ei sisaldu sunniraha määramise kaalutlusi-põhjendusi).
  2. Muinsuskaitseameti seisukoha järgi on täitmata ettekirjutuse p-d 1, 3 ja
  3. Asudes hindama kaebuse esitaja väidet ettekirjutuse täitmisest, märgib ringkonnakohus esmalt, et tõendamiskoormus ettekirjutuse täitmise osas lasub ettekirjutuse adressaadil.
  4. Ettekirjutuse p-ga 1 kohustati kaebuse esitajat korrektselt ladustama või tagama kõigi muinsuskaitse eritingimustes loetletud kultuuriväärtuslike detailide säilitamise hiljemalt 31.08.
  5. Kaebuse esitaja väitel jääb arusaamatuks, kuidas oli võimalik hoonesse sisenemata tuvastada selle ettekirjutuse punkti täitmata jätmine (et detailid on ladustamata), kui täitekorraldusest nähtuvalt olid hoone avad (uksed, aknad) suletud. Sellise kahtluse avaldamine ei ole ettekirjutuse täitmise tõendamine. Muinsuskaitse eritingimuste (tl 71-95) kohaselt on säilitamisele kuuluvateks kultuuriväärtuslikeks detailideks mh glasuurpottidest ahjud-pliidid ja siseuksed. Vastustaja esindaja S. Keskküla selgitas, et täitekorralduse tegemise ajal oli võimalik aknast sisse vaadata ja tutvuda ladustamisega esimesel korrusel (tl 46 pöördel). Tunnistaja Nele Rent seletas, et ahjud ja pliidid peaksid olema kaetud, et need ehituse käigus viga ei saaks. Uksed on hävinud ja vedelevad ka praegu ümber maja (tl 65). Tema sõnu kinnitab 16.07.2009 vaatluse protokoll koos fotodega (tl 51-57). Fotodelt 9, 10 ja 13 on näha siseuksed, mis vedelevad maas maja ümbruses või kõrvalhoones. Fotol nr 16 on läbi lõhutud seina näha pliit, mille puhul ei viita miski sellele, et selle kaitsmiseks ehitustööde, ilmastiku jm suhtes oleks rakendatud mingeid meetmeid. Määravat tähtsust ei ole sellel, et 16.07.2009 protokoll on koostatud pärast täitekorralduse tegemist. Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et võrreldes täitekorralduse tegemise ajaga oleks 7

(9)3-08-1870 objektil olukord muutunud (esindaja A. Murulaid märkis 08.10.2009 kohtuistungil (tl 66) üksnes, et võimalik on, et seis on läinud hullemaks). Seetõttu leiab ringkonnakohus, et ettekirjutuse p 1 täitmine täitekorralduse andmise ajaks ei ole tõendatud.
  1. Ettekirjutuse p-ga 3 kohustati kaebuse esitajat lõpetama katuse remonttööd hiljemalt 30.11.2007 ja p-ga 4 lõpetama fassaadide ja siseruumide remondi, sh eemaldama hoonest kõik algupärasest erinevad ja sobimatud materjalid, hiljemalt 31.05.
  2. Kaebuse esitaja väidetest (vt ka esindaja A. Murulaidi ütlus „saime aru, et seal ei tohi ehitustegevust jätkata“, kohtuistungi protokoll tl 66) saab ringkonnakohus aru selliselt, et kaebuse esitaja hinnagul pandi ettekirjutusega kohustus ehitustööd katkestada, mida kaebuse esitaja ka tegi. Ringkonnakohus seda arusaama ei jaga. Ettekirjutuse sõnastusest ning ettekirjutuses märgitud kohustuste täitmiseks antud tähtaegadest nähtub selgelt, et ettekirjutuses on „lõpetamise“ all silmas peetud ehitustööde lõpuleviimist, mitte katkestamist. Ettekirjutuse tegemise faktilise alusena märgiti muuhulgas, et „katuse remonttööd on jäetud lõpetamata“ ja „fassaadide viimistlus on lõpule viimata“. Ettekirjutus ei tugine MuKS §-le 44, mille kohaselt on Muinsuskaitseamet kohustatud viivitamatult peatama kõik tööd ja kogu tegevuse, mis ohustab mälestist või kultuuriväärtusega leidu või mis on muul viisil vastuolus selle seadusega. Vaidlust selle üle, et fassaadi ja siseruumide remont on lõpule viimata, sisuliselt ei käi. Kaebuse esitaja on väitnud, et katuse osas on ka 2 viimast katuse tahvlit paigaldatud (vt halduskohtu istungi protokoll tl 46 pöördel). See ei tõenda, et täitekorralduse andmise ajal oleks olnud katusetööd lõpetatud. Ka 16.07.2009 inspekteerimise andmetes märgiti, et „katusetööd on lõpetamata, katusel vedelevad pleki paanid“. Ringkonnakohus märgib siiski, et eksitav ja ebatäpne on vastustaja viide apellatsioonkaebuse vastusele lisatud Sindi, Raudtee tn 15 elamu katuse avariiremondi muinsuskaitselise järelevalve aruande (aprill 2010) seletuskirjas (p 1) toodud katuse seisukorra kirjeldusele kui praeguse hetke olukorrale. Seletuskirja kontekstis on ilmne, et p-des 1 ja 2 kirjeldatakse ehitise olukorda enne katuse avariiremonditöid ja „halvasti ja valesti tehtud katuse remondi all“ mõeldi p-s 1 1970ndail tehtud remonti, mil tollasele plekk-katusele naelutati lainelistest eterniitplaatidest kate, mis ulatus vihmaveerennidest üle. Ka aruandele lisatud fotod 1 ja 2 (tl 149) kirjeldavad seletuskirjast nähtuvalt avariiremondi eelset olukorda. Aruandele lisatud fotode 7 ja 8 (tl 154) pinnalt ei oska kohus katuse avariiremondi projekti (mille järelevalve kohta aruanne koostati) lõpuleviimist hinnata. Kokkuvõttes, arvestades ka tõendamiskoormuse jaotust, pole ka ettekirjutuse p-de 3 ja 4 täitmine täitekorralduse andmise ajaks tõendatud.
  3. AtSS § 3 lg 1 kohaselt kohaldatakse sunnivahendi rakendamisel antavatele aktidele ja tehtavatele toimingutele haldusmenetluse seadust, arvestades AtSS-st tulenevaid erisusi. AtSS ei sisalda menetlusnormi, mis kehtestaks täitekorralduse andmise suhtes erisuse HMS § 40 lg-st
  4. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, nagu poleks sunnivahendi rakendamisel tegemist haldusmenetlusega. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsusta8
(9)3-08-1870 mist. Täitekorralduse eeldatava andmisega ettekirjutuse täitmata jätmise korral peab ettekirjutuse adressaat arvestama juba sellekohase hoiatuse tõttu, mis sisaldus ka Muinsuskaitseameti 02.08.2007 ettekirjutuses. AtSS § 8 lg 2 kohaselt on sunnivahendi adressaadi hool esitada põhjendatud taotlus sunnivahendi rakendamise edasilükkamiseks. Sellist taotlust ei ole kaebuse esitaja esitanud. Lisaks ei ole kaebuse esitaja toonud kohtumenetluses esile selliseid asjaolusid, mis oleksid tema ärakuulamisel ilmnenud ja tinginud sunniraha kohaldamisest loobumise või selle kohaldamise väiksemas määras. Et kaebuse esitajal oli väidetavalt erinev arusaam ettekirjutusega pandud kohustuste sisust, selline asjaolu ei ole. Kaebuse esitaja ei saanud mõistlikult arvata, et ettekirjutuse täitmiseks piisab ehitustööde katkestamisest. Samuti on ettekirjutuse adressaadilt mõistlikult eeldatav, et küsimuste tekkimisel ettekirjutuse sisu kohta pöördub ta asjaolude täpsustamiseks ettekirjutuse andnud haldusorgani poole.
  1. Kuna täitekorraldus ei ole haldusakt, on asjakohatu kaebuse esitaja väide, et täitekorralduses ei sisaldu sunniraha rakendamise kaalutlusi. HMS §-st 108 tulenevalt põhjendatakse isiku õigusi piiravat toimingut isiku sellekohase taotluse alusel. AtSS § 9 lg 1 kohaselt antakse täitekorraldus sunnivahendit vahetult rakendavale isikule (antud juhul oli selleks kohtutäitur), kellele ei pea selgitama sunnivahendi rakendamise kaalutlusi. Tuleb tagada, et kehtivaid ja vaidlustamata haldusakte täidetakse. Seetõttu on sunnivahendi rakendamise eelduste täitmise korral sunnivahendi rakendamine reeglina ka põhjendatud, mistõttu pole sunnivahendi rakendamine ja mitterakendamine ka võrdväärsed alternatiivid, mida kaaluda.
  2. Eeltoodud põhjusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus muudab samas halduskohtu põhjendusi. Ebaõiged on halduskohtu seisukohad käesolevas asjas esitatud kaebuse liigi ja kaebeõiguse aluse (põhjendatud huvi) osas. Puudulikud ja üldsõnalised on halduskohtu põhjendused seoses Muinsuskaitseameti 02.08.2007 ettekirjutuse sisu ja täitmisega. Ebaõige oli ka halduskohtu seisukoht, nagu poleks sunnivahendi rakendamine AtSS alusel haldusmenetlus. Seetõttu tuleb halduskohtu otsuse vastavad põhjendused asendada käesoleva otsuse põhjendava osa p-des 9-15 toodud põhjendustega. Muus osas jääb halduskohtu otsus muutmata.
  3. Menetlusosalised ei ole esitanud apellatsiooniastme menetluskulude väljamõistmise taotlusi. Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.