) § 361 „liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.“ 2 Kuivõrd kostjad ei vaidlusta intressimaksete võlgnevust, kuulub 4 630,46 krooni kostjatelt väljamõistmisele.
Vastavalt
lg 1 liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Kostjad vaidlustavad vara võõrandamist hinnaga 172 112,60 krooni (ilma käibemaksuta, t lk 31). Hageja on esitanud vara võõrandamise kohta 09.10.2009 müügilepingu nr 1137 (t lk 66), millega on kohtu arvates vara võõrandamine tõendatud. Kostjad ei vaidlusta, et vara jääkmaksumus oli 313 920,87 krooni (ilma käibemaksuta). Kuivõrd liisingvõtja peab hüvitama liisingandjale kõik kulud, mida ta kandis seoses liisinguesemega, kuuluvad hüvitamisele vara jääkmaksumuse ja müüghinna vahe 141 808,27 krooni. Vara müügiprotsessis kandis hageja kulutusi summas 7 220,70 krooni (t lk 32), millest hageja palub välja mõista 6 983,40 krooni. Tegemist on parkimistasuga perioodil 18.03.200909.10.2009. Kostjad vaidlustasid põhjendatult seda, et algselt nõudis hageja parkimistasu hüvitamist ka perioodi eest, mil vara oli juba võõrandatud, kuid hageja vähendas selle vastuväite tõttu oma nõuet ning parkimise periood hõlmab nüüd perioodi kuni vara müügini. Kohus peab neid müügiprotsessi kulutusi summas 6 983,40 krooni põhjendatuks. Hageja nõuab ka perioodi 07.12.2009-26.04.2010 eest viivist 0,25% päevas 148 791,67 krooniselt võlasummalt kokku 52 449,06 krooni (intressilt hageja viivist ei arvesta).
Viivise suuruses on pooled liisinglepingus kokku leppinud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel võib hageja taotleda viiviste väljamõistmist protsendina alates hagi esitamisest. Hagi esitati kohtule 26.04.2010. Hageja nõue alates sellest kuupäevast viivise 0,25% väljamõistmiseks 148 791,67 krooni suuruselt summalt kuni selle võla tasumiseni on põhjendatud. Hageja ja VJon sõlminud 14.03.2008 käenduslepingu liisinglepingust tuleneva kohustuse täitmiseks.
lg 1 järgi „käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.“ Käenduslepingu sõlmimise tõttu vastutab VJsolidaarselt VP J OÜ-ga liisinglepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. VJvastutuse maksimumsummaks on 707 614,82 krooni. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjatelt solidaarselt välja võlgnevuse 153 422,13 krooni, viivised 52 449,06 ning alates 26.04.2010 viivised 0,25% päevas 148 791,67 kroonilt kuni selle summa tasumiseni. Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostjate kanda solidaarselt. 3 TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Meelis Eerik kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.