lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kui võlgnik on maksejõuetu, võib 2 kohus pankroti välja kuulutada, vaatamata sellele, et esineb käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktis 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. Võlausaldaja nõude aluseks on Tallinna Linnakohtu 02.10.2002. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1/2-1907/02, millega mõisteti tsiviilhagi katteks MS välja AS VT kasuks 2 163 067.05 krooni. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik tasunud sellest vaid väikese osa, võlgnevus on 2 153 778.05 krooni.
lg 2 p 2 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks piisab võlausaldaja tuginemisest asjaolule, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks.
lg 4 ja lg 5 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kui nõude kohta on jõustunud kohtuotsus või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. Võlgniku kohustus võlausaldaja ees on suurem kui
lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir.
Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara ei ole. Ajutine haldur hindab võlgniku teadaolevate kohustuste mahuks 2 153 778.05 krooni. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Kohtukulud Juhindudes alates 01.01.2006. a kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Võlausaldaja on tasunud pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 1 600 krooni, mis kuulub võlgnikult väljamõistmisele. TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele võlausaldaja õigusabikulu summas 16 921.20 krooni, kokku 18 521.20 krooni. Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.