2-10-57671/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Maie Seppo 14.03.2011.a., Kentmanni tn 13, Tallinn 2-10-57671 RVhagi RVvastu elatise nõudes Hageja: RV(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja AE(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: RV(isikukood XXX elukoht rahvastikuregistris XXX). Kohtuistungi toimumise aeg 15.02.2011 Tsiviilasja hind 1251,09 eurot Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista RVigakuine elatis poja RV (isikukood XXX) kasuks 139,01 eurot kuus alates 19.11.2009 kuni poja täisealiseks saamiseni või kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses kuni kooli lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Elatisraha kanda AEarveldusarvele nr XXXXXXXX Swedbankis. Elatisraha võlgnevus alates 19.11.2009-28.02.2011 summas 2085,15 eurot kustutada aasta jooksul alates käesoleva otsuse väljakuulutamisest. Menetluskulud jätta poolte enda kanda Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 19.11.2010.a. Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduses palub RV seaduslik esindaja kostjalt välja mõista poolte ühise XXX.a. sündinud poja RV ülalpidamiseks elatis miinimummääras seadusega ettenähtud korras. Hagiavalduse kohaselt kulub lapsele kuus 4 800 krooni, millest eluasemekulud on 1 500,00 krooni, kulutused toidule 1500 krooni, kulutused transpordile 400 krooni, kulutused tervishoiule 100 krooni, hügieenitarvetele 350 krooni, lapse koolikohustuse täitmiseks 350 krooni, riietele ja jalanõudele 600 krooni. Hageja ja kostja leppisid abielu lahutamisel kokku, et kostja maksab poja ülalpidamiseks 500 krooni kuus, kuid ei ole lubadust täitnud alates 1995.a. Hageja on kaks viimast aastat töötu. Kohtuistungil täpsustab hageja oma nõuet ja palub elatise välja mõista minimaalmääras tagasiulatuvalt 1 aasta enne hagi esitamist. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Poolte abielu lahutati hageja tungival soovil ja sel hetkel ei olnud pooltel pretensioone teineteise vastu. Suusõnaliselt lepiti kokku, et kostja lubab jätta hagejale oma perekonnanime ja hageja ei küsi alimente. Kostja kahtleb ka kas elatis läheks tema lapsele. Kostja andmetel on hageja esindaja võlgades ja kostja arvab, et makstav elatis läheks võlgade katteks. Kostja ei ole oma poega näinud alates 1995aastast. Käesoleval ajal on kostjal ammu oma pere ning peres kasvab 14 aastane poeg R , kes vajab samuti rahalisi vahendeid igapäevaeluks. Kostja sissetulek on 700 kuni 830 eurot, mis kulub kõik maksude peale. Käesoleval ajal maksab kostja autoliisingut ja kodukapitalilaenu. Samuti on kasutusel krediitkaart ja arvelduskrediit. Kostja leiab, et ta on suuteline tasuma 100 eurot kuus. Kostja arvates oleks õiglane mitte küsida elatisraha tagasiulatuvalt 1 aasta. Kostjal on oma pere ja oleks õiglane mitte viia seda peret vaesuse piirile. Kohtuotsuse põhjendused Kuni 01.07.2010.a. kehtinud Perekonnaseaduse § 60 ja §61 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise, mis määratakse igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 61 lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on käesoleval ajal 4350 krooni. Seega ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2175 krooni kuus. Alates 01.07.2010 kehtiva Perekonnaseaduse § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 101 lg1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise määramisel tuleb arvestada ka kummagi vanema varalist seisundit ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Asjaolu, et abielu lahutamisel hageja kostjalt elatist ei küsinud, ei oma õiguslikku tähendust. Mõlemal vanemal on võrdne kohustus oma alaealist last üleval pidada. Käesoleval ajal on hageja pikemat aega töötu ja vajab poolte ühise alaealise poja ülalpidamiseks kostja toetust .Abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Seega, lahutamisel ei omanud tähtsust kostja nõusolek abielu ajal kantud perekonnime säilimiseks. Elatise väljamõistmisel lähtub kohus eelkõige lapse vajadustest, kuna alaealisel lapsel puudub võimalus ise elatist hankida. Kostja on töövõimelises eas ja on kohustatud kahe alaealise lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva , et leida ülalpidamist võimaldava töö ja vajadusel müüma temale kuuluvat vara . Hagiavalduse kohaselt kulub lapsele kuus 4 800 krooni. Lapsele tehtavad kulutused kuus summas 4 800 krooni on tõendamata. Kohus asub seisukohale, kuna kulutused on tõendamata, saab kohus elatise välja mõista alammääras. Elatise väljamõistmisel alammääras ei ole vaja kulutusi tõendada. Tulumaksuseaduse § 19 lg 3 p 1 kohaselt ei maksustata alates 01.01.2011.a. elatist tulumaksuga, mistõttu kohus mõistab kostjalt elatise välja ilma tulumaksuta. PkS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagi on esitatud kohtule 19.11.2010.a. Eelmenetlemises on kohus selgitanud välja, et kostja ei ole elatist andnud oma pojale RV alates 1995.aastast. Kohus leiab, kuna hageja on aastaid 2 kandnud ülalpidamiskohustust üksinda , on õiglane elatis välja mõista kostjalt tagasiulatuvalt üks aasta enne hagi esitamist, s.o. alates 19.11.2009.a. Kostjal on õigus esitada kohtusse avaldus lapsega suhtluskorra kindlaksmääramise nõudes. Asjaolu, et kostjal ei ole võimaldatud või kostja ei ole soovinud oma lapsega suhelda, ei anna alust oma lapsele elatise mittemaksmiseks. TsMS § 164 lg 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku või vara kohta. Kuna menetlus ei ole põhjustatud seetõttu, et kostja ei ole andnud kohast teavet oma sissetuleku ja vara kohta, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadava summa. Seega on hagihind 1251,09 eurot Maie Seppo kohtunik 3