3-11-502/5

(3)3-11-502

1. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest KOHTU PÕHJENDUSED V.A esitas 01.03.2011 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse, milles palub välja mõista Viru Vanglalt tekitatud kahju seoses rikutud telefonikaardiga summas 2 000 eurot ja ebakvaliteetse raviga summas 20 000 eurot. Kaebusest nähtuvalt et 03.01.2011 laadis kaebaja 30 krooni telefoonikardile „Turbo“ nr.xx. Pärast raha sisselaadimist proovis ta helistada, kuid telefonikaart oli blokeeritud. Kaebaja väitel ei saanud ta telefonikaardiga helistada ainult Viru Vangla süül. Seoses sellega palub kaebaja Viru Vanglalt välja mõista mittevaraline kahju summas 20 000 eurot. Tulenevalt vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 11 lg-st 8 vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. 11.03.2011 tegi kohus Viru Vanglale päringu, et välja selgitada, kas kaebaja esitas eelnevalt vanglale kahju hüvitamise taotluse lähtudes VangS § 11 lg-st
2. Viru Vangla 23.03.2011 vastuses päringule teavitas, et kinnipeetav V.A pole esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlust seoses rikutud telefonikaardiga. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus selle esitajale tagastada HKMS § 11 lg 31 p-i 1 alusel, mille kohaselt halduskohus tagastab kaebuse või protesti määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Samuti väidab kaebaja, et ta on alates
3. aastast invaliid ja peab saama ravi ning võtma arsti poolt määratud tablette. Kaebaja arvates saab ta Viru Vanglas arsti poolt ettekirjutatust vähem tablette ja seetõttu tunneb end halvasti. Seoses ebakvaliteetse ravi osutamisega taotleb kaebaja Viru Vanglalt kahju, summas 20 000 eurot, väljamõistmist. Kohus on seisukohal, et kaebus ebakvaliteetse raviga tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 4 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Riigikohus haldusasjas nr 3-3-1-53-10 leidis, et tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab vangistusseaduse § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.
4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-53-10 ning 21.12.
5. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-69-10). Eelnevast tuleneb seega, et halduskohus ei saa kontrollida, kas kaebajale Viru Vanglas arsti poolt osutatud raviteenus vastas nõutud kvaliteedile. Kuivõrd kaebuse esitaja ja 2

(3)3-11-502 meditsiinitöötaja vaheline tervishoiuteenuse osutamise lepinguline suhe on eraõiguslik, siis saab kaebaja oma õiguste kaitseks pöörduda tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras maakohtusse. Kaebaja on esitanud samuti kahju hüvitamise nõude Tartu Vangla vastu summas 20 000 krooni, kuna Tartu Vangla ei kandnud talle Murru Vangla isikuarvele tema raha, mis tal oli isikuarvel Tartu Vanglast Murru Vanglasse üleviimisel. Raha laekus tema arvele alles 11.08.2005, s.o 2 aastat ja 3 kuud hiljem. Riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanudkahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või teada saama pidi, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Kaebuse esitaja ei ole esitanud kohtule taotlust tähtaja ennistamiseks ega nimetanud põhjuseid, mis tingisid kaebuse esitamise tähtaega ületades. Vastavalt HKMS § 12 lg 3 ls 3 kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asjamenetluse. Kohus on seisukohal, et nõue on esitatud ilmselgelt kaebetähtaega ületades, ning ei pea põhjendatuks anda kaebajale täiendavat võimalust kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja on olnud talle tekkinud kahjust teadlik hiljemalt 2005. a augustist, seega lõppes kaebuse esitamise tähtaeg 2008. a augustis ning kohus ei pea seetõttu võimalikuks, et tähtaega on rikutud mõjuval põhjusel. Eeltoodule tuginedes lõpetab kohus kõnealuse nõude osas menetluse, tuginedes HKMS § 12 lg 3 lg-le 3. Ühtlasi teatab kohus, et vastavalt HKMS § 11 lg-le 7 kaebuse või protesti tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Mare Krull kohtunik Kohtumäärus jõustus edasikaebamata 30.04.2011 Mare Krull kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 3