2-11-10040 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Määruse tegemise aeg ja koht 19. aprillil 2011.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-10040 P M B hagi I B vastu elatise nõudes

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista tähtaja ennistamist. Asjaolud 1.P M B esitas

1. märtsil 2011 Viru Maakohtule hagiavalduse I B vastu elatise nõudes.
2. Kohus leidis, et hagiavaldus on esitatud puudustega ning 10.03.2011.a määrusega jättis hagiavalduse käiguta. Kohus andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest. Hageja pidi esitama kohtule seaduse nõuetele vastava hagiavalduse, milles märkima hageja selge nõude, täpsustama menetlusosalisi, nende esindajaid ning kostja 1

§ 363

lg 1 p 1, 2, 3 hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse 6. Hageja P M B on esitanud kohtule hagiavalduse elatise nõudes, kuid avaldusele on alla kirjutanud O A. Hagiavalduses puuduvad andmed hageja seadusliku esindaja kohta. Tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 7 lg 1 esimese lause järgi füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Lapse ühe vanema juures elamine ei loo sellele vanemale, kelle juures laps elab, õigust nõuda oma kasuks elatist, sest PKS § 97 lg 1 alusel ülalpidamist on õigustatud sama laps ise.

§ 3

lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

1. Nendel põhjendustel on käeolevas vaidluses hagejaks laps, hageja seaduslikuks esindajaks lapse ema O A. Seega hageja seaduslik esindaja pidi hagiavalduses eraldi märkima esindaja andmed ning õigesti formuleerima hagi nõuet.
2. Hagis nõutakse elatist summas 30 eurot kuus. Kuna käesolev tsiviilasi puudutab lapse huve, selgitas kohus hagejale, et vastavalt PKS § 101 lg 1 igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§392

lg 1 p 1,2 ,3 kohaselt eelmenetluses selgitab kohus eelkõige välja mh hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes; menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes; menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Hageja oma seadusliku esindaja kaudu ei ole hagi nõuet täpsustanud. 9. Riigikohus on oma 10.10.2007 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07 märkinud, et hagi ese on hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise (või rahuldamata jätmise) korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis.

§ 442

lg 5 ja

§ 439

kohaselt ei saa kohus otsuse resolutsioonis lahendada poolte nõudeid, mida ei ole kohtule hagi esemena esitatud. Seetõttu on hagi esemeks hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõuded. Hagiavalduse resolutsioonis võetakse kokku hageja nõuded, st hagiavalduse resolutsioonis peab olema selgelt väljendatud hagi ese. Hagiavalduse kirjeldavas osas tuleb esitada hagi alus, seda kinnitavad tõendid ja muud

§ 363lg 1 p-des 2-5 ja lg-tes 3-6 nimetatud andmed.

10.

§ 371p 9 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast. 2

§ 372

lg 6, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 12. Hagiavaldus koos lisadega tuleb tagastada hagejale. Menetluskulud 13.

§ 168

lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. 14. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 463lg 1, § 465, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik 3